Norras toimub lugu, tundub, et 18. sajandi lõpupoole (sest mainitakse, et Prantsusmaal on kuningas juba pea kaotanud). Tegelased on Björndali talu pojad, kolme põlvkonda kohtame raamatu jooksul. Neil on mõningaid omadusi, mida teistel naabruskonna talupoegadel pole, mistõttu neid kadestatakse ja vihatakse, aga ka kardetakse. Kuidas nad seoses sellega ja niisama elu näevad ja mida mõtlevad, võibki raamatust lugeda. Üks karu on ka tegelane (kuigi ainult alguses).
- Sisu
Puha klassikalised teemad. Raha ja võimu mõju, kadeduse mõju, inimlikkus ja selle kaotamine ning taasleidmine, inimese suhe loodusega ja naabrimehega ja saatusega. - Stiil
Üsna lobe suures plaanis. Aga mitte päris nii ajatu, et praegu lugedes aru ei saaks, et see juba ammu on kirjutatud. Vahepeal ütles päris teravalt: Tubades ja nurkades rääkisid seelikutega eided ja need eided, keda nimetatakse meesterahvasteks. Ühtlasi võtab autor elu mõtte üle arutleda:Elu mõte on ehk just, et peame end kannatlikult võitlema kõigist kahtlusist ja kogu mõistetamatusest läbi ega tohi kunagi loobuda. Küllap siis igaüks saavutab küpsuse, mis vastab ta võimeile ja jõule, ning küpsuse tase on igaühele meist elu tulemuseks. Mõni jõuab ainult vähe maad, teised jõuavad kaugele, ent küsimuses on, kas inimene on teinud oma parima.
- Emotsioonid
Ülimalt elevile nagu ei läinud. Meeldis niimoodi rahulikult ja mõistuspäraselt. - Tegelased
Täpselt sihukesed tegelased, kes kirjanduse tunnis raamatuanalüüsil ette võetaks. Kohati on otsesed tegelaste olemuse kirjeldused, kohati loed tegudest või ridade vahelt midagi välja. On mitmeid robustseid sõnaahtraid tüüpe. Ja muidugi hingepiinad, mida tollased inimesed harva kellelegi sõnades väljendasid. - Atmosfäär
Kirjeldusi oli igasuguseid (aga mitte tüütavalt palju järjest). Metsi ja maid kirjeldati ja hobusaanisõite ja piduõhtuid ja taresid. Tuli pilt ette küll. - Mõtete ärgitamine
Ootamatult vähe. Tegelaste motiivide üle arutlesin vahepeal. - LõppPeris õnnelik vist mitmele tegelasele (kellel võit enda, kellel saatuse üle). Ettearvatav polnud, sest pole sedasorti raamat, kus õnnelik lõpp iseenesestmõistetav oleks.
- Kestev mõjuRaamatu esmailmumisest on oma 90 aastat möödas, aga Eestis näiteks ilmus möödunud aastal uus trükk. On klassikalise raamatu moodi kohe. Kas ma ise uuesti loeks? Hm, pole kindel.
- SisuvälineLugesin 1953. aastal Torontos ilmunud Orto kirjastuse väljaannet. Niuke lahe pisut väiksemas formaadis ja selge kirjaga. Ühtlasi mõjusid mingid sõnad ja konstruktsioonid kohati naljakalt, sest niuke vanakooli keel oli veel kasutusel siin. Rikastav.
Kommentaarid
Postita kommentaar