Truffe kirjanurk

Selles raamatus oli hea mahlane esimene lause, mis päris palju ära ütles:  Ehk siis aasta on 1937, peategelane on Franz Huchel (vist 17-aastane oli) ja tema elus toimub muutus. Ta kolib nimelt kodukülast Viini ja asub tööle ema vana tuttava tubakapoes. Linnas ja poes näeb ja õpib Franz tundma paljut - tubakapoodnik Ernsti, poes käivad inimesi (nende hulgas kuulus doktor Freud), linna, armastust (võib vaielda, kuivõrd see tundmaõppimine on).  Franz ja tubakapoodnik Ernst mõjuvad natuke nagu Daniel ja Fermin Zafoni "Tuule varjust" ja selle järgedest. Pood, noormees ja märkimisväärse minevikuga vanem mees, kelle kõnepruuk on pehmelt öeldes mahlakas. Ernsti tegelase ülesastumist jäi väheks, oleks rohkem tahtnud. Freud jällegi minu jaoks ülihuvitav polnud. Oli selline ootuspärane vanahärra, kes ütles palju kulunud lauseid.  Suur teema oli inimese isiklik draama versus ümbritseva maailma draama. Franz mõtleb tüdruku peale ja kirjutab unenägusid üles, samal ajal kui (tema ümber) Aus

Mida ikka "Bullerby laste" kohta öelda? Kõige ninnunännum raamat Lindgrenil. Teistes raamatutes on peategelased selgemalt vimkaga. Samas väiksena väga meeldis. Võib-olla on päris paljudel lihtne samastuda Lisaga, kes on niuke hea lapse tüüpi laps. Parim avalause. Suure tõenäosusega esimene lause ka paljudes keeleõpikutes ja -tundides.  Nii see kui eelmine Lindgreni raamat on mingite teiste illustratsioonidega olnud, mitte Wiklandi omadega. Huvitav. Mingi hetkeni mõtlesin, et Wiklandi illustratsioonid ongi üldse ainukesed, aga see poleks ju kuigi tõenäoline.  Ei osanud arvata, et peaaegu täiuslik skoor "Bullerby lastele" võiks tulla. Kuna see lugemine läks ka kaunis lihtsalt, siis otsustasin nüüd väljakutsuvama asja ette võtta. Näeme.

Veel üks rootsikeelne raamat, sedakorda natuke suurematele lastele mõeldud. Peategelane oli vist 13 aastat vana, nii et siis umbes sellevanustele.  Raamat on Barbro-nimelise tüdruku päevik tegelikult, ülisalajane (pealkirja otsetõlge oleks maailmasalajane). Üritab üliõpetlik ja -hariv olla, kõik teemad tahab ära käsitleda. Liputajad, menstruatsioon, usuvoolud, lastehalvatus. Ja keegi sureb ära iga natukese aja tagant. Et ikka lapsed ka teaksid, kuidas asjad käivad.  Lihtsad avalaused rõõmustavad. Tere, see olen jälle mina. Tegevus toimub 1950. aastal, raamat on ilmunud 1972. Ütleme, et ei tundunud ajatu, pigem just väga oma ajas kinni, nõnda et praegu lugeda oli kaunis veider.  Mainin muidugi tähtsaima ära: kaks korda mainiti ikka eestlasi ka. Varasemalt on ka mulje jäänud, et II maailmasõja põgenik Rootsis oligi põhiliselt eestlase nägu, siit sai sellele veel kinnitust. Ühe koha peal räägiti koolis õppivast Hilja-nimelisest tüdrukust, kes oli Eestist pärit. Seal olevat tema isa olnud

Mul tuli jälle rootsi keele hoog peale. Olen 10+ aastat vahelduva eduga õppinud, aga no ikka väga vahelduvaga, ses mõttes, et on aastaid, kus pole üldse tegelenud. Igal juhul võtsin oma hoos siis jälle ühe Lindgreni raamatu rootsi keeles ette, sest kunagisest "Pipi Pikksuka" lugemisest oli meeles, et polnud üliraske. Ütleme, et läkski peaaegu täitsa ludinal.  "Madlikese" raamat räägib 7-aastasest Madlikesest, kelle perekond elab Jaanikingul.  Esimene lause läheb konkreetselt asja juurde ja ütleb ära, et suures punases majas jõe ääres elab Madlike. Jäin mõtlema, kas üldse "Madlikest" eesti keeles olen lugenud. Ühest küljest tulid nagu mingid lood tuttavad, teisalt ei mäleta lugemist. Kui ka olin väiksena lugenud, siis tollal ei pannud kindlasti tähele, et siin sõda mainitakse. Tegevus toimub mingi sõja ajal. Pakun, et I maailmasõja ajal, kui Lindgren vähegi oma lapsepõlveajast kirjutab. Ütleb umbes nii, et kõik oli nii vaikne ja rahulik, et poleks arvanudki

Üritan ühe lausega iga osaleja kohta teha, alati ei õnnestu. 1. Rootsi / Marcus & Martinus - Unforgettable Täpselt selline laul, mis Rootsil neil aastatel on, kui nad ei võida. Ehk et kõva poplugu aga nii ära produtseeritud, et loomulikkus on kadunud. 2. Ukraina / alyona alyona & Jerry Heil - Teresa & Maria Endiselt tabavad hästi valemit, kuidas olla samal ajal rahvuslik ja rahvusvaheline. 3. Saksamaa / ISAAK - Always On The Run Mind ajas nii naerma, kuidas laulja alguses istus ja mingis suvalises tünnis tuld tegi. Ja mida ta ootas, pärast kogu ruum tema ümber põles. Gruusia laulu nimi muidu oli "Firefighter", aga see oli vist liiga palju hiljem, et appi jõuda.  Laul igav. Ja oli eesti keelde tõlgitud nimega "Alati jooksus". See ajas ka naerma. 4. Luksemburg / TALI - Fighter Meloodias oli mingi huvitav koht, muidu unustatav. 6. Iisrael / Eden Golan - Hurricane Igav.  7. Leedu / Silvester Belt - Luktelk Selle oma pleilisti lisamist võiks kaaluda. 8. Hispa

Kuivõrd Eurovisioon ikkagi seal toimub, siis viimase riigina astub üles  Rootsi Mõtlesin, et kes neid üles lugeda jõuab, on palju laule häid olnud. Aga tuleb välja, et polegi eriti olnud. Mõni üksik on väga meeldinud. Ja peab ütlema, et 20. sajand on minu maitse jaoks silmapaistvam kui 21.. 21. sajandil on Rootsi koos Ukrainaga võitude mõttes küll edukaim riik - mõlemal kolm võitu. Üldises võitude arvestuses on Rootsi koos Iirimaaga enimvõitnud riik - mõlemal seitse võitu. Kui vaadata, mis riigist on 21. sajandi Eurovisioonidel kõige rohkem laulude autoreid (vm viisil laulu tegemise juures olnud isikuid), siis seal on kindlasti Rootsi ülekaalukas liider. On hitivalemi osa, et peab mõne rootslase kampa võtma. 1963 Monica Zetterlund "En gång i Stockholm" Ei mäleta miks, aga mul on teadmine, et Monica Zetterlund on kuulus laulja. Ja on Eurovisioonilegi juhtunud. Siin on sama hea külg nagu oli sel Saksamaa telefonilaulul ükspäev. Laulja laulab nii aeglaselt ja piisavalt lihtsaid

Reedene riik on  Malta Vist ongi niuke riik, millele väljaspool maikuud eriti ei mõtle. Kahtlustan, et teadmine säärase riigi olemasolust jõudis kunagi minuni ka nimelt Eurovisiooni kaudu.  Malta vist ongi ainus riik peale Ühendkuningriigi, kelle laulud said inglise keeles olla ka siis, kui teistel veel ei võinud.  1975. aasta laul "Singing this song"  Renato esituses on järjekordne tõestus, et 70ndad oli parim kümnend. Mis tore laul, mis meeleolu. Ja see narmastega pluus on lihtsalt imeline. Olen suht kindel, et 1998., 2005. ja 2009. aasta Malta esindaja Chiara on oma riigis kuulsamaid lauljaid. Allpool olev laul "The one that I love"  1998. aastast on korralik avar 90ndate (filmimuusika moodi) ballaad. Laulud lauludeks, aga selle laulja hääl on kohe niuke... niuke üliklassikaline. Kõlab tuttavalt kohe esimesel korral kuuldes, aga ei ole seetõttu igav. Laula mu laulu, helisev hääl tõesti, ma ütlen. 2002 Ira Losco "7th wonder" Siinmail julgelt kuulsaim Ma

Neljas riik on Eesti Laon aga kõik laulud ritta ja panen iga juurde mingi suvalise fakti, mis pähe hüppab. 1993 Janika Sillamaa "Muretut meelt ja südametuld" Kunagi hiljem sain teada, et tollane eelvoor koosnes ainult Janika Sillamaa esitatud lauludest. 1994 Silvi Vrait "Nagu merelaine" Tolle aasta eelvoorus jäi teiseks tollase minu suur lemmik Pearu Pauluse ja Hedvig Hansoni esitatud "Kallim kullast". 1996 Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna "Kaelakee hääl" Mäletan, kuidas räägiti sellest, et verinoor Maarja-Liis on nii ära mukitud ja vanainimese riided selga pandud, vist selleks, et ta Ivo kõrval nii noor ei paistaks. 1997 Maarja "Keelatud maa" See laul oli 90ndate lõpus ja 21. sajandi alguses ülipopulaarne erinevatel kohalikel ja üleriigilistel laste lauluvõistlustel. Ilus orkestriga versioon on allolevas videos. 1998 Koit Toome "Mere lapsed" Koit Toome rääkis kusagil, et ta ei mäleta neid kolme minutit suurel laval. 1999 Evelin

Kolmas Eurovisiooniriik on Saksamaa Minu lemmik Saksa laul on ilmselt Saksamaa hümn, mida spordivõistlustega seoses palju hingevärinal kuulatud. Aga Eurovisioonil on neil harva mõni lugu, mis mulle niisama kuulamiseks istub. Polegi olnud tegelikult. On olnud palju ootuspäraseid igavaid laule.  Aga miks mitte näiteks keeleõpe. 1957 oli üks telefonist rääkiv laul. Hästi aeglaselt laulis, nii et refrääni sõnad on algajale arusaadavad. Siis on paar Eestiski tuntud laulu, mille kohta ei teadnud, et need Saksa eurolood on. 1969. aastal näiteks "Primaballerina", mis on eesti keeles see kaunid baleriinid, kaunid baleriinid. Heli Lääts vist. Ja 1979. aasta laul "Dschinghis Khan" on eesti keeles ka sama nimega tuntud.  Eesti keeles on ("Et oleks rahu" nime all) olemas ka "Ein bisschen Frieden" aastast 1982. See oli Saksamaal esimene kord Eurovisiooni võita. Vist ongi minu lemmikuim Saksamaa eurolugudest. 1996. aasta laul "Planet of blue" oli tõel

Tänane Eurovisiooniriik on  Island Väidetavalt on islandlased vähemalt sama suured Eurovisioonifännid kui eestlased.  Island osales esmakordselt 1986. aastal. Need kostüümid, need soengud, see etteaste... Seni parimateks tulemusteks on kaks 2. kohta. Üht neist isegi mäletan. Sinises kleidis Yohanna lauluga "Is it true" aastast 2009. 2013. aastal laulis põhjamaine mees islandi keeles avarat ballaadi. See mõjus traditsiooniliselt (aga mitte vanamoodsalt). Ehk selline laul, mida kargete looduspiltide taustana kasutada?  Aga. Esimene Islandi esindaja, kes meelde tuleb, on ikkagi Daði Freyr, Eurovisioonil koosseisus Daði og Gagnamagnið. 2020. aasta esindaja Eurovisioonil, mida ei toimunud, ja 2021. aasta esindaja. Ilusarmashea. Ja lõbus! Neid laule, mida ka väljaspool lauluvõistlust kuulata. Ei saa unustada, et Islandil toimub ka Eurovisioonist rääkiva fimi "Eurovision Song Contest: The Story of Fire Saga" tegevus. Väga tabav paroodia. Hirnumiskursused. Ja torust saab s

Niisiis leidsin internetist niukese ratta, kust saab endale suvalise Euroopa riigi keerutada , seetõttu on siin Eurovisiooninädala igal päeval (või ehk vähemasti tööpäevadel) meenutused mõne suvalise Euroopa riigi eurolugudest ja/või muidu euroajaloost.  Selle ratta peal kardetavasti pole Austraaliat jm mitte eriti Euroopas asuvaid riike, aga noh, kahju küll.  Igal juhul tänane riik on ... San Marino Kas on selline riik, mis igal aastal ei osale? Või on lihtsalt saanud väga palju halbu kohti? Ahaa, osales esmakordselt alles 2008, siis 2011 ja kõigil järgnevail aastail. 10 korral ei ole poolfinaalist edasi saanud, 3 korral on. Aga peab ütlema, et ühte laulu ma neilt täitsa tean ja mäletan. Põhjusel, et üks inimene, kellega palju kokku puutun, otsustas, et talle see laul meeldib, ja siis kuulas seda palju tol 2014. aastal.  Mind paneb see laul natuke muhelema. Vanamoodne on. Ja see lause maybe we really are a dream of God... Millegipärast tõlkisin selle dream of god oma peas jumala unenä

Lugemine praegu üleliia hästi ei lähe, vist on päikest palju tekkinud. Loen küll rootsi keeles "Madlikest", aga sellega läheb natuke rohkem aega. Seetõttu mõtlesin, et teeks mingi täiesti suvalise ajaloonimekirja siin. Kuivõrd mul info viimasel n aastal (kusagil 18) loetud raamatute kohta nagunii olemas on.  Väljavõte annaalidest ehk 1 raamat iga aasta maist 2023 Chimamanda Ngozi Adichie "Pool kollast päikest" Ajalooline romaan Nigeeria kodusõjast 1960ndatel. Inimesed sõjas ja sõda inimestes. Pole hüsteeriline, aga on hariv ja rikastav. 2022 Holly Bourne "It only happens in the movies" Romantilise komöödia süžeed järgiv raamat. (Kas lõpuni?) Peategelaseks tüdruk, kellele romantikafilmid ei meeldi. Kas tema enda muutub hoolimata sellest romantikafilmiks? 2021 Kristiina Ehin "Janu on kõikidel üks" (Perekonna)ajaloolist, päevakajalist, üldinimlikku. 2020 Ray Bradbury "Võilillevein" Suvi raamatus. 1928. aasta suvi Illinoisi väikelinnas 12