Truffe kirjanurk

Booktube'is (booktokis, bookstagramis) on juunis mid-year book freakout tag , aga mulle ei istunud selle küsimused. Sellepärast võtsin hoopis kõik need 50 (!) raamatut, mis poole aastaga loetud ja panin nad kehvemast parema poole järjekorda, kõigil üks lause juures.  Kehv The hating game Kõik stereotüübid ja kulunud lood koos. Ei. Love and other words Ärritav melodraama. Above the bay of angels Ettearvatav, liiga algeliste lausetega toimumisaega arvestades. The English girl Vt eelmist Tokyo ever after Ebausutav, isegi kui idee on muinasjuttudest inspiratsiooni saanud. Unustatav (tahaks unustada või pole kahju, kui unustan) Vabanemine Meenub vaid, et oli pikalt mingit jahumist. Red, white & royal blue Briti prints ja USA presidendi poeg on peigmehed. Õed kogu eluks Toimumisaeg ja -koht huvitavad, mõnede naistegelaste kujutamine ärritav. Kabuli raamatukaupmees Informatiivne, aga üleoleva tooniga. Herding cats, Oddball Lühikesed koomiksid igapäevaelust Tema kuninglik luureausus ja

Ma teadsin, et William Somerset Maugham oli romaanikirjanik, tal on mõni kuulus raamat ja. Aga selgub, et ta oli põhiliselt hoopis näitekirjanik. Teatrimaailma ja näitlejate tundmine inspireeris teda ilmselt kirjutama raamatut "Theatre".  The stage is makebelieve. But seem natural. Peategelane on neljakümnendates eluaastates näitlejanna Julia Lambert. Ta on kasulikus abielus, poeg on tal, kelle elust ta väga osa ei võta, on ka armukesi, ja laval on ta hinnatud näitlejanna.  Kuulsin sellest raamatust esmakordselt kusagil umbes 11. klassis, kui üks õpetaja rääkis, et ta seda parajasti loeb. Lisas veel, et olla nii huvitav, et raske käest panna. Sellega ma pole nõus, üldse raske polnud käest panna. Mitte et veninud oleks, aga polnud ka kiire tempoga tohutu põnevik.  Julia tegelaskuju oli huvitav küll, sai mitme koha peal mõelda, miks ta nüüd nii või naa tegi. Või siis  just vastupidi, et loomulikult ta käitus nii, sest kui maailm on teatrilava, siis ta ongi seda alati.  Lisaks J

  Peategelased on kaks robotit, kes eluaeg linnas suures tehases töötanud ja nüüd pensioneerudes maale kolivad. See ei sünni muidugi sekeldusteta, sest nagu igal pool mujal, on ka selles ilmanurgas nii inimesi, kes võtavad roboteid tavalise nähtusena kui neid, kes seda mitte ei tee.  Keel on mahlane ja humoorikas (tõesti ajab naerma vahepeal), tegelaste kohta võib sama öelda. Peale robotite on veel külasepp, kohalik muidumees Soga ja üks stiiliteadlik rott näiteks. Suures plaanis tahab autor öelda, et kui mina aitan sind ja sina aitad mind, siis saame mõlemad hakkama. Ja pole põhjust, miks me ei peaks üksteist aitama, ka siis, kui sina oled robot ja mina olen rott ja kolmas tüüp on inimene.  Tahad lõbusat lugu, võta see raamat.  Siin on Dixiti kaart, millest inspireerituna selle raamatu ette võtsin:  Ausalt öelda ei olnud kõige lihtsam midagi leida. Ninnu-nännu kassilugusid ei viitsinud praegu võtta ja pealkirjad, mis sõna mõõk sisaldasid, tundusid kõik tohutu fantaasiakirjandus olevat

  Chiamaka ja Devon on keskkooliõpilased mainekas Niveuse akadeemias. Nad on tublid, heade hinnetega ja edukad, ühtlasi kooli ainsad mustanahalised õpilased.  Lõpuklassi alguses hakkavad õpilased saama sõnumeid salapäraselt saatjalt nimega Aces. Sõnumid paljastavad saladusi Chimaka ja Devoni kohta ning muutuvad ohuks nende tulevikule. Chiamaka ja Devon hakkavad siis uurima, kes selle taga on. Kes on "Gossip Girli" näinud, siis siin on palju sarnasusi. Natuke "I know what you did last summer" ehk ka. Autor suisa ise ütleb, et "Gossip Girl" oli talle inspiratsiooniks.  Oli huvitav küll, võib-olla natuke aeglasema tempoga kui arvasin, aga mitte veniv. Tegelaskujud olid ka usutavad. Lisaks mõtlemapanev idee, et inimese inimlike omaduste hulka kuulub soov uskuda, et asjad pole nii halvad, kui nad tunduvad. (Nimetatakse vist lootuseks.) Tegelikult on asjad mõnikord just nii halvad, kui nad tunduvad. Või veel halvemad. Üks asi küll, mis ei tundunud usutav. Kui sa

Melodraama. Ei hakka isegi lähemalt kirjeldama ega lahkama.  Tänuväärne raamat. Kui su peale on langenud midagi lugemisbloki taolist, siis ärritavalt halb raamat, mis kiiresti edasi läheb, on üks kergemini konsumeeritavaid valikuid. Külmaks ei jäta ja palju aega ei võta.

Näe, mai ka läbi. Panen siia salvestamise mõttes linnaraamatukogu kevadbingo. Tervelt 2 rida sain täis. (Pilt läheb peale vajutades suuremaks ma loodan.) Peab ütlema, et mõned väljad jätsid tõlgendusvõimalusi. Polnud kindel, mida täpselt oli mõeldud. Näiteks keset ruudustikku olev Spring cleaning. Ma panin sinna niukese raamatu, mille võiks kevadkoristuse käigus välja visata. Või Moodread. Ilmselt mitmetähenduslik, aga ma panin raamatu, mida lugedes tundsin ajastu meeleolu ("Starter for 10" puhul 1980ndate hõng kõigi oma Kate Bushi kuulamistega).  Booktok on ka minu jaoks isikliku kogemuse mõttes võõras, aga eeldasin, et seal soovitatakse sarnaseid asju kui Booktube'is (ehk palju igasuguseid hittraamatuid).  Mõtlen, et selles esimeses vertikaalreas, mille täis sain, on kõik isegi täitsa niukesed raamatud, mida võiks lugemiseks soovitada. Väga suuri ja levinud sõnu täis pealkirjad ka. SUUR ja MUUSIKA ja ARMASTUS. TUUL on ka üsna märkimisväärne nähtus tänasest ilmast lähtud