Truffe kirjanurk

1967-1970 toimus Nigeerias kodusõda, kus üks piirkond (Biafra) end iseseisvaks kuulutas. Biafra lipul oli pool päikest, sealt ka raamatu nimi. Raamat jälgib kahe täiskasvanud õe, nende perekonna, nendega seotud meeste elu enne sõda, sõja ajal ja natuke ka peale sõda. Tegelaste hulgas on nii heal järjel olevaid äriinimesi, ideede üle arutlevaid vaimuinimesi kui värvikaid ja edasipüüdlikke teenijaid. Sisu Meeldis, kuidas jooksid kaks omavahel seotud liini - mida sõda tegi ja mida inimesed tegid. Tundus, et oli oluline näidata, et hoolimata sõja toimumisest/jätkumisest, läks inimeste elu mingil moel alati edasi. Võib-olla lihtsalt teistsugustes oludes kui varem. Mingi osa inimeste elust oli veits seebikas, aga noh jah. Ei saa öelda, et selliseid asju ei juhtu ka päriselt.  Stiil Jooksis hästi. Ei dramatiseerinud üle, pigem ütleski lihtsalt nii, kuidas asi oli. Päris häid lauseid viskas vahepeal varrukast. Vanem naine ütles nooremale: "You must never behave as if your life belongs to

  Butangeni küla Norras (kusagil Lillehammeri piirkonnas) 1880. aastail. Küla vana puukirik on väike ja talviti väga külm. Noor kirikuõpetaja võtab südameasjaks uue kiriku ehitamise ja Saksamaalt tuleb kohale noor arhitekt vana kirikut üles joonistama, et see peale Norras lahti võtmist Saksamaal uuesti üles ehitada. Muidugi on mängus ka naine - noor Astrid, kelle suguvõsa on ammusel ajal annetanud kirikule kaks kella. Need pole külarahva arvates sugugi tavalised kellad. Neil on iseloomu. Sisu Säärane sisu on minu teetass. Minu jaoks oli idee ka originaalne. Kirjanik Maja Lunde ütles raamatu kaanel tabavalt: " Love, suspense, nature and superstition are woven together in this powerful novel ."  Stiil Tempo on aeglane ja kirjeldamist kaunis palju. Kui see ei sobi, siis ilmselt on raske lugeda. Mulle enamasti sobis. Mõne koha peal jõudsin mõelda, et läheks nüüd juba tegevusega edasi.  Paar tsitaati ka (ja ärme unustame, et raamatu tegevus on 1880. aastail). She lacked the one qu

Pärisbändidel ei lähe Eurovisioonil kuigi tihti hästi, aga nad on minu lemmikud. (Pärisbändi all pean silmas, et laval ongi laulja ja kitarrist ja bassimees ja trummar ja võib-olla ka klahvpillimängija.) Sel aastal ka andsin šõu eest kõrgeimad punktid Sloveeniale ja Austraaliale, sest ma tahaks olla seal peol, kus nad esinevad. Nad rõõmustavad mind. (Meenub, et Rufus ja Brainstorm ja Måneskin olid ka pärisbändid. Kahel neist isegi läks täitsa hästi.) Graham Nortoni kommentaar Moldova laulu kohta: "If there isn't a human sacrifice by the end of this I'll be very disappointed." Tabav. Need laulud, kus kedagi/midagi välja kutsutakse või muidu lõkke ümber loits lahti lüüakse, on enamasti minu lemmikud, sest nad pöörduvad selle poole, mis Eurovisiooni idee võiks olla.  Mis Moldovasse puutub, siis nemad on mind tihti rõõmustanud. Ei ole laulud, mida aastaid hiljem meenutaks, aga konkreetses ajas ja hetkes on need vahvad rahvalaulu moodi simmanilood kõige lahedamad. Nägin k

Panen oma punktitabeli siia. Kasutasin samu hindamiskriteeriume mida Eesti Laulul. Kategoorias "laul" püüdsin silmas pidada, kui hästi laul ära lauldi,, aga ega see lihtne pole enam aru saada, mida laulja päriselt laulab ja millised on nö taustahääled. Välimuse juures ikka jätkuvalt ei hinda kellegi otsest väljanägemist, pigem kostüümi.  

Mõned tähelepanekud 2000-2022 võitnud laulude kohta . Enim võitnud riigid Ukrainal 3 võitu Taanil 2 võitu Rootsil 2 võitu Võitja sugu 11,5 võitjat mehed, 10,5 võitjat naised.  Harukordne võrdsus! Arvestasin selle järgi, mis soost põhilaulja oli. Kuna ühe laulu põhiesitajad olid mees ja naine, siis said mõlemad 0,5 ja lõpptulemuseks tulid poolikud inimesed.  Eurovisiooni toimumiskohad (sh 2023) Ei ole midagi üheülbaline. On Põhja-Euroopas toimunud, on Ida-Euroopas toimunud, on (tegelikult) väljaspool Euroopat toimunud. Kesk-Euroopa on jah vähe hõre, aga seal on mitu riiki, kes on harvad või üldse mitte osalejad.  Keeled 4 võidulaulu täiesti muus keeles kui inglise keel: 2007 Serbia "Molitva" 2017 Portugal "Amar pelos dois" 2021 Itaalia "Zitti e buoni" 2022 Ukraina "Stefania" Ülejäänud võidulaulud 2000-2022 olid (suuremalt osalt) inglise keeles. On küll neid olnud, kes mingi salmi oma keeles laulnud. 2022. aasta võitja "Stefania" oli väi

Aastatest 2013-2022 . Loomulikult minu arvamus, kelle siis veel.  Eesti laulud ja võidulaulud jätsin välja (Sobral, Måneskin ja "Goodbye to yesterday" olid algul kirjas). Õnnestus punt 12 laulu peale harvendada. 2016. ja 2018. aasta ei saanud ühegi looga sisse. Laulu taga sulgudes on võistlusel saadud koht. (Tundub, et mulle meeldivad 4. koha laulud.) 12. 2022 Rootsi Cornelia Jakobs - Hold me closer (4.) Peamiselt lauljanna kärisev hääl. 11. 2020 Island Daði Freyr - What do you think about things (-) Peamiselt see, et seda kuulates-vaadates hakkab kindlasti parem mitte halvem. 10. 2015 Norra Mørland & Debrah Scarlett - A monster like me (8.) Ma mõtlen, et kui dramaatiline olla, siis juba nii, et asi korralikult välja mängib. Siin mängib hästi. 9. 2013 Holland Anouk - Birds (9.) Madalahäälne lauljanna. Kõlabki nii nagu sõnades öeldakse - linnuparve õhkutõus katuselt. 8. 2020   Leedu   The Roop - On fire (-) No oli Leedu hea võimalus Eurovisiooni võita, aga tol aastal jäi v

On Eurovisiooninädal! Sel puhul postitus ühe minu teooria kohta. Väidan, et Belgia ja Holland suudavad igal aastal paaripeale vähemalt ühe hea võistluslooga lagedale tulla. Siin nad on.  2023 Belgial on mingi minu jaoks veider asi, Hollandil laul "Burning daylights", mida kuuldes kanalit ei vahetaks. 2022 Hollandit esindas S10 lauluga "De diepte". Märkimisväärne, et laul on üleni hollandi keeles. Ja vahepeal ulub kergelt. Uuuuu-aaaaa. Noh, umbes nii.  2021 Belgiat esindas Hooverphonic lauluga "The wrong place". 2020 aasta laul oli parem, aga ka sellel olid oma köitvad küljed. 2020 Belgiat pidi esindama Hooverphonic lauluga "Release me", aga Eurovisioon, muidugist, jäi ära hoopis. Mõnusalt melanhoolne lugu. 2019 Holland võitis, kui Duncan Laurence esitas laulu "Arcade". Olen nõus, et kui Alika seda superstaarisaates laulis, võttis kulmu kergitama, aga originaalis on ka lahedalt dramaatiline. 2018 Belgia esindaja Sennek lauluga "A ma

Peategelane Ari (Arielle, mitte Ariel) töötab mingis Seattle'i telekanalis ilmatüdrukuna. Peale natuke skandaalset jõulupidu sepitseb ta sporditoimetaja Russelliga plaani, kuidas oma ülemus ja tolle eksmees (ka telekanali töötaja) tagasi kokku viia. Aga, milline üllatus, plaani elluviimise käigus hakkavad üksteisele meeldima hoopis Ari ja Russell. Sisu Eks ta oli sihuke, nagu nad on. Natuke kunstlikult ülesupitatud teema kaudu räägiti reaalsetest asjadest. Noh, et ei tundunud kuigi realistlik see kosjasobitamise värk, aga depressiooniga toimetuleku või keeruliste peresuhete osa oli jällegi usutav. Stiil Hästi loetav. Emotsioonid! Olid. Kuigi mõne koha peal jahtusid, kui stseene üle vindi keerati.  Tegelased Mõnes kohas mõned klišeed, kohati mõni ehk liiga täiuslik, aga muidu täitsa tegelaste moodi tegelased.  Atmosfäär Polnud kuigi oluline selle raamatu kontekstis. Tegevus toimus küll ühe telekanali toimetuses, aga polnud tohutult pingutatud, et sealseid meeleolusid edasi anda. Mõt