Otse põhisisu juurde

Postitused

Viimatine

Dawn Powell "The locusts have no king"

Dawn Powell on aastail 1896-1965 elanud USA kirjanik. Minu jaoks oli ta täiesti tundmatu ja tundub, et Eestis üsna tundmatu ka üldiselt. (Näiteks ESTERis pole ühtki tema raamatut.) Raamat "The locusts have no king" ilmus 1948. aastal. Ka tegevus toimub 1940ndatel peale sõda. Raamatu pealkiri on lause Piiblist. Täpsemalt Saalomoni õpetussõnad 30:27. Otsisin eestikeelsena ka täislause välja:  Rohutirtsudel ei ole kuningat, ometi lähevad nad kõik rühmadena välja. Selle koha peal on teemaks väikesed tublid olendid, sipelgad ka näiteks.  Pealkiri on ühtlasi minu lemmikosa sellest raamatust. Tegevuskoht oli New York, tegelased mitmed kirjutistega seotud isikud. Kirjanik, näitekirjanik, kirjastajad. Aga tegelastega polnud hästi. Kui mõned peategelased välja arvata, kippusid nad omavahel sassi minema. Või kui mitte sassi minema siis vähemalt mitte meelde jääma. Rääkis ühest, rääkis teisest, hüppas kuidagi ja jälle mõtlesin et oota, kes see nüüd oligi ja miks ta äkki oluliseks muutus.
Hiljutised postitused

Katarina von Bredow "Flyga högt"

Vendela on 9. klassi õpilane 2000ndate Rootsi mingis linnas. Ta on niuke tubli tüdruku tüüpi tüdruk. Tema parim sõber on Tove. Enamasti hängivad nad koos kahe poisi Loke ja Nilsiga. Tegevuse käivitajaks saab uus klassikaaslane Silja, kes on teistsugune. Julge, mis peamine. Klassi senine hierarhia, mille tipus on Emelie-nimeline tüdruk, pannakse proovile ja mõni klassikaaslane osutub teistsuguseks kui seni arvatud.  Koduses elus mõjutab Vendela perekonda kümmekond aastat tagasi surnud väikevend Anton. Mis tunne siis on, kui sa pole mitte ainult ainuke laps, vaid ka ainuke laps, kes on alles ? Või kui oled teiste seltskonnas alatiseks  see inimene, kelle poeg ära suri. Jätkuvalt tervitan lühikesi avalauseid võõrkeelsetes raamatutes. Pealkirja "Flyga högt" võiks tõlkida umbes "Lennata kõrgelt". Vendelal on vana hea dilemma, et kõrgelt lennates näed rohkem, aga on võimalik ka kõrgelt kukkuda, samas kui pannkoogina maas lamada on turvaline, aga näed ainult ninaesist. Niu

Robert Seethaler "Tubakapoodnik"

Selles raamatus oli hea mahlane esimene lause, mis päris palju ära ütles:  Ehk siis aasta on 1937, peategelane on Franz Huchel (vist 17-aastane oli) ja tema elus toimub muutus. Ta kolib nimelt kodukülast Viini ja asub tööle ema vana tuttava tubakapoes. Linnas ja poes näeb ja õpib Franz tundma paljut - tubakapoodnik Ernsti, poes käivad inimesi (nende hulgas kuulus doktor Freud), linna, armastust (võib vaielda, kuivõrd see tundmaõppimine on).  Franz ja tubakapoodnik Ernst mõjuvad natuke nagu Daniel ja Fermin Zafoni "Tuule varjust" ja selle järgedest. Pood, noormees ja märkimisväärse minevikuga vanem mees, kelle kõnepruuk on pehmelt öeldes mahlakas. Ernsti tegelase ülesastumist jäi väheks, oleks rohkem tahtnud. Freud jällegi minu jaoks ülihuvitav polnud. Oli selline ootuspärane vanahärra, kes ütles palju kulunud lauseid.  Suur teema oli inimese isiklik draama versus ümbritseva maailma draama. Franz mõtleb tüdruku peale ja kirjutab unenägusid üles, samal ajal kui (tema ümber) Aus

Astrid Lindgren "Alla vi barn i Bullerbyn"

Mida ikka "Bullerby laste" kohta öelda? Kõige ninnunännum raamat Lindgrenil. Teistes raamatutes on peategelased selgemalt vimkaga. Samas väiksena väga meeldis. Võib-olla on päris paljudel lihtne samastuda Lisaga, kes on niuke hea lapse tüüpi laps. Parim avalause. Suure tõenäosusega esimene lause ka paljudes keeleõpikutes ja -tundides.  Nii see kui eelmine Lindgreni raamat on mingite teiste illustratsioonidega olnud, mitte Wiklandi omadega. Huvitav. Mingi hetkeni mõtlesin, et Wiklandi illustratsioonid ongi üldse ainukesed, aga see poleks ju kuigi tõenäoline.  Ei osanud arvata, et peaaegu täiuslik skoor "Bullerby lastele" võiks tulla. Kuna see lugemine läks ka kaunis lihtsalt, siis otsustasin nüüd väljakutsuvama asja ette võtta. Näeme.

Barbro Lindgren "Världshemligt"

Veel üks rootsikeelne raamat, sedakorda natuke suurematele lastele mõeldud. Peategelane oli vist 13 aastat vana, nii et siis umbes sellevanustele.  Raamat on Barbro-nimelise tüdruku päevik tegelikult, ülisalajane (pealkirja otsetõlge oleks maailmasalajane). Üritab üliõpetlik ja -hariv olla, kõik teemad tahab ära käsitleda. Liputajad, menstruatsioon, usuvoolud, lastehalvatus. Ja keegi sureb ära iga natukese aja tagant. Et ikka lapsed ka teaksid, kuidas asjad käivad.  Lihtsad avalaused rõõmustavad. Tere, see olen jälle mina. Tegevus toimub 1950. aastal, raamat on ilmunud 1972. Ütleme, et ei tundunud ajatu, pigem just väga oma ajas kinni, nõnda et praegu lugeda oli kaunis veider.  Mainin muidugi tähtsaima ära: kaks korda mainiti ikka eestlasi ka. Varasemalt on ka mulje jäänud, et II maailmasõja põgenik Rootsis oligi põhiliselt eestlase nägu, siit sai sellele veel kinnitust. Ühe koha peal räägiti koolis õppivast Hilja-nimelisest tüdrukust, kes oli Eestist pärit. Seal olevat tema isa olnud

Astrid Lindgren "Madicken"

Mul tuli jälle rootsi keele hoog peale. Olen 10+ aastat vahelduva eduga õppinud, aga no ikka väga vahelduvaga, ses mõttes, et on aastaid, kus pole üldse tegelenud. Igal juhul võtsin oma hoos siis jälle ühe Lindgreni raamatu rootsi keeles ette, sest kunagisest "Pipi Pikksuka" lugemisest oli meeles, et polnud üliraske. Ütleme, et läkski peaaegu täitsa ludinal.  "Madlikese" raamat räägib 7-aastasest Madlikesest, kelle perekond elab Jaanikingul.  Esimene lause läheb konkreetselt asja juurde ja ütleb ära, et suures punases majas jõe ääres elab Madlike. Jäin mõtlema, kas üldse "Madlikest" eesti keeles olen lugenud. Ühest küljest tulid nagu mingid lood tuttavad, teisalt ei mäleta lugemist. Kui ka olin väiksena lugenud, siis tollal ei pannud kindlasti tähele, et siin sõda mainitakse. Tegevus toimub mingi sõja ajal. Pakun, et I maailmasõja ajal, kui Lindgren vähegi oma lapsepõlveajast kirjutab. Ütleb umbes nii, et kõik oli nii vaikne ja rahulik, et poleks arvanudki

Eurovisioon 2024 : kommentaarid

Üritan ühe lausega iga osaleja kohta teha, alati ei õnnestu. 1. Rootsi / Marcus & Martinus - Unforgettable Täpselt selline laul, mis Rootsil neil aastatel on, kui nad ei võida. Ehk et kõva poplugu aga nii ära produtseeritud, et loomulikkus on kadunud. 2. Ukraina / alyona alyona & Jerry Heil - Teresa & Maria Endiselt tabavad hästi valemit, kuidas olla samal ajal rahvuslik ja rahvusvaheline. 3. Saksamaa / ISAAK - Always On The Run Mind ajas nii naerma, kuidas laulja alguses istus ja mingis suvalises tünnis tuld tegi. Ja mida ta ootas, pärast kogu ruum tema ümber põles. Gruusia laulu nimi muidu oli "Firefighter", aga see oli vist liiga palju hiljem, et appi jõuda.  Laul igav. Ja oli eesti keelde tõlgitud nimega "Alati jooksus". See ajas ka naerma. 4. Luksemburg / TALI - Fighter Meloodias oli mingi huvitav koht, muidu unustatav. 6. Iisrael / Eden Golan - Hurricane Igav.  7. Leedu / Silvester Belt - Luktelk Selle oma pleilisti lisamist võiks kaaluda. 8. Hispa