Otse põhisisu juurde

Lugemispäevik 2019-2023 : suur kokkuvõte

Loomulikult sai kõik taas alguse minu tabelite- ja statistikaarmastusest. Kui mingid andmed on olemas, siis muidugi on neid ju hea tabeli kujul säilitada ja täiendada ja neist järeldusi teha. 

Niisiis, minu lugejaprofiil viimase 5 aasta (ca 350 raamatu) põhjal.

  • 2019. aastal lugesin 33 raamatut,
    2020. aastal 70 raamatut (kurikuulus koroona-aasta, kus asi esmakordselt nö käest ära läks),
    2021. aastal 66 raamatut,
    2022. aastal 108 raamatut (otseses seoses tol aastal vabalt saadaval olnud audioraamatute hulgaga),
    2023. aastal 71 raamatut.
  • Kõige populaarsemad kuud, kus mõni raamat läbi saada, on mai, juuli ja oktoober, kõige loiumad lugemiskuud jaanuar, veebruar ja märts. 


Enim, 22%, on mingil moel internetist leitud raamatuid. 14% puhul olin sama autorit varem lugenud, 11% puhul olin sarja eelmist osa lugenud. 11% raamatute lugemisajendiks oli audioraamatu kättesaadavus. 9% juhtudest nägin raamatut (suht suvaliselt) raamtukogus või -poes. Teisi ajendeid esines vähem.

Päris vähe esinenud variantidest on näiteks juhtum, kus lugesin raamatut, sest selle autorit mainiti ühes teises raamatus (õigupoolest oli ta seal niuke tähtsuseta kõrvaltegelane, linnaelanik). On 3 sellist raamatut, mille kohta mäletan, et konkreetselt keegi soovitas, 3 raamatu kohta kuulsin televisioonist (nt uudislõik, et Andra Teedel ilmus luulekogu), 3 raamatu lugemine oli mõne reisiga seotud (nt enne Viini minekut lugesin "Minu Viini"), 4 raamatu puhul olin enne lugemist näinud selle põhjal tehtud filmi või seriaali (tavaliselt eelistan vastupidist järjekorda). 

Variant "ei mäleta" oli ka muidugi esindatud, 6% raamatuist sellised.


  • Kõige varasema sünniaastaga autor on Jane Austen (1775), teadaolevalt kõige hilisem Faridah Àbíké-Íyímídé (1998). 
  • Viimane on ilmselt ka kõige keerulisema nimega autor, temaga võiks konkureerida veel Tadhg Mac Dhonnagáin ja Chimamanda Ngozi Adichie.
  • Üle kolmandiku loetud autoreist on sündinud 1970 või hiljem. 18% autorite puhul ei tea sünniaastat. (On aina levinum tendents, et mingi tohutu bestselleri autori vanus pole internetile teada.) Ühtegi teadaolevalt 21. sajandil sündinud autori raamatut pole veel lugenud.
  • 82% autoreist on elusolevad autorid. 
  • Kaks kolmandikku autoreist on naised, kolmandik mehed. Leidub ka üks määratlemata sooga autor.
  • 6 autorit kannavad eesnime Julia/Julie/Jules, 4 autori nimi on Anne, 4 autori nimi Katherine/Katie/Katrin.
  • Korduvad perenimed: Hawkins (Paula ja Rachel), Jansson (Tove ja Anna), King (Stephen ja Lily), Miller (Ben ja Madeline).
  • Rahvused: briti autoreid 69, ameerika 62, eesti 38, rootsi 12, norra 11, saksa ja vene 8, iiri ja kanada 6. Kokku 34 eri rahvusest autorit ja 1, kelle rahvust ei tea.
  • Enimloetud autorid on Alexander McCall Smith 13 raamatuga (11 samast sarjast, 2 eraldi), Alice Oseman 10 raamatuga (9 samas maailmas, 1 eraldi) ja Holly Bourne 5 raamatuga (kõik eraldiseisvad).
  • 18% autoritelt olen lugenud rohkem kui 1 raamatu.

  • 36% raamatutest on 301-400 lehekülge, 26% raamatutest 201-300 lehekülge. 4 % on üle 500 leheküljega. 
  • Pea kaks kolmandikku raamatuist on loetud paberil, e-raamatuna viiendik ja audioraamatuna 16%.

  • 82% loetud raamatuist on esmailmunud 21. sajandil, 15% 20. sajandil ja 3% 19. sajandil.
  • Igast 20. saj. kümnendist on loetud mõni raamat. Populaarseim 1990ndad (13 raamatut), 1960ndail ilmunud raamatuid loetud vaid 1 ("Albert" Ole Lund Kirkegaardilt, täitsa juhuslikult loetud asi).
  • 21. sajandi populaarseimad ilmumisaastad on 2020 (36 raamatut), 2019 (32 raamatut), 2018 (27 raamatut), 2021 (24 raamatut). 2000. aastal ilmunud raamatuid loetud vaid 1 (Michel Faber "Naha all"). 

  • 64% loetud raamatuist on originaalis kirjutatud inglise keeles, 13% eesti keeles, 5% norra keeles. Kokku on 18 erinevas keeles kirjutatud raamatuid, 1 raamatu puhul pole kindel, mis keeles ta algselt oli.
  • Napilt rohkem kui pooli loetud raamatuist lugesin eesti keeles, teine pool inglise keeles. Lisaks on 3 rootsikeelset raamatut ja 1 saksakeelne (see on naljakas lugu, tegelikult ma päris raamatu mõõtu raamatuid siiski saksa keeles ei loe). 

  • Pea kolmveerand raamatupealkirjadest on 1-3-sõnalised, pikimas pealkirjas on 18 sõna.
  • On 2 numbriga algavat pealkirja ("12 tooli" ja "44 Scotland Street"), olemas kõigi tähestiku tähtedega algav raamatupealkiri, välja arvatud ö, x, y. Populaarsed on a-tähega algavad pealkirjad (isegi kui artiklit a ei arvesta) ja m-tähega pealkirjad näiteks.


Lihtne reegel: pane oma raamat Londonisse toimuma ja mind juba pooleldi huvitab. Statistika näitab ka: kolmandikus loetud raamatuist toimub tegevus Suurbritannias. Järgnevad USA (19%) ja Eesti (8%). Lisaks neile on veel 30 erinevat tegevusriiki, 1 raamat põhitegevusega kosmoses ja 3 mingisuguses alternatiivmaailmas (nt teisel planeedil). Üldises plaanis olen siiski üsna Euroopa-keskne. Euroopaliku-keskne oleks ehk paremgi sõna. 

Tegevuskohad kaardil. Euroopas on tihedalt.



Žanri määratlemine on subjektiivne asi. See, millisest žanrist mõni Goodreads või muu koht väidab raamatu olevat, ei lähe alati minu arvamusega kokku.

Kolmandiku raamatute puhul on žanrit raske määratleda ehk tegemist on lihtsalt või üldiselt ilukirjandusega. Neist, mille žanrit lihtsam määratleda, on 15% romantikat (lihtne lugeda), 12%  noortekirjandust (räägib sellises vanuses inimestest, kelle sise- ja välismaailmas palju toimub ja muutub), 11% ajaloolisi romaane (parim viis ajalugu õppida ning jälgida aja mõju inimesele ja vastupidi). Neid raamatuid, mis pole ilukirjandus, on loetuist 5% ja kusagil pooled on ajalooga seotud.

Kusagil viiendik raamatuist on sellised, millest on (mulle teadaolevalt) tehtud film, seriaal, teatrietendus vms.

Veidi alla veerandi loetud raamatuist kuuluvad (sisu mõttes) mõnda sarja. 



Näide.
14 põhjust, miks Katie Bishopi "Suvetüdrukud" on väga tüüpiline minu loetud raamatute hulgas: 
  • briti autor 
  • naisautor
  • elusolev autor
  • autori nimi on Katie
  • autori sünniaasta on hilisem kui 1970
  • raamat on ilmunud 21. sajandil
  • raamat on originaalis kirjutatud inglise keeles
  • mina lugesin raamatut eesti keeles
  • lehekülgede arv on vahemikus 300-400
  • pealkiri on ühesõnaline
  • raamatu tegevus toimub (ka) Suurbritannias
  • žanrilt üldine ilukirjandus
  • loetud paberkandjal 
  • loetud oktoobrikuus

Kommentaarid

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...