Lugu algab sellest, et 9-aastane põhjapõdrakasvatajate perest pärit Elsa näeb pealt oma lemmikpõhjapõdra tapmist. See muidugi avaldab talle mõju. Kümme aastat hiljem pole põhjapõdrakasvatajate jaoks suurt midagi muutunud - põtru ikka tapetakse ja politsei ei tee omanike meelest piisavalt. Kuigi krimielement oli olemas, oli põhilugu saamidest põhjapõdrakasvatajate kogukonnast Rootsis, nende suhestumisest 21. sajandi ja oma piirkonna teiste elanikega. 21. sajandiga suhestumine oli eripalgeline. Ühest küljest aitas kaasaegne tehnika neil oma tööd tõhusamalt teha, samas kui moodsa aja heitlikud talved loopisid omalt poolt kaikaid kodaratesse. Teisalt oli näha traditsioonilise elukorralduse vastuolusid moodsate mõtteviisidega. Peeti loogiliseks, et perepoeg kannab ametit edasi ja tegeleb ka põhjapõdrakasvatusega. Aga kui ta ei taha? Äkki ta tunneb ennast sundpärijana väljaspääsmatus olukorras olevat? Ehk hoopis tütar tahab põdrakasvatajaks saada, aga kas ta võib, ta on ju naine? ...
Muidugi ma ju eriti elulugusid ei loe. Isegi, kui on mulle meeldiv inimene. Isegi, kui on inimene, kellel võiks olla millestki kirjutada. Isegi, kui... Noh, tuleb välja, et vahepeal loen ja meeldibki. Sest see on ju Emily Gilmore. Kui peaks tegema edetabeli oma lemmikuimatest seriaalitegelastest (huvitav, miks pole teinud), siis Emily Gilmore saaks esikümnesse. Olen aru saanud, et nii Netflixi lisandumisega kui sealt edasi koroonaajal sai seriaal "Gilmore'i tüdrukud" nagu uue hingamise: kes vaatas üle, kes vaatas esmakordselt, kes kuulis esmakordselt. "Gilmore'i tüdrukud" on järjestvaataja unelm: 7 hooaega, igas üle 20 episoodi. Jätkub kohe mõneks ajaks. Vähemoluline pole ka sooja teki efekt. Mulle tundub, et ka selle raamatu kirjutamise algne tõuge võib olla selle "Gilmore'i tüdrukute" teise lainega seotud. Pealkiri "The third Gilmore girl" on ju selgelt müügiartikkel. Kui paljud Kelly Bishopit kellegi muuna teavad? (Kuigi olgu öel...