Otse põhisisu juurde

Lugemissõõrid 2023 : mis välja tuli

2023. aasta algul hakkasin nelja kaupa grupeeritud lugemissõõre täitma. Aasta lõpuks sain 20 grupist 12 täis. Maitea küll, miks see oluline on, aga näe, üle poole. Päris tühjaks ei jäänud ükski grupp. 

Järgneb pikk joru pilte. 

Ega tule niisamagi pähe ühtegi Roomas toimuvat raamatut.


Muusikutest tegelasi olnuks veel mitmeid võtta olnud.



Lugemised on nii 21. sajandi poole kaldu, et varasemad asjad 
on eraldi ettevõtmine. Neid mõlemaid "lugesin" audioraamatuna.



"Carrie Soto is back" sai aasta lõpus loetud just
kollase kaane pärast, muidu oleks edasi lükanud.



Nagu kiuste lugesin mitut raamatut, kus tegevus oli
nö päris Idas (India, Pakistan, Korea), mitte Lähis-Idas.



Need on kõik head raamatud muide.




Raamat, mis jäi kunagi pooleli, jäi pooleli ka seekord : )
Kelleltki laenamise rubriigis ei läinud arvesse raamatukogust laenamine,
sest lõviosa raamatuist, mida loen, on raamatukogust.


"Ühe skandaali märkmed" läks 15 aastat hiljem lugedes paremaks, 
"Kesköö raamtukogu" 3 aastat hiljem pigem kehvemaks.














"Idee sinust" autori nimi Lee tähendab niitu, visnapuu on kirsipuu, 
"Achilleuse laulu" autor Miller on mölder.



Postimehe kirjastusel on tõesti igasuguseid toredaid ilmutisi, aga näed.



Ajalooline isik oli Lev Tolstoi, kes ühes novellis figureeris. 
Mõneti mind meenutanud tegelane oli lõpetanud teleka vaatamise, sest ei suutnud välja kannatada seal vohavaid (kirja)vigu. (Ma telekat veel vaatan, aga olen mõnede väljaannete jälgimise samal põhjusel lõpetanud.)





Ainuke pall, kus keset aastat muudatuse tegin, sest tundus piisavalt huvitav,
et raamatust teatrietendus tehtud. 
"Book lovers" on viimane 2023. aastal lõpetatud raamat. 




Heiti Talviku luuletusi soovitan alati,
samuti ajaloolist romaani "Half of a yellow sun" ("Pool kollast päikest").


Kommentaarid

Popid

Kate Westbury "The Oxford guide to scandal and lies"

Aasta on 1951. Peategelased Ginevra Bishop ja Sidney Braithwaite on Oxfordis üliõpilased. Ühel päeval sureb Ginevrale tuttav raamatukoguhoidja. Seepeale ilmub välja üks briti salateenistuse mees, kes arvab, et Ginevra ja II maailmasõja ajal spioonitööd teinud Sidney võiksid tema surma uurida, sest see raamatukoguhoidja polnud tegelikult lihtsalt raamatukoguhoidja.  Hakkasin raamatut peamiselt tegevuskoha pärast lugema, tundus tol hetkel tõmbav. Ehk kuulus ülikool seostus sügisega või midagi. Avastseen oligi kohe Bodleiani raamatukogus, aga üldiselt sellest, kuidas Gin ja Sidney õppimisega tegelesid, palju ei räägitud. See-eest tuli (eriti alguses) ette mitmeid sõnu, mille tähendust pidi otsima minema. Tihti oli tegemist mingi briti ülikooliterminoloogiaga. Näiteks polnud mul põhjust varem teada, et sõna don tähistab üldiselt akadeemilise personali liiget. Ja akadeemilise personali liikmeid oli tegelaste hulgas mitmeid, üliõpilasi ka. Kedagi teist nagu eriti polnudki. Üldiselt oli n...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...

Urmas Vadi "Kuu teine pool"

"Kuu teine pool" ilmus juba 2023. aastal. Enda meelest suht varsti peale selle ilmumist mõtlesin et ah, ootan raamatukogudes tormilise laenutamisaja ära ja loen siis. Ja see mõte nagu oli alles. Ju siis oli paar aastat tagasi. Raamatu tormiline laenutamine muidugi kestab siiani.  Raamatu minategelane on Toomas, lugu on temast ja tema perekonnast (ema, isa, õde, onu) 1980ndatel, 90ndatel, 2000ndate alguses. Kuigi seda otsesõnu välja ei öelda, toimub tegevus Tartus.  Peategelane, ma ütleksin, on Toomase ema. Mõnevõrra mõistetav, kui mõelda, mis Vadil selle loo kirjutamise ajendiks oli. Sellest ta rääkis  presidendi raamatuklubis , kus raamatu üle arutati.  Raamatuklubi saates räägitakse korra ka suure eesti romaani ideest. Kas "Kuu teine pool" võiks olla suur eesti romaan? Eeldusel, et selline asi olemas saab olla. (Ma pole kindel.) Arvatavasti potentsiaali täitsa on, sest ta kõnetab eestlasi kahel moel: inimestele tuttav tegevusaeg koos ajastumärkidega ja päriselust ...