Truffe kirjanurk

Dannebergide rummiäri ajav pere (peaasjalikult peretütred) Põhja-Saksamaal I maailmasõja lõpust II maailmasõja lõpuni. Üks tütar tahab rummiäri juhiks saada, teine arstiks, kolmas näitlejaks. Samas on pildil ka nende vanamoeliste vaadetega (kuid üsna pehme iseloomuga) isa ning vabameelsem kultuurisõbrast taani onu. Ajaloo mõttes on huvitav, sest tegevus toimub Schleswig-Holsteinis Flensburgi linnas Taani piiri lähedal. (Ajalootunnist vast tuleb meelde, et Schleswig-Holsteini pärast on rohkem kui üks kanakitkumine toimunud.) Teemaks tulevad ka natsid ja inimeste erinev suhtumine neisse. Kirjutamise stiil oli kohati nagu vanamoeline (või mingil muul põhjusel mulle võõras?). Kartsin, et läheb heietamiseks ära, aga ei läinud, pigem hakati lõpupoole minu jaoks liiga suuri ajavahemikke vahele jätma (üks peatükk 1940. aasta suvel, järgmine aasta hiljem jne).   Tegelasi oli mitmeid ja kohati päris huvitavaid, mõni jäi siiski ka üheplaaniliseks. See, kuidas peategelastest naisi oli kujutatud, a

Näe, Eesti Laulu finaal oli juba ammu. Ons veel midagi lisada? Heietada ikka võib. 10. Jaagup Tuisk - Kui vaid Natuke üllatav, et see jäi kümnendaks. Oli kõige jamam lugu siin? Tavaliselt muidugi kõige jamamad lood ei jäägi kümnendaks. 9. Stig Rästa - Interstellar Selles mõttes ta oskab hästi, et ükski tema laul ei sega. Võib vabalt taustaks käia, võib-olla lõõritan mõne dramaatilisema koha peal kaasagi. 8. Elina Netšajeva - Remedy Oi kui rahulik. Eks rahulikke laule ole ka tarvis vahepeal. 7. Ott Lepland - Aovalguses Ausalt öelda oli natuke ebamugav vaadata seda tohutut füüsilist pingutust, mida nõudis temalt selle laulu esitamine. 6. Andrei Zevakin, Grete Paia - Mis nüüd saab Liiga palju sama fraasi, nagu varemgi öeldud. Ja kui see kolmandat päeva järjest kummitab, ei ole enam lõbus. 5. Black Velvet - Sandra Raadiost ok. Kummitamise osas veidi sama kui eelmine. 4. Anna Sahlene - Champion Alati on mingi hulk inimesi, kellele meeldib nimelt selline laul. Selles mõttes ka kindla peale m

Tegevus algab 2001. aastal New Yorgis, kui sureb Anne'i iirlasest vanaisa. Anne reisib Iirimaale, et vanaisa tuhk tolle lapsepõlvekodu läheduses asuvasse järve puistada (nagu vanaisa soovis). Soovi täites rändab Anne ajas 80 aastat tagasi.  Nõnda toimub suur osa tegevust 1920ndate Iirimaal. Seega on lool ka päris korralik hariv element, sest I maailmasõja aegsel ja järgsel Iirimaal toimus väga palju väga segast. Briti ülemvõim ja Iirimaa iseseisvuspüüdlused ja iirlaste erinevad arvamused selle kohta, kuidas iseseisvust saavutada. Ei teadnud sellest ausalt öelda suurt midagi, ainult nii palju, et Iirimaa mingil hetkel 20. sajandil iseseisvus.  Päris mitu tegelast on ajaloolised isikud, kõige olulisem neist Michael Collins, üks Iirimaa iseseisvusvõistluse juhtfiguure varasel 20. sajandil. Nagu öeldud, siis on ka ajas rändamise raamat. See on atraktiivne teema, sest tekitab alati küsimusi. Võib lõputult arutleda, kuidas kogu see värk ikka loogiline on. Aga ei olegi ja võib-olla see on

1. Jyrise - Plaksuta + See on lõbus! Peale kuulamist pole kindlasti halvem olla kui enne.  - Eurovisiooniräpp pole just levinud sõna 2. Maian - Meeletu + Täitsa teistsuguse rütmiga kui muud lood - Kas jääb kuidagi liiga vaikseks? Tahaks vunki juurde keerata. 3. Boamadu - Mitte kauaks + Tegemislust, mitte sooritusmaiguline pingutus - Nišivärk? Või pole ka? 4. Evelin Samuel - Waterfall + Vaikne ja voolav, ei sega kuulates - Liiga vanamoodne 21. sajandi 3. kümnendil 5. Black Velvet - Sandra + Kummitab veel mitmendal päeval - Mul on kana kitkuda selle laulu videoga, samas ei nautinud üleliia palju ka otse lavalt vaatamist 6. Púr Múdd, Shira - Golden shores + Väga hea meeleolu - tahan seda laulu paljudes kohtades kuulata - Suur lava ei ole üks neid kohti 7. Jaagup Tuisk - Kui vaid + Hulgaliselt sobiliku euroviisi elemente - Need männid (vist?) lavakujunduses olid veidrad 8. Minimal Wind, Elisabeth Tiffany - What to make of this + Veel üks seltskond, kelle jaoks rõõm muusikast tundub suurem

Minimalistlikult Eesti Laulu I poolfinaalist. Pluss ja miinus iga laulu kohta.  1. ELYSA - Fire + energia - neid laule on vähemalt mitu Eurovisioonil alati 2. Helen - Vaata minu poole + kordab palju sama fraasi, jääb kummitama - otseesitus polnud veenev 3. Andrei Zevakin ja Grete Paia - Mis nüüd saab + kordab palju sama fraasi, jääb kummitama - kordab liiga palju sama fraasi, hakkab tüütama 4. Alabama Watchdog - Move on + hoopis teistsugune teiste poolfinalistidega võrreldes - pole Eurovisiooni stiil? 5. Merilin Mälk - Little girl + hea raadiolugu, jääb meelde - pole suure lava laul? 6. Stig Rästa - Interstellar + kõlab algusest peale tuttavalt - kõlab algusest peale liiga tuttavalt 7. Frants Tikerpuu ja Triin Niitoja - Laululind + eesti keeles - otseesitus polnud veenev 8. Kaia-Liisa Kesler - Vaikus + Molitva-stiilis jõuballaad on Eurovisioonil omal kohal - 3 minutit on liiga pikk aeg seda kuulata, natuke hakkab tüütama 9. Elina Nechayeva - Remedy + laulja oskab laulda - laul liiga li