Otse põhisisu juurde

2023 : halvimast parimani ühe lausega. I osa

Andsin aasta läbi punkte, tehkem kokkuvõte. 71 raamatut tuli kokku, kogu kupatuse keskmine hinne 6,8. Polnudki siis väga kuri hindaja.

Kõigi lausete ette käib Loe, kui ...

Lucy Maud Montgomery - Anne of Windy Poplars
sulle meeldivad heietused selle kohta, kui tubli inimene keegi on.

Jamie McGuire - All the little lights
tahad lugeda ühest kõhedast majast ja kõhedast väikelinnast. (Tegelikult ma ei soovita seda raamatut.)

Hanno Ojalo - Euroopa kuningad, keisrid ja tsaarid sõjakeerises 1939-1945
meeldivad piltidega raamatud ja mitte liiga sügav teemakäsitlus.


Jenny Bayliss - Meet me under the mistletoe
eelistad väga lihtsat armastuslugu.


Tracey Garvis Graves - Kuulsin seda armulaulus
tahad näiteid põhjustest, miks inimesed abielusid lahutavad.

Josie Silver - A winter in New York
sulle meeldib talvel jäätist süüa!


Herman Koch - Õhtusöök
sa ei karda lugeda inetuid lugusid.

Alexis Hall - Boyfriend material
sulle meeldib võltssuhet / teeseldud suhet sisaldav süžee.

Rachel Lynn Solomon - Weather girl
tahad raamatut, mis ei jää peale lugemist vaevama.

Aliis Jõe - Viimane laev
otsid lugu ootamatust uuest algusest.


Trygve Gulbranssen - Ei lähe kõrvalteed
oled kahte eelmist osa lugenud : )

Tadhg Mac Dhonnagáin - Proua Lazare
sulle meeldivad lood perekonnasaladustest.

Mason Deaver - I wish you all the best
tahad (ilmselt) oma igapäevasest kastist välja mõelda.

Kevin Pannetta - Bloom
sulle istuvad ilusti joonistatud lihtsate lugudega graafilised romaanid.

Jen Wang - The prince and the dressmaker
tahad veelkord kastist natuke välja mõelda ja ilusaid kleite vaadata.

Sarra Manning - Armastusega Londonist
oled (hiljuti) Londonis käinud ja seal metrooga sõitnud.

R. J. Palacio - White bird
sa ei pelga dramaatilist lugu II maailmasõja aegsest Prantsusmaast.

Kamila Shamsie - Best of friends
eelistad raamatut, kus peateema on sõprus.

Laura Taylor Namey - A Cuban girl's guide to tea and tomorrow
viitsid lugeda natuke ebatavalisema sõnakasutusega noorteromaani.

Jenny Bayliss - The twelve dates of Christmas
tahaks sukelduda lumisesse külaidülli.

Aravind Adiga - Valge tiiger
tahad indialaste elu kohta midagi teada saada ja ei pelga ka karusemaid kirjeldusi.


Heili Reinart - Supelsaksad
soovid end Eesti kuurortlinnade mineviku teemal harida ja vahvaid pilte vaadata.

Rachel Lynn Solomon - Täna. Õhtul. Homme
tahad tunda seda keskkooli lõpu tunnet.

Chloe Aridjis - Sea monsters
mõtled, et aeg on küps ühe kummalise raamatu jaoks (mille lugemine ei võta kaua aega).

Neil Gaiman / P. Craig Russell - Coraline
huvitud piltidega lasteõudukatest.

John van der Kiste - Queen Victoria's daughters-in-law
tead juba varasemast, kes kuninganna Victoria lähemasse ja kaugemasse peresse kuulusid, ja see huvitab sind.

Holly Bourne - Girl friends
sa ei pelga feministlikku raamatut, mille üks eesmärk on sind ärritada.

Taylor Jenkins Reid - Carrie Soto is back
sind võiks huvitada, mis tunne on õppida kaotama.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Isabel Allende "Vaimude maja"

Tihti ikkagi on nii, et loed raamatust mingid esimesed kümme lehekülge ära ja saad suures plaanis aru, milline raamat see on. "Vaimude maja" puhul näiteks sain aru, et raamat saab mulle väga meeldima.  Lugu on ühest perekonnast läbi mitme põlvkonna (pakun et nelja) ja Tšiili ajaloost 20. sajandil. Ärimees (ka põllumajandusmees) Esteban Trueba peaks algul abielluma ühe noorikuga, lõpuks abiellub hoopis tolle õe Claraga. Neil on tütar Blanca, Blancal on tütar Alba. Ja kuigi läbiv tegelane oleks nagu Esteban, siis päriselt ikkagi ei saa öelda, et tema peategelane on.  Sest naised on tähtsad. Ühest küljest joonistub see kogu raamatu pealt välja, aga kui sealt aru ei peaks saama, siis lõpuosas tulevad naised kohe eriti selgelt esile. Lühidalt: kui naine on hädas, siis tema abistajaks on teine naine. Üldiselt jõuab autor tõdemuseni, et naised on ühiskonnas teatud väärtuste alustalad. Muide, kõigi raamatus oluliste naiste nimed (Clara, Blanca, Alba) tähendavad valget. Ei pannud ise ...