Otse põhisisu juurde

2023 : halvimast parimani ühe lausega. II osa

Loe, kui ...


Lucy Maud Montgomery - Anne of the island
sind huvitab, kuidas 20. sajandi alguse Kanadas ülikoolis käidi.

J. K. Rowling - Harry Potter and the sorcerer's stone
Harry Potteri filmiversioonide vaatamisest jääb väheks : )

Madeline Miller - Achilleuse laul
sulle meeldivad vanakreeka müütide laiendatud ümberjutustused.

Sandor Marai - Ühe kodanlase pihtimused I-II
tahad lugeda 20. sajandi alguse Kesk-Euroopast ja ei pelga aeglaseid kirjeldavaid dialoogita  teoseid.

Sang Young Park - Love in the big city
Lõuna-Korea on koht, millest soovid enam teada saada.

Elena Ferrante - Kadunud tütar
nõustud, et emadel on ka negatiivseid tundeid.

Richard Osman - Kuul, mis lendas mööda
oled eelmisi osi lugenud : )

Lars Mytting - The reindeer hunters
oled eelmist osa lugenud : )

Mieko Kawakami - All the lovers in the night
sulle meeldivad ebatavaliselt armastuslood, kus armastuslugu polegi ehk see peamine lugu.

Erlend Loe - Doppler
oled mõelnud, et peaks mõneks ajaks metsa kolima.


Robinne Lee - Idee sinust
sind intrigeerivad järgmised teemad: põlvkondade erinevused suhetes, privaatsuse puudumine, isekus versus altruism.

Rose Tremain - The Gustav Sonata
tahaksid teada, millised olid II maailmasõja mõjud Šveitsis.

Katie Bishop - Suvetüdrukud
sind huvitab, kuidas mineviku negatiivsed sündmused võivad inimest olevikus mõjutada.

Fred von Hoerschelmann - Tondilinn : lugusid Haapsalust
sa ei pelga jutte vanakooli Eestist.

Tom Stoppard - The real thing
tunned, et vajad üht intelligentset näidendit armastuse kohta.

Julia Whelan - My Oxford year
otsid ebatüüpilist ülikooliromaani.

Matt Haig - Kesköö raamatukogu
soovid meenutada, et suur osa elust seisneb (sinu enda) valikutes.

Lori Gottlieb - Maybe you should talk to someone
tahad kaasa elada inimestele, kes erinevate probleemidega psühholoogi poole pöördunud.

Royal palaces of Sweden : people and stories
sulle meeldivad ilusad värvilised pildid ajaloolistest isikutest, asjadest ja majadest, mille juures on ka arvestatav hulk teksti.

Emily Henry - Book lovers
kui hindad vaimukat dialoogi ja armastuloost sügavamale ulatuvat sisu.


Taylor Jenkins Reid - Evelyn Hugo seitse abikaasat
filmidiiva elulugu on paeluv sõnapaar.

Gustave Flaubert - Madame Bovary
meeldib vanakooli tõhus tekstiloome ja melodraama ei kohuta.

Tauno Vahter - Pikaajaline kokkusaamine
sulle meeldivad novellid, kus point ei ole mitme kihi alla ära peidetud.

Alice Oseman - Heartstopper : volume 5
eelmised neli on ära loetud. 


Visnapuu armastusest (koostanud Jaanus Vaiksoo)
soovid osa saada laiade pintslitõmmetega loodud armuulust.

Trygve Gulbranssen - Ja taamal laulavad metsad
sind köidavad ajatute teemadega vanad perekonnalood.

Lars Mytting - The bell in the lake
ei karda aeglaselt kulgevat lugu, kus üks peategelane on puukirik.

Annette Bjergfeldt - Palermovej ülemlaul
tahad raamatut, kus keelekasutus on särav ja vaimukas.

Rose Tremain - The American lover
sa tavaliselt ei loe novelle, aga võiks neile siiski korra võimaluse anda.

Zoë Heller - Ühe skandaali märkmed
sinu lemmikžanrite hulka kuulub psühholoogiline romaan.

Ia Genberg - Pisiasjad
sa ei pane pahaks, et teemadest, millest (ilmselt) juba päris palju tead, teistsuguste sõnadega uuesti räägitakse.

Ana Johns - Naine valges kimonos
sinu lemmikžanr on ajalooline romaan ja sa ei karda dramaatilist lugu.

Emmanuel Bove - Minu sõbrad
sulle meeldis Knut Hamsuni "Nälg".

Benedict Wells - Hard land
sind köidavad klassikalised noortekad.


Hermann Hesse - Stepihunt
nõustud, et kohustusliku kirjanduse raamatud on sinna põhjusega valitud, ja usud, et saaksid mõnest tollal loetud raamatust nüüd paremini aru.

Tauno Vahter - Hea venelane
eelistad, et keerulisi teemasid harutatakse vaimuka stiili ja sõbraliku suhtumise abil. (Ja kui sa mäletad 90ndaid!)

Taylor Jenkins Reid - Daisy Jones and the Six
tahad lugeda bändiromaani vormis, millesugust ilmselt varem pole ette tulnud. 

Moodne joon : Eesti linnaelu 1920.-1930. aastail
sind huvitab elu Eestis sõdadevahelisel ajal ja meeldib, kui raamat on ka füüsiliselt ilus.

Kai Aareleid - Linnade põlemine
sõnad kujunemislugu nõukogudeaegses Tartus ei tekita soovi teisele poole joosta.


Lydia Sandgren - Kogutud teosed
eelistad aeglast ja pikka lugu mõistatuslike tegelastega. (Ma võin jäätist osta, kui kellegi leian, kellele see raamat veel väga meeldis.)

Trygve Gulbranssen - Tuuled puhuvad vaimudemäelt
lugesid sarja esimest osa ja hammas läks verele.

Amor Towles - Härrasmees Moskvas
tahad lugeda vaimukat ajaloolist romaani kohanemisvõimelisest inimesest nõukogude tingimustes.

Chimamanda Ngozi Adichie - Half of a yellow sun
soovid end harida Nigeeria ajaloo teemal ja lugeda lugu inimestest sõjas (ehk ka sõjast inimestes siis?).


I osa

Kommentaarid

Popid

Robert Seethaler "The café with no name"

Mul oli tugevalt positiivne eelarvamus. Kuivõrd kaks varasemat samalt autorilt loetud raamatut olid meeldinud ja sisukirjelduses lubati ühe Viini kohviku (püsi)kundede elu ja mõtteid tutvustada. Tundus köitev.  Sedakorda meeldis raamatu idee rohkem kui raamat ise. Oligi üks kohvik Viinis ja oligi mitmeid tegelasi, sealhulgas kohvikupidaja ja -töötaja, kelle elu rohkem või vähem kirjeldati. Oli ka aru saada, et üldise ajastu- ja kohameeleolu edasiandmine on otsesest tegevusest olulisem. (Ses mõttes meenutas natuke Bradbury "Võililleveini" .) Mulle jäi kogu lugu kuidagi kaugeks. Üleliia ei kottinud ka. Kuigi tegevusaeg oli algusest peale teada (lugu algas 1966 ja lõppes 1976), jäi lugedes kogu aeg mulje, et tegevus toimub märksa varem. Kuidagi ei tundunud nii kaasaegne aeg. Ka peategelane, kes raamatu alguses oli 31-aastane, tundus pidevalt nagu vanem. (Samas 60 aasta tagused 30-aastased olidki oluliselt vanemad kui praegused.)  Meeleolu oli üldiselt niuke melanhoolne või sünge...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Alex Schulman "Bränn alla mina brev"

Üks neid harvu juhuseid, kus vaatasin kõigepealt filmi ja seejärel lugesin raamatut. 2022. aasta film  jättis täitsa hea mulje, mitu tuttavat näitlejat mängis ka. Raamatu jutustaja on Alex Schulman ise, kes ühe järjekordse peretüli käigus mõistab, et temas on mingi arusaamatu päritoluga raev, mis ähvardab ta perekonna lõhkuda. Ta läheb teraapiasse, kus ülesjoonistatud suguvõsa suhete skeemilt ilmneb, et suguvõsa võtmeisikuid ja ehk ka võti raevu mõistmiseks on Alexi vanaisa Sven Stolpe. Tähtis tegelane on ka Sveni abikaasa ja Alexi vanaema Karin Stolpe (tema on raamatu kaanel). Tegevus toimub 3 ajas: 2018. aastal, kus Schulman oma vanavanemate lugu uurib, 1988. aastal, kus meenutab seiku vanavanemate juures olemisest 12-aastase poisina, ja 1932. aastal, kus areneb armastuslugu Karini ja noore kirjaniku Olof Lagercrantzi vahel. Nii Sven ja Karin Stolpe kui Olof Lagercrantz on ajaloolised isikud. Sven ja Olof olid kirjanikud, Karin tõlkija. (Olofi poeg on näiteks see David Lagercrant...