Otse põhisisu juurde

Lydia Sandgren "Kogutud teosed"

Huvitav nimi romaanile. Aga seletatakse raamatus ilusti ära. Kuna raamat laiub ligi 700 leheküljel, siis tundub, et talle niuke suurejooneline nimi anda oli ka täitsa kohane. 

Peategelasi on kolm (minu meelest): kirjastuse omanik Martin Berg, tema naine teadlane/mõtteloolane Cecilia ja nende sõber kunstnik Gustav. Tegevus toimub 21. sajandil, kus peategelased on ca 50-aastased, aga samal ajal ka minevikus, alates sellest, kui Martin ja Gustav põhikoolis sõpradeks said, kuni selleni, kui Cecilia 15 aastat tagasi ühel päeval kadus.

21. sajandi tegevuses tõstab Cecilia tütar ühe võimaliku niidiotsa peale sattudes oma ema loo taas päevakorda.

  • Sisu
    Palju teemasid, kõik huvitavalt kaetud. See lause, et inimesed on erinevad, on kõige leierdatum üldse, aga jätkuvalt on sel teemal võimalik kirjutada raamatuid, mis ei leierda. Mis sorti elu kellelegi sobib, mis on kellegi prioriteet, kui palju mõjutab inimest see, mis tal on, ja kui palju see, mida tal pole kunagi olnud, kui palju inimene erineb 50-aastasena sellest, kes ta oli 25-aastasena, loomeinimeste rõõmud ja piinad jne jne. Ikka imestan, kuidas sihukesi lugusid välja mõeldakse, usutavalt. 
  • Stiil
    Ladus. Kuigi tegevus toimus nii olevikus kui minevikus, ei hakanud need omavahel segi minema. Ilmselgelt pidi autor ise ka kursis olema kõigi nende filosoofide ja muude vaimuinimestega, kellest raamatus juttu tehti, muidu poleks nii arusaadavalt neist rääkida osanud. Päris lõpu eel oli hea lause:
    Inimesed konstrueerivad lugusid, millega nad suudavad elada.

  • Emotsioonid!
    See pole mystery thriller, ei ole page turner. Kusagil 300. lehekülje juures tuli korra isegi mõte, et kas nüüd rohkem juhtuma ka hakkab. Aga see oli korraks, huvitav oli enne ja ka pärast, lihtsalt sel moel nagu aeglased raamatud seda on.
  • Tegelased
    Kõige tugevam külg ma arvan. Kolm põhitegelast olid nii hästi loodud, et lugejana pidevalt arutlesid nende motiivide ja mõtete üle. Lõpuks kõigest võib-olla päris aru ei saanudki. Või ütleme pigem, et jäi õhku mitmeid variante. Kõrvaltegelased olid ka vägagi huviäratavad. Mingeid asju vihjati nende kohta, mille kohta oleks tahtnud rohkem teada. Ise võis muidugi mõelda.
  • Atmosfäär
    Kui tahaks norida (väga ei taha), siis siin natuke võiks. Halvasti polnud midagi. Aastakümnete tagune Göteborg, 21. sajandi Göteborg, vahepeal Pariis ja Berliin eri aegadel. Lihtsalt tegelased olid taustast nii palju olulisemad, et päris kindlat ettekujutust ei tekkinud selle kohta, mis tunne oleks näiteks 1970ndate Göteborgis elada olnud vms.
  • Mõtete ärgitamine
    Mitte sel moel, et midagi guugeldama oleks läinud. Aga. Väga palju tekkis mõtteid raamatu üldiste teemade kohta - inimtüüpide erinevused jms. Pluss teooriad selle kohta, mis raamatus edasi selgub ja saab. 
  • Lõpp
    Sobis kõik, mis viimase ca 100 lehekülje jooksul juhtus. Siin läks juba ka kaunis pingeliseks. Päris-päris lõpp oli edasimõtlemisvõimalusi pakkuv. 
  • Kestev mõju
    Juba viimast paarisada lehekülge lugedes mõtlesin, et tahaks nüüd eestpoolt uuesti lugema hakata, et oskaks mõne tegelase tegevusi ja ütlemisi teistmoodi tähele panna. 
  • Sisuväline
    Kõvad kaaned, normaalse suurusega kiri, hea tõlge, kirjavigu polnud. Haruldane lihtsalt!

Tuli päris pikk kiidulaul nüüd : )



Kommentaarid

Popid

Kate Westbury "The Oxford guide to scandal and lies"

Aasta on 1951. Peategelased Ginevra Bishop ja Sidney Braithwaite on Oxfordis üliõpilased. Ühel päeval sureb Ginevrale tuttav raamatukoguhoidja. Seepeale ilmub välja üks briti salateenistuse mees, kes arvab, et Ginevra ja II maailmasõja ajal spioonitööd teinud Sidney võiksid tema surma uurida, sest see raamatukoguhoidja polnud tegelikult lihtsalt raamatukoguhoidja.  Hakkasin raamatut peamiselt tegevuskoha pärast lugema, tundus tol hetkel tõmbav. Ehk kuulus ülikool seostus sügisega või midagi. Avastseen oligi kohe Bodleiani raamatukogus, aga üldiselt sellest, kuidas Gin ja Sidney õppimisega tegelesid, palju ei räägitud. See-eest tuli (eriti alguses) ette mitmeid sõnu, mille tähendust pidi otsima minema. Tihti oli tegemist mingi briti ülikooliterminoloogiaga. Näiteks polnud mul põhjust varem teada, et sõna don tähistab üldiselt akadeemilise personali liiget. Ja akadeemilise personali liikmeid oli tegelaste hulgas mitmeid, üliõpilasi ka. Kedagi teist nagu eriti polnudki. Üldiselt oli n...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...

Urmas Vadi "Kuu teine pool"

"Kuu teine pool" ilmus juba 2023. aastal. Enda meelest suht varsti peale selle ilmumist mõtlesin et ah, ootan raamatukogudes tormilise laenutamisaja ära ja loen siis. Ja see mõte nagu oli alles. Ju siis oli paar aastat tagasi. Raamatu tormiline laenutamine muidugi kestab siiani.  Raamatu minategelane on Toomas, lugu on temast ja tema perekonnast (ema, isa, õde, onu) 1980ndatel, 90ndatel, 2000ndate alguses. Kuigi seda otsesõnu välja ei öelda, toimub tegevus Tartus.  Peategelane, ma ütleksin, on Toomase ema. Mõnevõrra mõistetav, kui mõelda, mis Vadil selle loo kirjutamise ajendiks oli. Sellest ta rääkis  presidendi raamatuklubis , kus raamatu üle arutati.  Raamatuklubi saates räägitakse korra ka suure eesti romaani ideest. Kas "Kuu teine pool" võiks olla suur eesti romaan? Eeldusel, et selline asi olemas saab olla. (Ma pole kindel.) Arvatavasti potentsiaali täitsa on, sest ta kõnetab eestlasi kahel moel: inimestele tuttav tegevusaeg koos ajastumärkidega ja päriselust ...