Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva veebruar, 2023 postitused

Talvebingo

 Tartu linnaraamatukogu talvine lugemisbingo. (See on raamatukogus ikka eestikeelsena ka saadaval. Lihtsalt ma juhtun tihtilugu võõrkeelse kirjanduse osakonda külastama, sealt saab ingliskeelse.) Saingi ühe diagonaali täis, peaaegu kaks.

Heili Reinart "Supelsaksad : elu ja melu Eesti kuurortides 1940. aastani"

Pealkiri ütleb suuresti ära, millest juttu on. Tallinna (sh Kadriorg, Nõmme ja veel mõned), Haapsalu, Kuressaare, Narva-Jõesuu ja Pärnu kuurortlinnaks saamine ja kuurordiks olemine.  Kuna see pole ilukirjandus, kohandasin pisut oma hindamiskriteeriume.  Sisu (kuni 3 tärni) Huvitav teema, kaunis põhjalikult käsitletud. Rõhuasetus natuke teistsugune, kui olin oodanud. (Vt. emotsioonid) Stiil Teoorias kõik hästi, aga praktikas oli vahepeal raske jälgida. Kuidagi palju fakte järjest vist, ei suutnud vastu võtta. Aga suures plaanis oli normaalne. Emotsioonid Vähem kui ootasin. Pealkiri lubas elu ja melu, aga seda viimast sai mu jaoks nagu vähe. Rohkem ruumi võttis sellest rääkimine, kuhu midagi ehitati. (Kahtlemata ka oluline.) Usaldusväärsus (kuni 2 tärni) Viitas palju ajalehtedele, muid materjale ka kasutatud. Autorist endast ei tea suurt midagi. Mõtete ärgitamine Jällegi vähem, kui ootasin. Allikate hulgas huvitavaid asju, mida edasi lugeda, siiski leidus. Kestev mõju Kuivõrd ta üsna mah

Madeline Miller "Achilleuse laul"

Antiikmütoloogiast tuntud Trooja sõja kangelane Achilleus ja Patroklus, tema hea sõber. Patrokluse jutustatav lugu jälgib neid lapsepõlves, aga ka Trooja sõja keerises. On seikluslik ja kaunis vahepeal ja igasuguseid juhtumisi tuleb ette. Siin (nagu ka mõnes müüditõlgenduses) on Achilleus ja Patroklus enamat kui sõbrad. Loo seisukohalt ei mängi tegelikult rolli, kuidas oli, tulemus oleks ikka sama. Lisaks põhipaarile on veel hulgaliselt tuttavaid tegelasi - jumalaid ja inimesi.  Sisu Juba enne lugemist mõtlesin, et tahan peamiselt vastust küsimusele, miks kirjutada 21. sajandil tõlgendus tuntud loost, mis ümberkirjutamisetagi oma elu elab. Sain vastuse, oli see vastus, mida enne lugemist ennustasin. Kõik olendid, kellel on inimlikud omadused, käituvad inimlikult igal ajal. Loogiline, jajah. Saatuse küsimus ka muidugi - määrad ise või määratakse sinu eest? Siiski natuke keeruline hinnata sisu, kui see pole päris originaalsisu. Üks asi, mis oli küll originaalne ja ootamatu: kordagi ei rä

Hermann Hesse "Stepihunt"

Tuli kunagine kohustusliku kirjanduse raamat "Stepihunt" meelde. Tundus tagasi mõeldes täpselt niuke lugu, mis võiks pea 20 aastat hiljem teistmoodi paista. Oligi nii. Sain aru küll, miks ta mulle siis meeldis. Nüüd meeldis teistmoodi. Ühtlasi torkas nüüd teravamalt silma oma aega kritiseeriv Hesse. (1927. aastal ilmunud raamatus sai Weimari vabariik piitsa ja autor ütles otse, et riik liigub uue sõja poole.) Lugu räägib umbes 50-aastasest Harry Hallerist, kes on meisterlik kannataja. Mõtleb oma elu ja isiksuse peale ja muudkui kannatab. Siis kohtub oma mina erinevate tahkude või vormide või peegeldustega ja hakkab asjadest rohkem aru saama. Või hoopis ei hakka. Sisu Mis loom see inimene on? Kirjuta korralik raamat inimloomuse kohta ja on lootust, et suvaline inimene suvalisel hetkel seda mõistab. Palju sümboleid ja vastandamist, samas ka vastandamisvastastust. Inimene on seotud oma ajaga, võiks ka öelda, et oma aja ohver. Ja nii edasi.  Stiil Ühest küljest tõsine stiilikunn

Eesti Laul 2023

Vaatasin saadet, panin punkte, lisan allpool tabeli.  Selgitused tabeli juurde:  Rubriigis "muusika" võis juhtuda, et muidu kena muusikumiga lugu sai vähem punkte, sest meenutas hirmsasti midagi, mis on juba olemas või olnud (vaatan sinu poole, Bedwetters = The Rasmus ja soovin natuke olla Rammstein) Kategoorias "sõnad" oli muuhulgas vaatluse all, kas sõnad olid arusaadavalt lauldud ja ega kusagil mingit kõrvariivavat grammatikaviga polnud.  "Laul" tähendab seda, kuidas laulja laulu ära suutis laulda. (Kas raskusaste vastas võimetele, kas viskas kuke sisse või ei visanud jms.) Rubriigis "välimus" ei hinnanud kellegi füüsilist vormi ega silmade ilu, vaid seda, kuidas rõivastus oli ja numbriga sobis. Muidugi maitse asi nagu kõik muugi (nt mulle meeldivad laval rohkem hõljuvad hõlstid kui poolpaljad inimesed). Pilt, nagu ikka, läheb peale vajutades suuremaks. Huvitav taaskord märkida, kuidas mitmed lood, mis jäid üsna madalatele kohtadele, mulle teg

Trygve Gulbranssen "Ei lähe kõrvalteed"

3. ja viimane osa Björndali sarjast. Mõtlesin siin, et ehk oli vale neid raamatuid talupojaromaanideks nimetada. Björndalide perekond on eesti talupoja(romaani) mõistes rohkem nagu mõisnikud. Nad on rikkad ja neile makstakse makse. Pluss eesti talupojalugudes on üsna tihti tähtis teema inimese suhe tööga. Siin ei ole. Sisu Natuke tekkis tunne, nagu oleks lihtsalt 3. raamatu kirjutamise pärast kirjutatud. Mitte üleni, aga vahepeal. Mingite asjade venitamine, mingite asjade lihtsustatud lahendused, natuke nagu kiirustamine. Asja suur mõte tuli siiski ilusti välja.  Stiil Tubli. Stiil ei raskenda sisu edasiandmist. Mõni hea lause oli. Näiteks ühe koha peal, kus üks küsis teise käest, mida ta peaks tegema, milline olema. Sa võiksid olla lihtne, nii et inimesed, keda evid enese ümber, julgeksid sinuga rääkida. Emotsioonid Üsna vähe nende sündmuste kohta, mis kõik juhtusid. Tegelased Juba hakkas natuke närvidele käima ühe tegelase idealiseerimine. Üks teine tegelane jällegi, keda eelmises os

Trygve Gulbranssen "Tuuled puhuvad Vaimudemäelt"

2. osa Björndali talupoegade sarjast. Läheb sealt edasi, kus esimene osa lõppes. Tegevus toimub 1810ndatel aastatel. Raske on sisu kirjeldada, sest mu meelest sündmused polnud olulised, vaid pigem protsessid, mille nad inimestes ja nende vahel käivitasid. Sisu Inimeste igavene (aga mitte igav) teema - kuidas olla parem inimene ja mis selle kõige mõte on.  Stiil Jätkuvalt üsna lobe ja ära seletav.  Emotsioonid Oli rohkem kui 1. osa lugedes. Võiks öelda, et olin lausa haaratud. Tegelased Üks põhitegelane, kelle siseelu põhjalikult ja paeluvalt kirjeldatakse. Siis veel kaks tegelast, kellest ka arusaamise saab. Meeldis, et päris palju seletati inimeste kohta asju lahti. Atmosfäär Kuna metsas toimus olulisi sündmusi, oli kirjeldusi sellest, kuidas metsas kõnniti ja milline mets oli. Sest mets on algusest peale oluline tegelane olnud. Ühtlasi oli esimene kolmandik raamatust ühtedele pulmadele pühendatud ja anti edasi seda, mis kõik pulmade eel ja ajal toimus. Mõtete ärgitamine Mõnevõrra kül

J. K. Rowling "Harry Potter and the sorcerer's stone"

Jumalast juhuslikult kuulasin "Harry Potteri" 1. osa audioraamatut. Üllatus küll, aga kogu lugu oli täpselt samasugune kui paberraamatus. 11-aastane poiss sai teada, et ta võlur on, ja läks Sigatüüka kooli, kust leidis sõpru ja seiklusi. Ja muidugi sai teada oma suure vaenlase kohta, kelle tapmiskatse ta kord üle elas. Sisu Tore lasteraamat. On head ja pahad, on peategelane, kes satub üsna piinarikkast tavamaailmast võlumaailma ja suurde seiklusse. Stiil Hästi jutustatud, palju sõnu välja mõeldud. Hm, ükski kuulsatest "Harry Potteri" tsitaatidest vist 1. osas veel polnud? Emotsioonid Mitte eriti, aga ei igavlenud, huvitav raamat ju. Tegelased Tunduvad päris. Meeldis, et tähtsamate tegelaste välimust kirjeldati, kui nad tegevusse tulid. Mitte et nende välimus oluline oleks, aga nii ettekujutamise mõttes. Ühtlasi esindavad mitu peategelast mingeid tüüpe või omadusi (Harry on vapper, Hermione tark, Dumbledore vana erudiit, McGonagall klassikaline õpetaja), aga pole see

Lucy Maud Montgomery "Anne of Windy Poplars"

Neljas raamat, kus peategelaseks Roheliste Viilkatuste Anne. Sedakorda kolm aastat tema elus peale ülikooli lõpetamist. Temast saab koolidirektor. Loomulikult tähendab väikeses kohas koolijuhiks olemine enamat kui ainult direktoriks olemist. (Ja ausalt öelda sellest, mis koolis toimub, räägitakse üldse üsna vähe.) Sisu Njah. Algul polnud viga. Anne läks tööle ja sai teada, et seda küla, kus kool asub, sisuliselt valitseb üks suguvõsa ja nemad olid vastu tema tööletulekule. Natuke aega siis murdis seal nendega piike, lõpuks suutis nad enda poole võita. Peale seda ei saanud enam aru, miks ülejäänud kahte kolmandikku raamatust tarvis oli. Niuke imelik jutukogu nagu oli - toodi sisse tegelasi, kes tulid ja läksid väga kiiresti, läbivaks jooneks ainult emateresalik Anne, kes kõiki aitas, kõigile nõu andis ja häid lahendusi leidis. Stiil Jätkuvalt on see autor hea jutustaja, valdab keelt ja suudab vaimukas olla.  Emotsioonid! Vaid nii palju, et vahepeal hakkas sisutus ärritama. Tegelased Teg