Otse põhisisu juurde

Trygve Gulbranssen "Ja taamal laulavad metsad"


Norras toimub lugu, tundub, et 18. sajandi lõpupoole (sest mainitakse, et Prantsusmaal on kuningas juba pea kaotanud). Tegelased on Björndali talu pojad, kolme põlvkonda kohtame raamatu jooksul. Neil on mõningaid omadusi, mida teistel naabruskonna talupoegadel pole, mistõttu neid kadestatakse ja vihatakse, aga ka kardetakse. Kuidas nad seoses sellega ja niisama elu näevad ja mida mõtlevad, võibki raamatust lugeda. Üks karu on ka tegelane (kuigi ainult alguses). 

  • Sisu
    Puha klassikalised teemad. Raha ja võimu mõju, kadeduse mõju, inimlikkus ja selle kaotamine ning taasleidmine, inimese suhe loodusega ja naabrimehega ja saatusega. 
  • Stiil
    Üsna lobe suures plaanis. Aga mitte päris nii ajatu, et praegu lugedes aru ei saaks, et see juba ammu on kirjutatud. Vahepeal ütles päris teravalt: Tubades ja nurkades rääkisid seelikutega eided ja need eided, keda nimetatakse meesterahvasteks. Ühtlasi võtab autor elu mõtte üle arutleda:

    Elu mõte on ehk just, et peame end kannatlikult võitlema kõigist kahtlusist ja kogu mõistetamatusest läbi ega tohi kunagi loobuda. Küllap siis igaüks saavutab küpsuse, mis vastab ta võimeile ja jõule, ning küpsuse tase on igaühele meist elu tulemuseks. Mõni jõuab ainult vähe maad, teised jõuavad kaugele, ent küsimuses on, kas inimene on teinud oma parima.
  • Emotsioonid
    Ülimalt elevile nagu ei läinud. Meeldis niimoodi rahulikult ja mõistuspäraselt. 
  • Tegelased
    Täpselt sihukesed tegelased, kes kirjanduse tunnis raamatuanalüüsil ette võetaks. Kohati on otsesed tegelaste olemuse kirjeldused, kohati loed tegudest või ridade vahelt midagi välja. On mitmeid robustseid sõnaahtraid tüüpe. Ja muidugi hingepiinad, mida tollased inimesed harva kellelegi sõnades väljendasid. 
  • Atmosfäär
    Kirjeldusi oli igasuguseid (aga mitte tüütavalt palju järjest). Metsi ja maid kirjeldati ja hobusaanisõite ja piduõhtuid ja taresid. Tuli pilt ette küll.
  • Mõtete ärgitamine
    Ootamatult vähe. Tegelaste motiivide üle arutlesin vahepeal.
  • Lõpp
    Peris õnnelik vist mitmele tegelasele (kellel võit enda, kellel saatuse üle). Ettearvatav polnud, sest pole sedasorti raamat, kus õnnelik lõpp iseenesestmõistetav oleks. 
  • Kestev mõju
    Raamatu esmailmumisest on oma 90 aastat möödas, aga Eestis näiteks ilmus möödunud aastal uus trükk. On klassikalise raamatu moodi kohe. Kas ma ise uuesti loeks? Hm, pole kindel. 
  • Sisuväline
    Lugesin 1953. aastal Torontos ilmunud Orto kirjastuse väljaannet. Niuke lahe pisut väiksemas formaadis ja selge kirjaga. Ühtlasi mõjusid mingid sõnad ja konstruktsioonid kohati naljakalt, sest niuke vanakooli keel oli veel kasutusel siin. Rikastav.


Kommentaarid

Popid

Urmas Vadi "Kuu teine pool"

"Kuu teine pool" ilmus juba 2023. aastal. Enda meelest suht varsti peale selle ilmumist mõtlesin et ah, ootan raamatukogudes tormilise laenutamisaja ära ja loen siis. Ja see mõte nagu oli alles. Ju siis oli paar aastat tagasi. Raamatu tormiline laenutamine muidugi kestab siiani.  Raamatu minategelane on Toomas, lugu on temast ja tema perekonnast (ema, isa, õde, onu) 1980ndatel, 90ndatel, 2000ndate alguses. Kuigi seda otsesõnu välja ei öelda, toimub tegevus Tartus.  Peategelane, ma ütleksin, on Toomase ema. Mõnevõrra mõistetav, kui mõelda, mis Vadil selle loo kirjutamise ajendiks oli. Sellest ta rääkis  presidendi raamatuklubis , kus raamatu üle arutati.  Raamatuklubi saates räägitakse korra ka suure eesti romaani ideest. Kas "Kuu teine pool" võiks olla suur eesti romaan? Eeldusel, et selline asi olemas saab olla. (Ma pole kindel.) Arvatavasti potentsiaali täitsa on, sest ta kõnetab eestlasi kahel moel: inimestele tuttav tegevusaeg koos ajastumärkidega ja päriselust ...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...

Kergelt konnatiigi teemasse kaldudes

Vahepeal lugesin ühte blogi. Justnimelt ainult vahepeal, sest enne ei teadnud ja hiljem ei tundunud enam huvitav. Selles vahemikus reklaamis autor-tütarlaps ühte laulu, mis olevat täiesti sõltuvusttekitav. Kuulasin siis järgi-oligi. Nagu ka iga järgmine sama bändi laul, mille hankisin. Mõne aja pärast selgus, et üks osatäitja sarjas, mida hiljuti vaatama olin hakanud, teeb bändi. Muidugi sedasama. Ühel päeval kuulen tuttava tütarlapse käest, et küll see ja see on hea bänd. Jah, seesama. Paari nädala pärast kasutatakse selle bändi ühte laulu minu lemmikseebikas. Ja tagatipuks leidsin ühel kenal sügispäeval, et plaat, mille järgi kollektiiv endale nime on võtnud, passib suvest saati mul siin arvuti kõrval plaadiriiulis. Üsna hästi ju orkestri(mulle alati nii meeldis, kui Mihkel Raud "7 vapras" seda sõna kasutas) kohta, mis ei ole isegi mingi maailmakuulus(alla miljoni mängukorra last.fm-is on ju suhteliselt vähe). Aga miks ma selle jutu kirjutasin siia, oli vist sellepärast, et...