Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.
Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.
Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema?
Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata sellest ikkagi usutavad.
Kogu see situatsioon, kust lugu hargnema hakkas, oli ka hästi välja mõeldud. Üks mees oli suure talu põhimõtteliselt juhuslikult venna käest pärinud ja oli ise natuke pooles vinnas peremees, aga samas mõtles, mis sellest tütrele edasi pärandades saab. (Kes saab peremeheks?) Teine mees pidi talu pärandama nooremale pojale (sest vanem oli sõjas hukka saanud) ega uskunud eriti, et tolle käe all asjast asja saab.
Ühesõnaga oli sihuke läbiv peremehe küsimus (raamatu nimi vihjab ka sellele). Pidevalt anti mõista, et peremeheta pole talupidamisel mõtet. Olen nõus. Suht halb on osaleda projektijuhita projektides.
Kui muidugi mõelda, kes raamatu lõpus Kõrboja peremeheks sai, siis tema peremeheikka jõudmise aegu algas sõda, nii et päris peremeheks ta ilmselt kunagi ei saanudki.
Raamatust leitud lemmikväljend rääkis sellest, kuidas inimesel, kes pole mingisse ikka jõudnuna abiellunud, tuleb hundi hais külge. Ma saan aru, et kui juba hundi hais man, siis enam ei saa kah abielluda. Huvitav, kas hundi hais on midagi sarnast koera omale?
Kommentaarid