Otse põhisisu juurde

2023 : halvimast parimani ühe lausega. II osa

Loe, kui ...


Lucy Maud Montgomery - Anne of the island
sind huvitab, kuidas 20. sajandi alguse Kanadas ülikoolis käidi.

J. K. Rowling - Harry Potter and the sorcerer's stone
Harry Potteri filmiversioonide vaatamisest jääb väheks : )

Madeline Miller - Achilleuse laul
sulle meeldivad vanakreeka müütide laiendatud ümberjutustused.

Sandor Marai - Ühe kodanlase pihtimused I-II
tahad lugeda 20. sajandi alguse Kesk-Euroopast ja ei pelga aeglaseid kirjeldavaid dialoogita  teoseid.

Sang Young Park - Love in the big city
Lõuna-Korea on koht, millest soovid enam teada saada.

Elena Ferrante - Kadunud tütar
nõustud, et emadel on ka negatiivseid tundeid.

Richard Osman - Kuul, mis lendas mööda
oled eelmisi osi lugenud : )

Lars Mytting - The reindeer hunters
oled eelmist osa lugenud : )

Mieko Kawakami - All the lovers in the night
sulle meeldivad ebatavaliselt armastuslood, kus armastuslugu polegi ehk see peamine lugu.

Erlend Loe - Doppler
oled mõelnud, et peaks mõneks ajaks metsa kolima.


Robinne Lee - Idee sinust
sind intrigeerivad järgmised teemad: põlvkondade erinevused suhetes, privaatsuse puudumine, isekus versus altruism.

Rose Tremain - The Gustav Sonata
tahaksid teada, millised olid II maailmasõja mõjud Šveitsis.

Katie Bishop - Suvetüdrukud
sind huvitab, kuidas mineviku negatiivsed sündmused võivad inimest olevikus mõjutada.

Fred von Hoerschelmann - Tondilinn : lugusid Haapsalust
sa ei pelga jutte vanakooli Eestist.

Tom Stoppard - The real thing
tunned, et vajad üht intelligentset näidendit armastuse kohta.

Julia Whelan - My Oxford year
otsid ebatüüpilist ülikooliromaani.

Matt Haig - Kesköö raamatukogu
soovid meenutada, et suur osa elust seisneb (sinu enda) valikutes.

Lori Gottlieb - Maybe you should talk to someone
tahad kaasa elada inimestele, kes erinevate probleemidega psühholoogi poole pöördunud.

Royal palaces of Sweden : people and stories
sulle meeldivad ilusad värvilised pildid ajaloolistest isikutest, asjadest ja majadest, mille juures on ka arvestatav hulk teksti.

Emily Henry - Book lovers
kui hindad vaimukat dialoogi ja armastuloost sügavamale ulatuvat sisu.


Taylor Jenkins Reid - Evelyn Hugo seitse abikaasat
filmidiiva elulugu on paeluv sõnapaar.

Gustave Flaubert - Madame Bovary
meeldib vanakooli tõhus tekstiloome ja melodraama ei kohuta.

Tauno Vahter - Pikaajaline kokkusaamine
sulle meeldivad novellid, kus point ei ole mitme kihi alla ära peidetud.

Alice Oseman - Heartstopper : volume 5
eelmised neli on ära loetud. 


Visnapuu armastusest (koostanud Jaanus Vaiksoo)
soovid osa saada laiade pintslitõmmetega loodud armuulust.

Trygve Gulbranssen - Ja taamal laulavad metsad
sind köidavad ajatute teemadega vanad perekonnalood.

Lars Mytting - The bell in the lake
ei karda aeglaselt kulgevat lugu, kus üks peategelane on puukirik.

Annette Bjergfeldt - Palermovej ülemlaul
tahad raamatut, kus keelekasutus on särav ja vaimukas.

Rose Tremain - The American lover
sa tavaliselt ei loe novelle, aga võiks neile siiski korra võimaluse anda.

Zoë Heller - Ühe skandaali märkmed
sinu lemmikžanrite hulka kuulub psühholoogiline romaan.

Ia Genberg - Pisiasjad
sa ei pane pahaks, et teemadest, millest (ilmselt) juba päris palju tead, teistsuguste sõnadega uuesti räägitakse.

Ana Johns - Naine valges kimonos
sinu lemmikžanr on ajalooline romaan ja sa ei karda dramaatilist lugu.

Emmanuel Bove - Minu sõbrad
sulle meeldis Knut Hamsuni "Nälg".

Benedict Wells - Hard land
sind köidavad klassikalised noortekad.


Hermann Hesse - Stepihunt
nõustud, et kohustusliku kirjanduse raamatud on sinna põhjusega valitud, ja usud, et saaksid mõnest tollal loetud raamatust nüüd paremini aru.

Tauno Vahter - Hea venelane
eelistad, et keerulisi teemasid harutatakse vaimuka stiili ja sõbraliku suhtumise abil. (Ja kui sa mäletad 90ndaid!)

Taylor Jenkins Reid - Daisy Jones and the Six
tahad lugeda bändiromaani vormis, millesugust ilmselt varem pole ette tulnud. 

Moodne joon : Eesti linnaelu 1920.-1930. aastail
sind huvitab elu Eestis sõdadevahelisel ajal ja meeldib, kui raamat on ka füüsiliselt ilus.

Kai Aareleid - Linnade põlemine
sõnad kujunemislugu nõukogudeaegses Tartus ei tekita soovi teisele poole joosta.


Lydia Sandgren - Kogutud teosed
eelistad aeglast ja pikka lugu mõistatuslike tegelastega. (Ma võin jäätist osta, kui kellegi leian, kellele see raamat veel väga meeldis.)

Trygve Gulbranssen - Tuuled puhuvad vaimudemäelt
lugesid sarja esimest osa ja hammas läks verele.

Amor Towles - Härrasmees Moskvas
tahad lugeda vaimukat ajaloolist romaani kohanemisvõimelisest inimesest nõukogude tingimustes.

Chimamanda Ngozi Adichie - Half of a yellow sun
soovid end harida Nigeeria ajaloo teemal ja lugeda lugu inimestest sõjas (ehk ka sõjast inimestes siis?).


I osa

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Niina Mero "Inglise romanss"

  Peategelane on tätoveeringuhull Nora, kellele meeldib inglise kirjandus ja kultuur, eriti on ta inglise romantikute fänn. Selline, kes suvalisel hetkel luuleridasid ja tsitaate varrukast tõmbab. (Minu jaoks pole see usutav, aga okei.) Nora, kes muidu Tamperes elab, läheb Inglismaale. Tema õde Heli hakkab abielluma Oxfordi lähedal elava aadlisoost Markiga, kes muidugi on ühe mõisa ja maavalduse pärija. Nora tutvub mõisa ja seal elava perega, lisaks luusib ringi inglise kirjanduse jaoks tähendusrikkas Oxfordis. Raamatu tagakaas lubas kirjanduslikku kokteili, kus segunevad "Bridget Jones", "Jane Eyre" ja "Downton Abbey". Esimene oli peategelase näol kindlasti olemas, "Jane Eyre" ka kui helde olla, aga "Downton Abbey"? See, et tegevus toimus mõisas ja kõrvaltegelaste hulgas oli ülemteener?  Autor on selgelt arenenud sõnavaraga paljulugenud inimene. Ja pigem inimene, kes on tahtnud saada raamatukirjutamise kogemust, kui inimene, kelle kirj...

André Aciman "The gentleman from Peru"

Seltskond sõpru on Itaalias mõneks ajaks sunnitult paiksed, sest ootavad oma sõiduvahendi töökorda saamist. Algul tundub, et sõpru on kokku jube palju (vist kaheksa?) ja kuidas nad küll kõik meelde jäävad, aga selgub, et ei peagi jääma, pole nii oluline.  Sõpruskonna tähelepanu haarab samas hotellis peatuv härra, keda nad tihti restoranis jälgima jäävad. Kui härra ühel päeval nende juurde juttu rääkima tuleb, muutub ta veel huvitavamaks. Tal tunduvad olevat lausa üleloomulikud võimed. Suurt osa tekstist võiks nimetada vana mehe filosofeerimiseks või targutamiseks või heietamiseks. Võib-olla see muutuks aeglaseks ja tüütuks, aga raamat on nii õhuke, et seda ei jõua juhtuda.  Kui juba välise peale läks, siis mõtlesin lugedes taaskord, kuidas mulle meeldib lugeda korralikke kõvakaanelisi raamatuid. See nägi veel nii ilus välja ka.  Aga sisu mõttes on lugu ilmselt sellest, kuidas minevik inimesi kummitada võib. Ja armastusest muidugi, millest ikka siis.  Us in others, is...

Katarina Widholm "Käraste vänner"

  Kolmas raamat Betty raamatute sarjast. Esimene ja teine osa on eesti keeles olemas, loodetavasti Sinisuka kirjastus avaldab ikka kolmanda ja neljanda osa ka. 3. osa tegevus toimub aastail 1949-1951. Betty elab jätkuvalt Stockholmis, on abielus, tal on kaks last, ühtlasi peab ta raamatupoodi ja omab väikest kirjastust.  Raamatu avastseenis tähistatakse Betty 30. sünnipäeva. Humoorikaim osa selle juures on Betty mõtisklus, kuidas ta on juba vana naine. (Ilmselt tõetruu mõte 1949. aastal.) Huvitav oli jälgida, kuidas järjepidevalt kirjeldati Betty koduseid toimetusi (peamiselt söögitegemist ja koristamist). Kusagil järgmises lauses või lõigus oli justkui muuseas ära toodud ka see, mida tema mees samal ajal tegi. Ja mida ta tegi? Istus tugitoolis ja luges lehte. Aeg oli selline. Ja ega Betty kurtnud. Oli loomulik asi, et ta pidi hakkama saama nii tööga (tema huvi/sissetulek) kui koduga (tema kohustus). Üks koht oli, kus mees lubas ise nõud ära pesta, sest Betty pidi tööle minema...