Otse põhisisu juurde

Trygve Gulbranssen "Tuuled puhuvad Vaimudemäelt"


2. osa Björndali talupoegade sarjast. Läheb sealt edasi, kus esimene osa lõppes. Tegevus toimub 1810ndatel aastatel. Raske on sisu kirjeldada, sest mu meelest sündmused polnud olulised, vaid pigem protsessid, mille nad inimestes ja nende vahel käivitasid.


  • Sisu
    Inimeste igavene (aga mitte igav) teema - kuidas olla parem inimene ja mis selle kõige mõte on. 
  • Stiil
    Jätkuvalt üsna lobe ja ära seletav. 
  • Emotsioonid
    Oli rohkem kui 1. osa lugedes. Võiks öelda, et olin lausa haaratud.
  • Tegelased
    Üks põhitegelane, kelle siseelu põhjalikult ja paeluvalt kirjeldatakse. Siis veel kaks tegelast, kellest ka arusaamise saab. Meeldis, et päris palju seletati inimeste kohta asju lahti.
  • Atmosfäär
    Kuna metsas toimus olulisi sündmusi, oli kirjeldusi sellest, kuidas metsas kõnniti ja milline mets oli. Sest mets on algusest peale oluline tegelane olnud. Ühtlasi oli esimene kolmandik raamatust ühtedele pulmadele pühendatud ja anti edasi seda, mis kõik pulmade eel ja ajal toimus.
  • Mõtete ärgitamine
    Mõnevõrra küll, aga ainult ses osas, mis tegelaste siseelu puudutas. 
  • Lõpp
    Hea lõpp põhimõtteliselt. Kui järgmist osa ei loe, jääb lahtiseks.
  • Kestev mõju
    Üldiselt kindlasti olemas, ise pole kindel, kas uuesti loeks.
  • Sisuväline
    Jälle Orto kirjastuse väljaanne, sedakorda aastast 1953. Jätkuvalt tore kõvakaaneline üsna väikses formaadis ja suuremat sorti reavahega. Ja lollide kirjavigadeta.



Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...