Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva 2024 postitused

Rebecca Wait "I'm sorry you feel that way"

Loo keskmes on üks perekond, täpsemalt kaks põlvkonda õdesid. Celia ja Katy ning Celia kaksikutest tütred Alice ja Hanna. Nende lugusid räägitakse üsna segamini, aga mitte nii, et sassi läheks. Aga mis ta on, mingitel põhjustel halvasti funktsioneerivate perekondade lood. Mõlema põlvkonna puhul käivad läbi vaimse tervise probleemid, kellel raskemalt, kellel kergemalt.  Kolm kuud lugesin seda raamatut. Aprilli alguses alustasin ja juuli alguses lõpetasin. Ja vahepeal kusagil paar kuud ei lugenud. Tundus, et mida raamatut, mida lugu - keegi pole kunagi õnnelik.  Aga kui peale pausi taas lugema hakkasin, hakkas jälle kuidagi väga meeldima. Kõik need tegelased, kes tundusid kohati päris kummalised, aga olid mõtlema hakates lihtsalt inimesed, kõik nende omavahelised probleemid, mis tihti tulenesid minevikutaagast ja ütlematajätmistest. Ja siis see huumor. Must huumor. Kohe ei saanud arugi, et huumor oli. Võib-olla kõigi jaoks polekski. Näiteks algas raamat ühe matuse kirjeldusega, mis polnu

Rachel Lynn Solomon "Past Present Future"

Järg raamatule "Täna. Õhtul. Homme" . Ma ei oskagi öelda, kas on eraldi loetav. Ikka on põhimõtteliselt, aga parem, kui on esimest osa enne loetud.  Tegelased on Rowan (jätkuvalt huvitav, et see on unisex -nimi, siin tüdruk) ja Neil, kes "Täna. Õhtul. Homme" raamatus keskkooli lõpetasid ja nüüd eri ülikoolidesse lähevad, üks New Yorki, teine Bostonisse. Teemaks tulebki, mis siis juhtub, kui iga päev enam kohtuda ei saa.  Raamatus olid Rowani ja Neili peatükid vaheldumisi. Neili pool loost huvitas oluliselt rohkem. Tal oli vaimse tervise halvenemise teema ja kerge probleem sellega, kellena end ülikoolis esitleda, lisaks dilemma, kas suhelda vangis oleva isaga. Kas peab andestama ja suhtlust jätkama inimesega, kes on sinu elu kõvasti halvemuse poole mõjutanud. Isegi siis, kui ta juhtub olema veresugulane. Selle teema lahendus suutis mõnevõrra üllatada. Neili eriala puudutav oli muidugi ettearvatav. Kui mainitakse, et tegelane niisama võtab ühe enam-vähem suvalise aine

Olümpiabingo

Kuivõrd juuli ja august on sel aastal olümpiakuud, siis treisin valmis ühe olümpiateemalise lugemisbingo. Ruutudes on kõik riigid, mis on olümpiamänge korraldanud (2 ruutu lisaks, mis ka teemaga haakuvad). Mõte nagu ikka selles, et loetava raamatu autor või tegevus oleks vastava riigiga seotud.  Juulis, augustis ja septembris plaanin seda täita. Usun, et on lootust ruute täidetud saada, sest siin on mitu niukest riiki, mille autorite raamatuid ilma bingotamisetagi loeksin.

II kvartal

  Keskmine hinne vaid 6,375. Suht kehvik. I kvartal

Martina Haag "Det är något som inte stämmer" / "Midagi on valesti"

Raamat algab nagu muinasjutt: printsess satub metsikusse loodusesse ja talle öeldakse, et on mingi koht, kuhu ta kindlasti minna ei tohi. Ja muidugi ta ei tea miks.  Jooksen üle nõmme on hea avalause - selle põhjal võiks järgnev olla lastejutt, looduslugu, õudusjutt... Lugu on sellest, kuidas muidu Stockholmis elav Petra läheb ühes septembrikuus kolmeks nädalaks hütivahiks Norrbottenisse. Norrbotten on Rootsi põhjapoolseim maakond ja täpsem koht on mingi matkaraja lõpp-punkt, paari päeva kaugusel tsivilisatsioonist. Hütivaht on vähe naljakas sõna, aga maiteagi, mis parem oleks. Ühesõnaga elab mingis majakeses, kuhu matkajad saavad soovi korral ööbima tulla.  Tulebki igasuguseid ööbijaid rõõmsameelsetest vanainimestest asjatult nõudlike tüüpideni (kes otseloomulikult on norralased mitte rootslased). Aga ööbijad pole kuigi olulised, põhiteema on hoopis see, miks Petra hütivahiks läks.  Ta on nimelt kusagil aasta tagasi abielu lahutanud ja püüab elumuutusega toime tulla. Päris suure osa

Holly Williams "Millal on armastuse aeg?"

Jälle sattus jälle selline raamat, kus on samad tegelased eri lugudes. Niisiis Violet ja Albert, kelle kohta jutustatakse raamatus kolm eri lugu. Igas loos on nad üksteisega täpselt sama vanad, sünnivad 21. jaanuaril. Igas loos kohtuvad nad 20-aastastena kusagil Suurbritannias ja neist saab paar.  Iga lugu toimub eri ajal - esimene algab 1947. aastal, järgmine 1967 ja kolmas 1987. Aeg peaks tehniliselt siin raamatus tähtis olema (kui pealkirjastki lähtuda). Tagakaanel räägitakse ka küsimusest, kas võib armastada õiget inimest valel ajal. Minu jaoks polnud asi ajas. Või kui tahta mõelda, et asi oli ajas, siis muidugi saaks ka nii mõelda. Aga ma esimese hooga ei mõtleks.  Igas loos tekivad töölisperest pärit Violeti ja aadlisoost Alberti vahel mingid probleemid. Saab siis lugeda, kuidas nad neid lahendavad või ei lahenda.  Feminisminoot on raamatus kindlasti olemas, naise rolli vaadatakse siit- ja sealtpoolt. Eriti huvitav on ses osas 1967. aastal algava tegevusega lugu, kus põhitegelase

Triin Talk "Auhind õigesti elatud elu eest"

Ühe inimese elu viis erinevat versiooni. See, et tegemist on Tallinnas 21. sajandi alguses mingi eliitkooli lõpetanud tütarlapsega, on alati sama, aga edasi läheb iga lugu erinevaks. (Kuigi on ka kohti, mis võivad eri eludes sarnased olla.) Ühes elus satub peategelane Mari elama välismaale, ühes elus saab kohe peale keskkooli lõppu lapse, ühes elab riigiametnikuelu. Näiteks. Vist lisasin selle raamatu kuu raamatute hulka, sest ta tundus kirjelduse poolest saranane "Kesköö raamatukoguga" . Üleliia sarnane polnud, aga üsna selge lõpplahenduseni jõudis nagu Haigi raamatki.  Tundus, et autori mõte polnud raamatut kirjutada sellepärast, et tal oli mingi konkreetne lugu rääkida. Pigem oli raamatut tarvis selleks, et seal lihtsalt arutleda erinevate teemade/probleemide üle ja tegeleda ühiskonnakriitikaga. Minu meelest oleks arvamuskolumn nende teemade jaoks (vähemalt sellisel kujul) olnud parem koht kui raamat. Noh, et kui mul peaks olema soov lugeda, mis kõik Eestis halvasti on, si

Richard Osman "Kõige viimane saatan"

Neljapäevase mõrvaklubi liikmed on endine luuretöötaja Elizabeth, endine meditsiiniõde Joyce, endine psühhiaater Ibrahim ja endine ametiühingutegelane Ron - neli naksakat pensionäri Coopers Chase'i nimelisest pensionäridekülast. Sellest, millist lugu nad seekord lahendasid, pole vist suurt mõtet rääkida. Või sellest, mis üldse sisu mõttes toimus. Ehk vaid seda ära mainida, et selles raamatus on tegelaseks ka rebane. (Rebane figureerib raamatusarja kujunduses algusest peale.) Oli Richard Osman oma tuntud headuses. Oskab hästi kirjutada teravmeelset ja hästi kirjutada südamlikku.  Baltikumi mainimine hakkas selles osas varakult pihta (Leedu sedakorda). Mul on juba küsimus, millal Richard Osman kutsutakse kirjandusfestivalile HeadRead. (Või millal ta tulla saab.) Neljapäevasest mõrvaklubist tehakse film ka. Helen Mirren, Pierce Brosnan, Ben Kingsley ja Celia Imrie mängivad peategelasi. David Tennant mängib ka kedagi.  Viiendat raamatut pole veel ilmunud ega ilmugi sel aastal. Peaks tu

Bengt Ohlsson "Swing"

Jällegi vahepeal üks niuke raamat, mille suvaliselt raamatukogus riiulist välja tõmbasin. Natuke otsisin taskuformaati, sest tundus, et rootsi keeles lugemiseks võiks ses suuruses asi jõukohasem olla. Kuigi eks ta õnneasi ole, taskuformaadis võib ka väga diipe asju avaldada. Raamat on paarist, kes läheb svingerite klubisse. Tundus, et ehk on lihtsama sõnavaraga teema. Hiljem sain aru, et see läks tegelikult täitsa naelapea pihta, sest vahepeal on läbi käinud väike nali, et peaks mõnda raamatut Leedu svingeritest lugema. Noh, leidsin Rootsi svingerid. Aga raamat on Leedus trükitud : ) Peategelased Åke ja Hanna on mingis Rootsi linnas elav abielupaar. Täpselt ei öeldud kui vanad, aga pakun, et kusagil viiekümnesed. Ükskord räägib Hanna sõber Camilla, et käis oma mehega kohalikus svingerite klubis. Hanna on intrigeeritud ja pakub Åkele, et võiks ka korra minna. Lähevad. Saabki siis lugeda, mis klubis juhtub ja mis pärast klubis käimist juhtub.  Enne svingimisest rääkima hakkamist käitus H

Margus Luik "Elu Elisabethiga"

  See on tegelikult järg mõni aasta tagasi ilmunud raamatule "Sulnis Saara" , aga on ka eraldi vabalt loetav.   Mark Stend on 34-aastane ajakirjanik (ja mõnevõrra kirjanik). Tal on naine Elisabeth ja mõnekuune poeg Oskar, kellega elatakse Tallinnas Süda tänaval. Tegevus toimub 1939. aasta jaanuarist jaanipäevani. Hoolimata kurjakuulutavast aastanumbrist on poliitilise olukorra kohta vaid üks kuni paar lauset. Lisaks oma naisele märkab Mark ka teisi naisi. Näiteks seab sõbralikud suhted sisse ajalehetoimetuse sekretäripreiliga ja mõtleb viis aastat hiljem ka eelmise raamatu peategelase Saara peale. Eelmise raamatuga võrreldes on seekord veelgi rohkem rõhku pandud ajastutunde loomisele. Nagu autor oleks lugenud raamatut "Moodne joon" (mis on väga hea raamat). Küll mainitakse Kuld Lõvi ja Kultast, küll Lorupi kristalli ja Langebrauni portselani. Kohati jääbki mulje, et ehk on olulisem kogu ajast ja olust rääkida kui sisust. Mind iseenesest see ei seganud, sest võin se

Dawn Powell "The locusts have no king"

Dawn Powell on aastail 1896-1965 elanud USA kirjanik. Minu jaoks oli ta täiesti tundmatu ja tundub, et Eestis üsna tundmatu ka üldiselt. (Näiteks ESTERis pole ühtki tema raamatut.) Raamat "The locusts have no king" ilmus 1948. aastal. Ka tegevus toimub 1940ndatel peale sõda. Raamatu pealkiri on lause Piiblist. Täpsemalt Saalomoni õpetussõnad 30:27. Otsisin eestikeelsena ka täislause välja:  Rohutirtsudel ei ole kuningat, ometi lähevad nad kõik rühmadena välja. Selle koha peal on teemaks väikesed tublid olendid, sipelgad ka näiteks.  Pealkiri on ühtlasi minu lemmikosa sellest raamatust. Tegevuskoht oli New York, tegelased mitmed kirjutistega seotud isikud. Kirjanik, näitekirjanik, kirjastajad. Aga tegelastega polnud hästi. Kui mõned peategelased välja arvata, kippusid nad omavahel sassi minema. Või kui mitte sassi minema siis vähemalt mitte meelde jääma. Rääkis ühest, rääkis teisest, hüppas kuidagi ja jälle mõtlesin et oota, kes see nüüd oligi ja miks ta äkki oluliseks muutus.

Katarina von Bredow "Flyga högt"

Vendela on 9. klassi õpilane 2000ndate Rootsi mingis linnas. Ta on niuke tubli tüdruku tüüpi tüdruk. Tema parim sõber on Tove. Enamasti hängivad nad koos kahe poisi Loke ja Nilsiga. Tegevuse käivitajaks saab uus klassikaaslane Silja, kes on teistsugune. Julge, mis peamine. Klassi senine hierarhia, mille tipus on Emelie-nimeline tüdruk, pannakse proovile ja mõni klassikaaslane osutub teistsuguseks kui seni arvatud.  Koduses elus mõjutab Vendela perekonda kümmekond aastat tagasi surnud väikevend Anton. Mis tunne siis on, kui sa pole mitte ainult ainuke laps, vaid ka ainuke laps, kes on alles ? Või kui oled teiste seltskonnas alatiseks  see inimene, kelle poeg ära suri. Jätkuvalt tervitan lühikesi avalauseid võõrkeelsetes raamatutes. Pealkirja "Flyga högt" võiks tõlkida umbes "Lennata kõrgelt". Vendelal on vana hea dilemma, et kõrgelt lennates näed rohkem, aga on võimalik ka kõrgelt kukkuda, samas kui pannkoogina maas lamada on turvaline, aga näed ainult ninaesist. Niu

Robert Seethaler "Tubakapoodnik"

Selles raamatus oli hea mahlane esimene lause, mis päris palju ära ütles:  Ehk siis aasta on 1937, peategelane on Franz Huchel (vist 17-aastane oli) ja tema elus toimub muutus. Ta kolib nimelt kodukülast Viini ja asub tööle ema vana tuttava tubakapoes. Linnas ja poes näeb ja õpib Franz tundma paljut - tubakapoodnik Ernsti, poes käivad inimesi (nende hulgas kuulus doktor Freud), linna, armastust (võib vaielda, kuivõrd see tundmaõppimine on).  Franz ja tubakapoodnik Ernst mõjuvad natuke nagu Daniel ja Fermin Zafoni "Tuule varjust" ja selle järgedest. Pood, noormees ja märkimisväärse minevikuga vanem mees, kelle kõnepruuk on pehmelt öeldes mahlakas. Ernsti tegelase ülesastumist jäi väheks, oleks rohkem tahtnud. Freud jällegi minu jaoks ülihuvitav polnud. Oli selline ootuspärane vanahärra, kes ütles palju kulunud lauseid.  Suur teema oli inimese isiklik draama versus ümbritseva maailma draama. Franz mõtleb tüdruku peale ja kirjutab unenägusid üles, samal ajal kui (tema ümber) Aus

Astrid Lindgren "Alla vi barn i Bullerbyn"

Mida ikka "Bullerby laste" kohta öelda? Kõige ninnunännum raamat Lindgrenil. Teistes raamatutes on peategelased selgemalt vimkaga. Samas väiksena väga meeldis. Võib-olla on päris paljudel lihtne samastuda Lisaga, kes on niuke hea lapse tüüpi laps. Parim avalause. Suure tõenäosusega esimene lause ka paljudes keeleõpikutes ja -tundides.  Nii see kui eelmine Lindgreni raamat on mingite teiste illustratsioonidega olnud, mitte Wiklandi omadega. Huvitav. Mingi hetkeni mõtlesin, et Wiklandi illustratsioonid ongi üldse ainukesed, aga see poleks ju kuigi tõenäoline.  Ei osanud arvata, et peaaegu täiuslik skoor "Bullerby lastele" võiks tulla. Kuna see lugemine läks ka kaunis lihtsalt, siis otsustasin nüüd väljakutsuvama asja ette võtta. Näeme.