Huvitav nimi romaanile. Aga seletatakse raamatus ilusti ära. Kuna raamat laiub ligi 700 leheküljel, siis tundub, et talle niuke suurejooneline nimi anda oli ka täitsa kohane.
Peategelasi on kolm (minu meelest): kirjastuse omanik Martin Berg, tema naine teadlane/mõtteloolane Cecilia ja nende sõber kunstnik Gustav. Tegevus toimub 21. sajandil, kus peategelased on ca 50-aastased, aga samal ajal ka minevikus, alates sellest, kui Martin ja Gustav põhikoolis sõpradeks said, kuni selleni, kui Cecilia 15 aastat tagasi ühel päeval kadus.
21. sajandi tegevuses tõstab Cecilia tütar ühe võimaliku niidiotsa peale sattudes oma ema loo taas päevakorda.
- Sisu
Palju teemasid, kõik huvitavalt kaetud. See lause, et inimesed on erinevad, on kõige leierdatum üldse, aga jätkuvalt on sel teemal võimalik kirjutada raamatuid, mis ei leierda. Mis sorti elu kellelegi sobib, mis on kellegi prioriteet, kui palju mõjutab inimest see, mis tal on, ja kui palju see, mida tal pole kunagi olnud, kui palju inimene erineb 50-aastasena sellest, kes ta oli 25-aastasena, loomeinimeste rõõmud ja piinad jne jne. Ikka imestan, kuidas sihukesi lugusid välja mõeldakse, usutavalt.
- Stiil
Ladus. Kuigi tegevus toimus nii olevikus kui minevikus, ei hakanud need omavahel segi minema. Ilmselgelt pidi autor ise ka kursis olema kõigi nende filosoofide ja muude vaimuinimestega, kellest raamatus juttu tehti, muidu poleks nii arusaadavalt neist rääkida osanud. Päris lõpu eel oli hea lause:
Inimesed konstrueerivad lugusid, millega nad suudavad elada.
Palju teemasid, kõik huvitavalt kaetud. See lause, et inimesed on erinevad, on kõige leierdatum üldse, aga jätkuvalt on sel teemal võimalik kirjutada raamatuid, mis ei leierda. Mis sorti elu kellelegi sobib, mis on kellegi prioriteet, kui palju mõjutab inimest see, mis tal on, ja kui palju see, mida tal pole kunagi olnud, kui palju inimene erineb 50-aastasena sellest, kes ta oli 25-aastasena, loomeinimeste rõõmud ja piinad jne jne. Ikka imestan, kuidas sihukesi lugusid välja mõeldakse, usutavalt.
Ladus. Kuigi tegevus toimus nii olevikus kui minevikus, ei hakanud need omavahel segi minema. Ilmselgelt pidi autor ise ka kursis olema kõigi nende filosoofide ja muude vaimuinimestega, kellest raamatus juttu tehti, muidu poleks nii arusaadavalt neist rääkida osanud. Päris lõpu eel oli hea lause:
Inimesed konstrueerivad lugusid, millega nad suudavad elada.
- Emotsioonid!
See pole mystery thriller, ei ole page turner. Kusagil 300. lehekülje juures tuli korra isegi mõte, et kas nüüd rohkem juhtuma ka hakkab. Aga see oli korraks, huvitav oli enne ja ka pärast, lihtsalt sel moel nagu aeglased raamatud seda on.
- Tegelased
Kõige tugevam külg ma arvan. Kolm põhitegelast olid nii hästi loodud, et lugejana pidevalt arutlesid nende motiivide ja mõtete üle. Lõpuks kõigest võib-olla päris aru ei saanudki. Või ütleme pigem, et jäi õhku mitmeid variante. Kõrvaltegelased olid ka vägagi huviäratavad. Mingeid asju vihjati nende kohta, mille kohta oleks tahtnud rohkem teada. Ise võis muidugi mõelda.
- Atmosfäär
Kui tahaks norida (väga ei taha), siis siin natuke võiks. Halvasti polnud midagi. Aastakümnete tagune Göteborg, 21. sajandi Göteborg, vahepeal Pariis ja Berliin eri aegadel. Lihtsalt tegelased olid taustast nii palju olulisemad, et päris kindlat ettekujutust ei tekkinud selle kohta, mis tunne oleks näiteks 1970ndate Göteborgis elada olnud vms.
- Mõtete ärgitamine
Mitte sel moel, et midagi guugeldama oleks läinud. Aga. Väga palju tekkis mõtteid raamatu üldiste teemade kohta - inimtüüpide erinevused jms. Pluss teooriad selle kohta, mis raamatus edasi selgub ja saab.
- Lõpp
Sobis kõik, mis viimase ca 100 lehekülje jooksul juhtus. Siin läks juba ka kaunis pingeliseks. Päris-päris lõpp oli edasimõtlemisvõimalusi pakkuv.
- Kestev mõju
Juba viimast paarisada lehekülge lugedes mõtlesin, et tahaks nüüd eestpoolt uuesti lugema hakata, et oskaks mõne tegelase tegevusi ja ütlemisi teistmoodi tähele panna.
Sisuväline
Kõvad kaaned, normaalse suurusega kiri, hea tõlge, kirjavigu polnud. Haruldane lihtsalt!
Tuli päris pikk kiidulaul nüüd : )
Kommentaarid