Otse põhisisu juurde

"Moodne joon : Eesti linnaelu 1920.-1930. aastail"

 


Algselt ajakirjas Imeline Ajalugu ilmunud artiklid erinevate Eesti (linna)elu puudutavate teemade kohta 1920.-1930. aastail. Kodukorraldus ja -kujundus, mood, mänguasjad, haridus, tervishoid, sport, autod, puhkamine ja veel mitu teemat. 
  • Sisu
    Ilmselt paljudele huvitav teema. Mulle küll. Muidugi võib alati norida, et mõni teema oli puudu või olid teemad mitte liiga põhjalikult käsitletud. Igasuguseid põnevaid pisiasju sai teada ka. (Näiteks ma kogu aeg mõtlesin, et Pärnu suvepealinna nimetus tuleb lihtsalt sellest, et seal rand on jne, aga see tuli algul ilmselt hoopis sellest, et paljud valitsuse liikmed Pärnus suvitamas käisid.) 
  • Stiil
    Kuigi raamatu peale kokku oli palju eri autoreid, olid artiklid mõnusalt ühtlased. Ei saanud tingimata aru, et nüüd hakkasin kellegi teise kirjutatud osa lugema.
  • Emotsioonid!
    Minu lemmikkümnendid ajaloos, miks ei tekita emotsioone! Pluss "Wikmani poistele" (minu mitteametlik lemmikraamat) viidati. 
  • Usaldusväärsus
    Suur osa artiklite autoreist olid (vastava valdkonna) muuseumide töötajad. Neid ikka kaldun usaldama. Viidati ajalehtedele, raamatutele, mis on päriselt olemas (olnud).
  • Mõtete ärgitamine
    Kõige rohkem selles plaanis, et praegune on uuesti tulnud vana - samad probleemid, samad rehad.
  • Kestev mõju
    Natuke raske näha, sest raamat pole süvauurimus ühegi teema kohta. Pole ka päris ainult kohvilauaraamat. Pigem isutekitaja ja alguspunkt, kui midagi põhjalikumalt lugeda/uurida tahaks.
  • Sisuväline
    Leidsin selle raamatu eelmisel aastal kauneimateks valitute nimekirjast. Oli küll ilusa kujundusega ja mõnusal paksul paberil. Natuke meenutas ajalooõpikute stiili, kus lisaks põhijutule on palju pilte ja teemaga seotud lisalugemise nupukesed.


Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...
2 kommentaari
Loe edasi »

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Kuningannad 1925 - #4 Norra Maud

Norra kuninganna Maud (1869-1938) Maud Charlotte Mary Victoria sündis 1869.aastal, isaks tollane Walesi prints (ja hilisem Ühendkuningriigi kuningas) Edward VII ning emaks Taani printsess Alexandra. Seega olid tema vanavanemad (sh kuninganna Victoria) kõik monarhid.  Maud oli kõige noorem laps, tal oli kaks venda ja kaks õde. Üks vend oli tulevane kuningas George V. Lapsepõlves kutsuti Maudi Harryks. Ta oli väga elav laps, tema kasvatamist võtsid vanemad pigem vabamalt kui rangemalt. Vanaema Victoriale see väga ei meeldinud, aga no mis teha. Maud käis tihtipeale emaga tolle kodumaal Taanis kaasas, samuti Norras ja Vahemere kruiisidel. 1896. aastal abiellus Maud Taani kuninga Frederik VIII pojaga, st oma ema vennapojaga. Tolle nimi oli Carl. Kuni 1905. aastani elati peamiselt Taanis, aga Maudi isa Edward kinkis neile ka Inglismaal maja, et paari Inglismaa visiidid tihedad oleksid. Seal majas sündis 1903. aastal paari ainus laps Alexander. Pulmapilt (peale vajut...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
Postita kommentaar
Loe edasi »