Otse põhisisu juurde

2023 : halvimast parimani ühe lausega. I osa

Andsin aasta läbi punkte, tehkem kokkuvõte. 71 raamatut tuli kokku, kogu kupatuse keskmine hinne 6,8. Polnudki siis väga kuri hindaja.

Kõigi lausete ette käib Loe, kui ...

Lucy Maud Montgomery - Anne of Windy Poplars
sulle meeldivad heietused selle kohta, kui tubli inimene keegi on.

Jamie McGuire - All the little lights
tahad lugeda ühest kõhedast majast ja kõhedast väikelinnast. (Tegelikult ma ei soovita seda raamatut.)

Hanno Ojalo - Euroopa kuningad, keisrid ja tsaarid sõjakeerises 1939-1945
meeldivad piltidega raamatud ja mitte liiga sügav teemakäsitlus.


Jenny Bayliss - Meet me under the mistletoe
eelistad väga lihtsat armastuslugu.


Tracey Garvis Graves - Kuulsin seda armulaulus
tahad näiteid põhjustest, miks inimesed abielusid lahutavad.

Josie Silver - A winter in New York
sulle meeldib talvel jäätist süüa!


Herman Koch - Õhtusöök
sa ei karda lugeda inetuid lugusid.

Alexis Hall - Boyfriend material
sulle meeldib võltssuhet / teeseldud suhet sisaldav süžee.

Rachel Lynn Solomon - Weather girl
tahad raamatut, mis ei jää peale lugemist vaevama.

Aliis Jõe - Viimane laev
otsid lugu ootamatust uuest algusest.


Trygve Gulbranssen - Ei lähe kõrvalteed
oled kahte eelmist osa lugenud : )

Tadhg Mac Dhonnagáin - Proua Lazare
sulle meeldivad lood perekonnasaladustest.

Mason Deaver - I wish you all the best
tahad (ilmselt) oma igapäevasest kastist välja mõelda.

Kevin Pannetta - Bloom
sulle istuvad ilusti joonistatud lihtsate lugudega graafilised romaanid.

Jen Wang - The prince and the dressmaker
tahad veelkord kastist natuke välja mõelda ja ilusaid kleite vaadata.

Sarra Manning - Armastusega Londonist
oled (hiljuti) Londonis käinud ja seal metrooga sõitnud.

R. J. Palacio - White bird
sa ei pelga dramaatilist lugu II maailmasõja aegsest Prantsusmaast.

Kamila Shamsie - Best of friends
eelistad raamatut, kus peateema on sõprus.

Laura Taylor Namey - A Cuban girl's guide to tea and tomorrow
viitsid lugeda natuke ebatavalisema sõnakasutusega noorteromaani.

Jenny Bayliss - The twelve dates of Christmas
tahaks sukelduda lumisesse külaidülli.

Aravind Adiga - Valge tiiger
tahad indialaste elu kohta midagi teada saada ja ei pelga ka karusemaid kirjeldusi.


Heili Reinart - Supelsaksad
soovid end Eesti kuurortlinnade mineviku teemal harida ja vahvaid pilte vaadata.

Rachel Lynn Solomon - Täna. Õhtul. Homme
tahad tunda seda keskkooli lõpu tunnet.

Chloe Aridjis - Sea monsters
mõtled, et aeg on küps ühe kummalise raamatu jaoks (mille lugemine ei võta kaua aega).

Neil Gaiman / P. Craig Russell - Coraline
huvitud piltidega lasteõudukatest.

John van der Kiste - Queen Victoria's daughters-in-law
tead juba varasemast, kes kuninganna Victoria lähemasse ja kaugemasse peresse kuulusid, ja see huvitab sind.

Holly Bourne - Girl friends
sa ei pelga feministlikku raamatut, mille üks eesmärk on sind ärritada.

Taylor Jenkins Reid - Carrie Soto is back
sind võiks huvitada, mis tunne on õppida kaotama.

Kommentaarid

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...