Lugemisaasta 2012 oli tegelikult täitsa virk. Päris suurte võngetega küll kohati, nagu allolevast tabelist näha. Oli eesti aasta, võiks öelda. 29 raamatust 17 olid eesti autorite omad, 4 rootslastelt, 3 brittidelt, Taani, Norra, Prantsuse, Venemaa ja USA autoreid 1. Luuleaasta oli ka, tervenisti 9 luulekogu lugesin + kuulasin ka "Jevgeni Oneginit" Märt Avandi mahehäälses esituses. Kurnjau. Mis oli kõige lahedam raamat? Õnnepalu "Mandala" oli armas. Stieg Larssoni Millenniumi-sari oli (minu jaoks ootamatult) haarav. Hando Runneli luulekogus "Viru veri ei värise" olid õige vahvad (ja kohati juba tuttavad) luuleread. Näiteks sellised . Kõige mittelahedamad raamatud. Ehk kusagil aasta alguses loetud imeimal "From Notting Hill with Love...Actually" ja aasta lõpupoole ette sattunud "Ruubeni liblikad: Kirsipiia". Hmnjah, hoian keele hammaste taga. Mine tea, 10 aastat nooremale mulle oleksid need raamatud ehk meeldinud. Rõõm on
Postitused
Sel aastal on muusikaauhinnad artistide osas ühekülgsemad kui mõnel muul aastal, samuti on eriauhindade arv peaaegu võrdsustunud põhiauhindadega, aga ega aastad polegi vennad. Tänavu tähistavad Truffe kirjanurga muusikaauhinnad sel kujul oma 5.sünnipäeva. My, how the time flies. Aasta südameväristaja: The National - England (Proovi kuulata, kas sul ei hakka värisema?) Aasta sügavmõtteline (päris tõsiselt): Vaiko Eplik - Ajakaja Aasta kaunislaul : Instrumenti - Pilnīgi Viens Aasta filmilaul: The Real Tuesday Weld - Last words Aasta kõige cool ima kõlaga laul: Pyyramids - Don't go Aasta wtf-laul aka Kõik loomad teevad igast asju : Vaiko Eplik - Soorebased Aasta retrolugu: Robyn - Show me love (sest 90ndad on minu jaoks retro) Aasta suvelaul: Foster the People - I would do anything for you Aasta viisakaim live : The Vaccines - If you wanna Aasta sarjahümn: Feist - Comfort me Aasta tänavalaps: Devendra Banhart - Lover (Ausalt, kuula tänaval!) Aasta humoorik
suurim prohmakas - kuupileti ostsin suurim kordaminek - see, et ma peale aastaid ja aastaid ähvardamist endale lõpuks uued prillid sain parim eesti tutvus –hiili tashilju ligi, vaata siit- ja sealtpoolt, läheb pilt selgemaks parim muu tutvus –kui kellegi blogi lugemist võib tutvuseks nimetada, siis see inimene, kes ühte blogi peab lemmik telefonikõne – enne mobiilioperaatori vahetamist pidasin ühe noormehega pikki kõnesid, see pakkus huumorit aasta lause – Ska vi gå nu? (Ei mingit suurt sisu, lihtsalt mul hästi tihti kummitas see peas.) aasta kõige lollim küsimus –Mul ei tule praegu midagi meelde, aga hoopis üks ammune küsimus meenus. Mitte et see loll oleks või midagi, minu meelest täitsa humoorikas. Vanasti, kui küsiti, mida õpin, ja ütlesin et ajalugu, siis vastati reeglina midagi stiilis "ajalugu on huvitav". Üks inimene ütles: "Midagi paremat ei leidnud või?" Hahaha. minu kõige lollim sõnaaps –üldine kokutamine mingites olukordades lemmikvoodika
1. What did you do in 2012 that you’ve never done before? Sõitsin suvel laevaga. Mis on suhteliselt igav vastus muidugi, aga ma pole jätkuvalt seda tabelit pidama hakanud, kust oleks hea vaadata. 2. Did you keep your New Year’s promises and will you give them for next year? Ei andnud, ei anna. 3. Did any of your friends/relatives have a baby? Mitte minu sõbrad otseselt. 4. Did you go to anyone’s funeral? Ei 5. Which countries did you visit? Rootsis käisin, Lätis ka taas. 6. What do you want to have in 2013 that you missed in 2012? Sellist uneaega, kus ma saan ise kellaaegu valida. 7. Which date in 2012 you’ll remember and why? Eks ikka 12.12.12, sest millal veel selline kuupäev tuleb. Aga midagi erilist siis paraku ei juhtunud, isegi kell 12.12 magasin maha. 8. What was the biggest accomplishment of the year? Viibisin mitu korda liikuvas sõidukis, toit kõhus. (Ei, sa ei taha rohkem informatsiooni.) 9. What was the biggest failure? Ei oska esile tuua. 10. Were you bo
Vaata kõigepealt seda postitust aastast 2007. Polnud seda tüdrukut ammu näinud, täna nägin. Nüüd on tal tumeda raamiga prillid ja jätkuvalt blondid juuksed. Ja ka 5 aastat hiljem on täiesti punapea näo ja olekuga. Aga kuna tean nüüd tema nime (vist isegi mingist hallist Orkuti-ajast), siis leidsin Facebookist, et meil on suisa üks ühine tuttav ja sain veel igasuguseid (mitte)vajalikke asju teada.
Kõigepealt minu uued prillid. Maitea, kui palju siit on aru saada, aga need on lillad. Ei ole mustad. Teine asi on minu suurepärane draakonitätoveering (Kas draakon ja lohe on sama asi? Siis oleks nagu lohetätoveeringuga tüdruk.) Ja kolmas. See on tegelikult põhiline, mida tahtsin siin näidata. Sest see on kõige lahedam kingitus üldse. Kahtlemata. Siit ei ole hästi näha, aga see on Barbie. Sihukese hooga sõidab mööda põrandat, et alles vastu diivanit põrgates jääb seisma.
Head hinged teatasid täna, et järgmise Positivuse üks peaesinejaid on Sigur Rós . !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Sigur Rós. Mõtelge. Mul ei ole palju originaalplaate, aga Sigur Rósi omi on suisa 3 tükki. Ja lemmiklaulud on olemas ja kõik. Oo, islandi kaunismuusika, delfiinihäälne Jónsi ja sõnad, millest suurt aru ei saa. Sigur Rós on hea näide sellest, kuidas ma upun klahvpillidega maitsestatud meepotti. Tähtsa sündmuse puhul on allpool top 10 nimetatud kollektiivi lauludest. 10 . Svo Hljótt 9. Svefn - g - englar 8. Von 7. The Nothing Song 6. Sæglópur 5. Milano 4. Andvari 3. Gobbledigook 2. Inní mér syngur vitleysingur 1. Hoppípolla Kui sulle ei meeldi aeglaselt käivituvad lood ja sul on kalduvus peavaludele, siis võib-olla ei ole see muusika kõige parem teetass.
Kuna täna on nähtavasti väga eriline kuupäev, ei saa ka Truffe kirjanurgas sulg lauasahtlis vedeleda. Aga. Selle kuupäevaga seoses mõtlesin just eile õhtul, et tegelikkuses oli ju eile lahe daatum 20.12.2012, aga sellele ei pööranud keegi üldse tähelepanu, sest kõik ootasid juba tänast maailmalõppu. Nüüd läks ilus kuupäev mööda ja enam ei tulegi. Oh well . Mina ei teinud midagi erilist. Ei, siiski, palju jäätist sõin korraga ära. Ja oma uued okularid sain kätte (või klaassilmad, kui rootsi keelest lähtuda). Oo, ja rootsi keelest rääkides, sealt sai ka nänni. Veel üks tunnistus. Aga tänu uutele prillidele on mul nüüd avatum maailmavaade. Eelmistel olid suht laiad sangad, nii et külje pealt väga välja ei näinud, nüüd on sihukesed tavalised väiksed sangad. Aga millest ma tegelikult tahtsin kirjutada, oli see, et käisin ühel päeval väljasõidul ja nägin seal väga väikeste vahedega kahte sellist inimest, kelle puhul ma teises võistkonnas mängides mingeid huvitavaid mõtteid mõtleksin. Oli
Minu hiljutisele küsimustikule vastas 19 inimest (1 küsimustik küll poolikult sai täidetud.) Esimene küsimus oli see kivi-paber-käärid . Eeldaks ju, et võrdselt tuleb kõiki variante, aga ei. 8 inimest valis käärid, 6 paberi ja 5 kivi. Kas käärid on paremad, sest nad on mitmuses? Kõige jäledamad lemmikloomad : 5 - ämblik (sh 2 nimetasid konkreetselt tarantlit) 5 - madu 2- skunk 2 - prussakad (eksootilised ja Madagaskari omad) hästi kole ilma karvadeta koer inimene naine (maitea, oleks pidanud inimesega samale reale paigutama?) vagel skorpion No sellest ma küll aru ei saa, miks peaks keegi igast putukaid kodus pidama... nagu loomulikest kahjuritest vähe oleks Kõige paremad seriaalide tunnusmeloodiad : "Bad things" True Bloodist, ka "Murder she wrote" ja "Midsomeri mõrvad" "Kodus ja võõrsil" :P Xena MacGyveri tunnusmuusika Game of thrones Queer as Folk A-rühm Mõmmi aabits The Rembrandts - I'll be there for you S
Tõmbasin praegu hunniku vanu pilte plaatidelt arvutisse. Tähelepanekuid: minu praeguseks peaaegu 7 aastat vanad prillid olid kunagi suisa värvikad ja säravad, who knew (lähiajal on lootust uute säravate ja värvikate etteilmumiseks) kriitilisus mõnede piltide osas on aastatega vähenenud kartus(?) mõnede piltide ees on aastatega suurenenud päris huvitavatest tüüpidest on fotosid olemas, ei mäletanudki kõiki (on selliseid, kus on lambiinimesi, on selliseid, kus lambid ise) mõned pildid on väga armsad inimesed on aastatega vananenud tundub, et peaks juuksed jälle lühemaks ja tuka ette lõigata laskma (selle Vanilla Ninja oma, nagu üks juuksur kunagi tabavalt märkis) ma olen nüüd saabas, sest lihtsalt naersin ennast herneks mõne asja peale
Praegu sain järjekordse sellise "Eesti on ikka niiiii väike"-fakti teada, et täitsa hea, et üksi kodus olen. Selliseid nägusid ja hääli ja sõnu tuleb praegu..
Lühidalt: mul oli igav, võtsin mõned küsimused sellest "Baarimula" raamatust, mille head inimesed mõne aasta eest kinkisid. Vasta siin . Aitäh! Siis mul ehk enam ei ole igav.
Ema ja poeg kõnnivad kaubamaja poole. Ema pojale: "Kui ma selle sulle ostan, siis sa ei tohi kellelegi öelda, kui palju see maksis. Isegi vanaemale ei tohi öelda. Kas sa said aru?" Miks sa tahad oma pojast väikest manipulaatorit kasvatada?
Kui keegi tunneb, et ta kodu on igasugust kraami juba nii täis, et üks lisahelkur sinna enam ära ei mahu, siis andku mulle teada, olen hea meelega nõus sellele oma mantli küljes varjupaika pakkuma. Üks hea uudis ka. Eedeni katusele on jälle see täispuhutav jõuluvana üles tõmmatud, mis seal ikka detsembriti olnud on. Nii et kui kellelgi peaks olema vaja lapsi hirmutada, siis see creepy väljanägemisega taat seal peaks hästi sobima. Eesti ilm - 12 punkti.
Tänase päeva 2 parimat uudist* on järgmised: mu punaste saabaste kontsad ei kõpsu enam mingi kahtlase häälega, sest peale seda, kui üks kontsaplekk otsustas saapa alt lahkuda, lasin sinna uued ja normaalsemad panna (see maksis umbes viiendiku saabaste hinnast - odavad saapad või kallid plekid?) täna oli palju rõõmsam hommikul õue tulla, sest taevas oli selge (loe: õues oli valgem) ja õhk karge. Tuli meelde see, kuidas Lorelai seriaalis "Gilmore'i tüdrukud" lume tulekut ette tundis ja öösiti üles ärkas ja õue lund ootama läks. *-kell on alles vähem kui 9 hommikul, seega ei saa garanteerida, et need jäävadki parimateks uudisteks
Kuivõrd päris mitu persooni muutusid juba väga uudishimulikuks selles osas, mis siis ometi sellest värgist selgus, siis saagu nüüd teatavaks tehtud, mis selgus. Hoidke alt, sest see peaks küll olema Truffe kirjanurga aegade pikim postitus. Muusika teema näis vastajale üsna mokkamööda olevat- vastajaid oli sedakorda 19 . Ja neist tervelt 14 väitis, et kuulab iga päev muusikat. Kes iga päev ei kuula, see kuulab vähemalt iga nädal. Rõõm! Muusikat kuulatakse enamasti arvutist (15 inimest) ja mp3-mängijast (14), aga minu jaoks üllatuslikult palju ka raadiost (11). Erivariantidena kuulab üks inimene ka hommikuti telefonist raadiot, üks kuulab vinüüli- ja kassetimängijat. Kõige rohkem meeldib, kui muss tuleb MP3-mängijast vms (14), aga meeldib ka arvutist (9) või kontserdil (8) kuulata. 10 inimesel tuleb muusika pigem klappidest ja 6 pigem kõlaritest. See viimane on väga tore, kuivõrd mulle on hakanud tunduma, et kõlarid on suht väljasurnud asi. Ka selline vastus on: "Vastavalt v
Mõeldes sellele, et käisin esimest korda elus päriskinos alles 30.novembril 2006 (6.aastapäev varsti), on edasine käimistihedus tegelikult päris suur. Novembrikuu jooksul juba kaks filmi arvel. "Eestlanna Pariisis" oli igati korralik Eesti film. Selline 7-punktine. (7 punkti tähendab minu arvestuses "normaalne", st mitte midagi imetabast aga ka mitte midagi halba.) Kõik oli hästi selgeks tehtud- tundus, et väga palju edasimõtlemisvabadust ei jäänud. Ehk natuke liiga ettearvatav isegi oli kõik. Aga miks ei võiks mõni film ka selline olla? Ettearvatavus ja lihtsus ei häirinud siin. Laine Mägi oli lahe, tal juhtub seda tihti. See film võiks juba telekasse tulla, on just selline hea telekastvaatamise film, kus ei pea pidevalt silmad ekraanile naelutatud olema, vaid võib samal ajal ka näiteks kududa. Oo, ja ekraanidest rääkides, kes meie elamise televiisoriga kohtunud on ja teadis, et selle pilt kahtlaselt roheline on, siis uus areng on see, et pilt on kahtlaselt si
Kuna minu head elukaaslased just eile mulle ette heitsid, et ma mitte midagi ei tee ( isegi uut küsitlust ei tee, loeb ainult mingit halba raamatut - selles, muidugi, on neil õigus, see on tõesti halb raamat), siis siin on uudishimutsemise järgmine aste, kus küsitakse muusikaga seonduvaid küsimusi. Vajuta SIIA .
Filmiküsitlusest . Pikad nimekirjad hirmutasid vist natuke ära- sedakorda oli vastajaid vähem kui varem (13). Aitäh vastanuile! Välja tuli väga pikk lugu: Suhteliselt vanade filmide hulgast osutus lemmikuimaks "Gone with the wind" - keskmine hinne 3,714 70ndate-80ndate filmide hulgast "Monty Python and the Holy Grail" - 4,4 (Aga ka "The Shining" ja "Clockwork Orange" said hindeks tubli 4.) 90ndate lemmikuks osutus "Pulp Fiction" (4,36), aga ka "Forrest Gump" (4,18). Sarjas 2000-2004 hinnati kõrgeimalt filme "Amelie" (4,41) ja "Eternal sunshine of the spotless mind" (4). 2006-2010 .aasta lemmikfilmid olid "The King's Speech"(5!) ja "Teiste elu"(4,8). Kõigi filmide peale kokku olid kõrgeimate keskmistega järgmised filmid (12): Madalaimate keskmistega filmid (5): Kõiki valikus olnud filme polnud ükski vastaja (peale minu) näinud. Kõige rohkem vastajaid (keda kokku
Mind üldiselt eriti ei koti valimised kusagil välisriigis, aga praegu kuidagi huvitas rohkem. Mingil põhjusel kuidagi kartsin vastaskandidaadi võitu. Huh. Mulle meeldib USA uus vana president. Poliitikaga kursis ei ole, aga inimesena on tema kuvand minu silmis lahe. Keegi inimene, kes seda blogi üleeile enne südaööd külastas, oli ühe lugeri järgi 12000.külastaja. (Alates 2008.aasta maist vms.) Palju õnne! Auhinda ei ole.
Kui sulle meeldivad, siis vajuta siia , sest tegemist on sügisküsitluse järgmise vaguniga.
Niisiis, mis selgus sellest üüratust sotsioloogilisest uurimusest, kus 20 inimest osales. (Et oleks üks vastus rohkem ja et lihtsalt vastata saaks, vastasin ise ka.) Suurim üllatuspomm lõhkes seoses hambapasta sortidega. Mitte ükski vastanu ei kasuta Blend-a-Medi! Mina aastaid muud ei kasutanudki kui Blend-a-Medi. Colgate muidugi oli ülekaalukalt liidripositsioonil, silma jäid siiski ka 5 Sensodyne'i ja 2 Lesnoi balsami kasutajat. Üks vastanu kasutab minu jaoks seni tundmatut pastat Rainbow (Prismast pidada saama. Huvitav, kas see on vikerkaarevärviline?), on ka üks Paradontaxi ja üks Hollandi pläusti kasutaja. Mis vihma puutub, siis pooled vastanuist ütlevad, et neile vihm meeldib, kuni see märjaks ei tee, kolmandikule meeldib vihma soojast toast vaadata. 2 inimest märgivad ära huvitava idee, et vihma meeldimise/mittemeeldimise juures on faktoriks enda hetke meeleolu. Nüüd üks minu lemmikküsimusi. See on see "Mida sa õppima läheksid, kui nüüd uuesti läheksid?" Toon
Mulle väga meeldib tasakaalu idee. Et maailmas (ja inimeses) on kõik (või vähemalt võiks olla) tasakaalus.Näiteks praegu. Bussis olid mingid ilgelt nõmedad teismelised (no tõesti, kui nad purjus ei olnud, siis mul on neist lausa kahju, sest sel juhul nad on päriselt sellised) ja mõtlesin et iiiissand kui halb, aga kohe pärast seda oli poes üks mees, kes ütles, et ma küsiksin enne (vorstiletis), sest ma olin enne teda. Seepeale mõtlesin et iiisssand kui tore. Näed, ongi tasakaal!
Millal mul viimati oli selline tunne, et tahaks öösel kell pool 3 Dagöt kuulata? Taustaks: Dagö - Armastuslaul /24.02.00/ Kuula-kuula / Maantee / Tõuseb traavile / Pulmad
Kätte on jõudnud aeg Truffe järjekordseks sügisküsitluseks. Seega kui sa natukegi viitsid, siis mine siia ja täida väike küsimustik. Tulemused, nagu ikka, avaldatakse siinsamas blogis. Jee!
Kui oled kellegagi koos südamest naernud, siis tundub ta kohe tuttavam (lähedasem?). Reeglina see pole väga rõõmustav, et tuleb tööleminekuks mäkke (Eesti mõistes) ronida. Täna hommikul lendas sealt mäe otsast pargist alla tee peale korraga nii palju lehti, et väga tõelise lehesaju moodi nägi välja. Ja seda, et листопад on minu lemmiksõnu vene keees, olen juba kunagi öelnud. Seoses viimatimainitud teemaga top 13 laululugu lehtedest ja puudest. 13. Keane - Walnut tree 12. Ivo Linna, Alo Mattiisen, Riho Sibul - Üksik puu 11. Heli Lääts - Tänav, pink ja puu (Tegelikult see laul ise meeldib mulle vist märksa rohkem.) 10. Vaiko Eplik ja Eliit - Nopime ettekujutuse vilju paranoiapuult (See on ju hea laul, lihtsalt...) 9. Kate - Tulepuuhuulte luule (Ära leierdatud?) 8. Joni Mitchell - The Tea leaf prophecy 7. OK Go - Last leaf (Täitsa armas video, ühtlasi ka natuke teismeline lugu sellest, kuidas ma pärast seda laulu toda lauljat peaaegu oma käega katsuda sain.) 6. Joni Mitch
Bussipeatustes on praegu üks reklaam, kus liitujatele lubatakse tasuta kingitust. Siin ju midagi ei klapi, eks? Üks asi veel. Kui filmis keegi vaatab telekat ja uksele koputatakse, siis see inimene alati paneb kõigepealt teleka hääletu peale ja läheb siis ust avama. Mina ei tee kunagi nii. Miks telekas ei või hääle peal olla, kui uks lahti teha? (Olgem ausad, minu uksele koputatakse ka suht harva. Aga uksekella nupule võivad kõik vajutama tulla.)
Jõudsin eile kesklinna minnes Taskuni ja mõtlesin, et läheks sealt läbi, lihtsalt sellepärast, et see tundus soojem variant kui läbi õue edasi minna. Aga väga hea, et läksin, Taskus oli klaverikontsert! Ma arvan, et see oli kuidagi selle klaverinäitusega seotud, mis seal juba mõnda aega olnud on. Nagu aru sain, olid esinejateks Tartumaa muusikakoolide klaveriõpilased. Minu lemmik oli üks poiss. Ma arvan ta võis mingi 11-12 olla. 7 pala mängis. Kui vahepeal pea kuhugi mujale keerasin ja siis tagasi vaatasin, tuli üllatusena, et see on nii noor inimene, kes mängib, sest kuidas nii väike saab nii hästi mängida. (Nojah, tegelikult on see ju loogiline- kui ta koos kooliminekuga ka muusikakooli läks, võib ta vabalt olla mingi 6 aastat juba õppinud, siis peabki päris hästi oskama.) Igal juhul nii vahva, selline pianistilik hoiak oli ja kõik. Olin enne tema esinemist juba minema minemas, aga jäin kuulama, kui nägin, et tema läheb mängima, sest enne esinemist ta istus suht minu lähedal oma em
Kätte on jõudnud see aeg aastast, kus toas on hommikul piisavalt pime, et paneb silmi krimpsutama, kui tuli põlema panna. Kätte on jõudnud ka see aeg aastast, kus prilliklaasid õuest tuppa astudes veidi uduseks võivad tõmbuda. Selles bussis, millega mõnikord hommikul sõidan (laiskus), on üks noormees, gümnasist. Ta meeldib mulle, tema olemus. Ma pole kunagi eriti aru saanud nn pahade poiste võlust, mulle meeldivad head poisid ja tema tundub olevat just üks nende hulgast. Ilmselt on ta tark ja õpib hästi, selles, kuivõrd teda koolis sotsiaalselt aktsepteeritakse, pole kindel. Aga tundub täpselt selline, kes läheb ülikooli näiteks füüsikat õppima ja on lõpuks väga kunn. Ja tema nimi on kindlasti midagi sellist normaalset ja tavalist nagu Martin või Kaarel, mitte Carl Christopher või Devon (kuigi ta on sündinud juba moodsatel 90ndatel). Sealsamas bussis on ka üks naine, kes juba umbes kuu aega käib sihukese paksema jakiga (ma paneks sellise selga umbes novembris või nii). Lihtsalt sel
Lihtsalt seetõttu, et need nädalavahetusel meelele-keelele tulid, panen siia mõned laused Mati Undi raamatust "Hüvasti, kollane kass". Muide, see ongi kõige ilusam ja ausam laul, kui kaasa laulavad ka need, kes laulda ei oska. Armastus on väga harva kahe tähe kohtumine. Inimesed on võrdlemisi sarnased. Igaühes võime leida seda, mis meid õnnelikuks teeb. Me kohandame end teineteise jaoks, kui me ei taha taas üksi jääda. Tänapäeval on võimatu magama heita kell kümme õhtul. Ükski päev ei tule enam teistkordselt tagasi, kuidas võib siis magada? Kõik on kordumatu: laternapostide varjud niiskel maal, noorte maailmaavastajate vaidlused, peent tolmu keerutav tuul, niiskete juuste lõhn. Kunagi tulevikus tuleme jälle tagasi noorusmaale; me oleme palju kogenenumad, me oleme kasvanud liiga suurteks, et näha väikesi asju.
Eelmine postitus jätkub. Täna vedeles Salme tänava pargi servas (umbes seal, kus on see kuulutuste post) ei keegi muu kui TOLMUIMEJA isiklikult. Sellega võrreldes tundub saabas isegi päris loogiline.
Tunnistage nüüd ausalt üles, kes see on, kes Salme tänava pargis liputamas käib. Juba mitmendat korda näen seal mahajäetud riideesemeid. Ükskord oli jakk, ükskord oli mingi sall, nüüd juba teist korda näen saabast (naiste, üsna väike number, 38 ehk). Täna on lahe ilm. Ja eile nägin nii ilusat leekivpunast vahtraoksa ühes kohas, et südame alt läks õõnsaks. Täiuslik, täiuslik lihtsalt!
Which Hogwarts Class Would You Teach? You would teach Potions. You are a creative person. You're the type of person that could change a situtation around in a short matter of time. You are also artistic and when it comes to new ideas, you're the one everybody else turns to. Tekst on muidugi veidi mööda :D
Väga kummaline tunne on, kui ei suuda meenutada, mis oli seljas inimesel, kellega eelmisel päeval arvestatava hulga aega samas ruumis olid. Ilmselt muidugi on asi selles, et oli olulisemaid asju, millele tähelepanu läks. (Ja polnud üldse ebameeldivad asjad :) Aga siiski, kuidas mina ei mäleta sellist asja? Taustaks: Keane - Somewhere only we know (vist oli see laul Positivusel kõige rohkem see, mis meelde tuletas, miks ma kunagi Keane'i nii väga kuulasin)
Panin Griegi kõlaritest üürgama ja lootsin mõttes, et see on tagasirünnak tolle tümmi eest, mida naabripoiss aeg-ajalt kuulab. Kui kaugele see tegelikult kostis, teab ainult see, kes kaugel kuulis, kui kuulis. Kas ma tundsin ennast nagu see intelligentne naaber (vrdl see oss naaber )? Jah. Bahaha.
Miinuspoolel on see, et pole kuigi kena tõmmata kriipsukesi ega joonistada ristikesi raamatutesse, mis sulle ei kuulu. (+need ära kustutamata jätta) Plusspoolel on see, et hullult äge tunne on, kui võtad raamatukogus riiulist raamatu ja leiad, et seal on need ristid endiselt alles. Aastaid hiljem, I might add . Siin luuletus ühe ristikese juurest. Kui keegi annaks vihje, kust ma saaks selle suure sinise Ott Arderi luuletuste kogumiku osta, siis ma annaks talle oma kõige ilusama nuku.
Muidugi ma tean, et täna on 22. august , aga hommikul välja minnes tuli säärane külma värske õhu pahvakas vastu, et muuks kui sügiseks seda nimetada ei kõlba. Tavaliselt räägitakse seda kevadest ja täitsa tõsilugu, aga miks mitte ei peaks see siis ka sügise kohta käima. Minu mõtetes küll käib. Sest tundub, et iga jumala aasta ma kirjutan seda siia. Kuidas sügis on kõige parem aastaaeg ja kuidas mulle tundub, et sügises olen ma õiges kohas ja kuidas septembri alguses on tihti olla nii hea. Sügisega seoses ka sügiseluulet . Loomulikult käib sügise juurde lahutamatult ka "What season are you?" test. Sest muidu lihtsalt ei saa. Mina, loomulikult, olen talv - suuremat jõulusõpra te keegi lihtsalt ei teagi. Bahhahaa.
...aga kas peabki olema? Igal juhul selline asi. Ütleme, et kuulad muusikat, mingit laulu, ja kuulamise ajal otsustad, et tõstaks selle sama laulu faili nt desktopilt muusika kausta. Siis ta ei lase tõsta, vaid ütleb, et ei saa, sest see fail on praegu kasutuses vms. Aga kui tahad kirjale mingit faili manusesse lisada, siis ta laseb vabalt panna mingi faili, mis on samal ajal arvutis lahti. Maitea, minu jaoks need on samad asjad, kuidas siis ühte saab ja teist ei saa? Kui äkki. Võib-olla on nii, et kui ma kirja manusesse panen faili, siis ta paneb sinna viimati salvestatud versiooni. Ehk et kui manuse ära lisan ja siis lahtiolevas failis veel midagi muudan ja salvestan, siis seda muudatust enam see inimene ei näe, kellele faili saadan. Ehk siis on ikka loogiline.
...oli feisty . Vägagi, võiks öelda. Ilmselt oleks kontsert olnud mõjuvam, kui lauljanna loominguga eelnevalt rohkem kursis oleksin olnud. Teisalt (nagu Liisi Koiksonigi puhul kunagi tähelepaneku tegin), on ka hea, kui lauldakse võõraid laule, sest siis mõtled: "oo, mis hääl" , selle asemel, et muudkui mõelda "see on nii hea laul" . Ja mõtlesingi pidevalt et oo, mis hääl. Sest...oo! Tuttavaid laule oli muidugi ka mitmeid. Ja omanäolisust. Hipsternaistest taustalauljad ja nunnu trummilööja (tegelikult ei näinud hästi, kas oli nunnu, aga nad ütlesid, et on) ja veel mingi mees, kes mängis erinevaid riistu (ja nägi selline välja nagu tüüpilised bändimehed ei näe). Ja Feist ise oli nii pisike. (Tihti juhtub, et keegi, keda kusagilt videost või telekast näed, tundub siuke tavalise inimese suurune ja päriselt on umbes pool sellest.) Toimumiskoht (Kadrioru lossi lilleaed) oli kaunis. Tuuline, aga lilleline ja avar. Muidugi ei saa mainimata jätta ka kuulsaid külalis
Nagu pealkiri ütleb, käisin. Teater oli (minu jaoks) keset tühermaad püsti pandud. Ilus koht tegelikult, eriti ilus siis, kui prožektoritega õigetesse kohtadesse valgust näidata.See, kuidas etenduse plats välja nägi, oli ju ka kaunis mõnus. Ja mulle meeldib, kui etendus toimub mitmel tasandil (praegusel juhul nö alumisel ja ülemisel korrusel, lisaks ees- ja tagaplaanil), siis on küll raskem jälgida, mida mingi tegelane teeb samal ajal, kui mingi teine tegelane teeb midagi muud, aga see-eest on ka huvitavam. Etendus oli "Opus Geographicum ehk Naised valitsevad maailma" (või oli see vastupidi?). Mina mõtlesin, et see on mingi tõsine värk. Draama. Nägin kuulutust ja mõtlesin, et on tõsine, ja kujutasin millegipärast üldse ette, et Ivar Põllu on teatritegijana kuidagi ilgelt tõsine. Aga võta näpust, huumorit sai õige palju. Sisu mulle ka väga meeldis. Või noh, see, mida minu jaoks selle värgiga oli mõeldud. Mõtlemapanev. Naised ja mehed ja maailm, naiste maailm ja meeste m
Siis oli Positivus. Ei saa muud öelda kui et õige nimi on festivalile pandud. See, et Negativusel osalema ei pidanud, on suur boonus :) Kui reedel kohale jõudsime, olid paljud juba kohal ja lõbusas meeleolus. Ilm oli kaunis, männid lõhnasid ja meri kohises. Pealava esimesest bändist (Housse de Racket) kuulsin ainult umbes poolt lugu, aga sellest piisas, et ta mõttes get more -nimekirja lisada. Siis tuli lilledest peakattega Niki (või oli ta hoopis the Dove?) ja pärast teda lätlaste Instrumenti. Olles eelnevalt YT-st paari nende lugu kuulnud, tundus, et tegu on kaunishingedega, kes ainult ilusaid laule laulavad. Aga võta näpust, suurema osa ajast müristasid nagu põrgulised. Kõige elavamalt jäi meelde siiski romantiline "Pilnīgi viens" , mida terve ülejäänud nädalalõpu ja tüki esmaspäevastki veel üürgasin (mõttes ja päriselt). Friendly Firesi lauljal on äärmiselt lahtine puus. Äärmiselt . Vähestel naistel on puus nii lahti kui sellel mehel ma mõtlen. Ja see on kasulik, sest