Otse põhisisu juurde

Lori Gottlieb "Maybe you should talk to someone"


Los Angeleses tegutsev psühholoog kirjutas raamatu, kus räägib mõnede oma patsientide lugude näitel teraapia kasulikkusest (ja seega vajalikkusest). Ühtlasi räägib sellest, kuidas ta ise psühholoogi juures käis ja kirjeldab seiku oma varasemast elust.

  • Sisu (kuni 3 tärni)
    See osa, mis rääkis peategelasest psühholoogina ja tema enda käikudest psühholoogi juurde, oli kena. Mitmekesised patsientide lood valitud, huvitavaid probleeme tõstatatud (kuidas psühholoog saab endale psühholoogi, kui nad kõik omavahel üksteist tunnevad, kuidas psühholoog võtab teraapias patsiendi rolli jm). Aga. See osa, kus autor oma eelnevat elulugu rääkis (kuidas ta kunagi Hollywoodis töötas ja kuidas siis meditsiinikooli läks ja kuidas lapse sai), oli minu jaoks üleliigne. Võinuks kirjutada kaks eraldi raamatut: elulugu ja see raamat. Oleks ühtlasi selle raamatu õhemaks saanud. (Eestikeelne väljaanne on kusagil 450 lehekülge.)
  • Stiil
    Sujuv, liikuv jutustamine. Õnneks polnud neid kohti, kus autor vaimukas üritas olla, eriti palju. Küll oli neid kohti, kus päris tarku lauseid välja kukkus.
  • Emotsioonid!
    Ütleme, et õnnestus häirida, mis ilmselt oligi eesmärk. Aga mitte sügavalt häirida.
  • Usaldusväärsus (kuni 2 tärni)
    Kirjutaja kirjutas oma kogemusest. Loetu põhjal usun, et tegemist on pädeva psühholoogiga, kes mitte ainult oma tarkusest tegutseb, vaid suisa teaduspõhiselt.
  • Mõtete ärgitamine
    Kattub emotsioonide punktiga. Raamatu teemadest kantuna mõtlesin mingeid asju edasi, aga mitte liiga palju.
  • Kestev mõju 
    Varsti tuleb järgmine raamat, kus kellegi järgmiste lives are revealed. 
  • Sisuväline
    Kuulasin audioraamatut suuremas osas. Oli täitsa kenasti loetud.  Õigesti tegin, sest selles väheses osas, mida eestikeelsest raamatust lugesin, oli mind segav tõlge (teen mentaalse märkme jm toredad väljendid).



Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Mariana Leky "Mida siit näha võib"

Kui mingi hulga raamatuid oled juba elus lugenud, siis ei tule enam nii tihti ette, et mingi raamat täiesti erakordsena mõjub, aga "Mida siit näha võib" on küll enneolematu. Satud nagu muinasjuttu ega oska päris täpselt osutada, mis selle loo nii eriliseks teeb. Lihtsalt on nii võluv ja vaimuterav, humoorikas, kurb, soe ja fantaasiarikas (ilma üleloomulike olenditeta).  Jälle mõtlen, kuidas inimesed selliste asjade kirjutamise peale tulevad ja kuidas need sel moel valmis kirjutavad. See on kahtlemata sedasorti raamat, mille tahaks olla ise kirjutanud.  "Tahaks olla ise kirjutanud" on huvitav kategooria. Enamike raamatute puhul ei mõtle seda. Raamatute puhul, mida tuleb pähe oma lemmikuteks nimetada, enamasti mitte. Klassikute puhul kindlasti mitte. Aga on mingid üksikud, mille stiilis (ilmselt ikka stiilis, mitte sisus) midagi minu ajuga nii kokkukõlksuvalt sädeleb, et tuleb see Kui mina kirjutaksin raamatu, siis see võiks olla umbes selline pähe. "Palermovej ü...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...
Postita kommentaar
Loe edasi »