Otse põhisisu juurde

2023 : halvimast parimani ühe lausega. II osa

Loe, kui ...


Lucy Maud Montgomery - Anne of the island
sind huvitab, kuidas 20. sajandi alguse Kanadas ülikoolis käidi.

J. K. Rowling - Harry Potter and the sorcerer's stone
Harry Potteri filmiversioonide vaatamisest jääb väheks : )

Madeline Miller - Achilleuse laul
sulle meeldivad vanakreeka müütide laiendatud ümberjutustused.

Sandor Marai - Ühe kodanlase pihtimused I-II
tahad lugeda 20. sajandi alguse Kesk-Euroopast ja ei pelga aeglaseid kirjeldavaid dialoogita  teoseid.

Sang Young Park - Love in the big city
Lõuna-Korea on koht, millest soovid enam teada saada.

Elena Ferrante - Kadunud tütar
nõustud, et emadel on ka negatiivseid tundeid.

Richard Osman - Kuul, mis lendas mööda
oled eelmisi osi lugenud : )

Lars Mytting - The reindeer hunters
oled eelmist osa lugenud : )

Mieko Kawakami - All the lovers in the night
sulle meeldivad ebatavaliselt armastuslood, kus armastuslugu polegi ehk see peamine lugu.

Erlend Loe - Doppler
oled mõelnud, et peaks mõneks ajaks metsa kolima.


Robinne Lee - Idee sinust
sind intrigeerivad järgmised teemad: põlvkondade erinevused suhetes, privaatsuse puudumine, isekus versus altruism.

Rose Tremain - The Gustav Sonata
tahaksid teada, millised olid II maailmasõja mõjud Šveitsis.

Katie Bishop - Suvetüdrukud
sind huvitab, kuidas mineviku negatiivsed sündmused võivad inimest olevikus mõjutada.

Fred von Hoerschelmann - Tondilinn : lugusid Haapsalust
sa ei pelga jutte vanakooli Eestist.

Tom Stoppard - The real thing
tunned, et vajad üht intelligentset näidendit armastuse kohta.

Julia Whelan - My Oxford year
otsid ebatüüpilist ülikooliromaani.

Matt Haig - Kesköö raamatukogu
soovid meenutada, et suur osa elust seisneb (sinu enda) valikutes.

Lori Gottlieb - Maybe you should talk to someone
tahad kaasa elada inimestele, kes erinevate probleemidega psühholoogi poole pöördunud.

Royal palaces of Sweden : people and stories
sulle meeldivad ilusad värvilised pildid ajaloolistest isikutest, asjadest ja majadest, mille juures on ka arvestatav hulk teksti.

Emily Henry - Book lovers
kui hindad vaimukat dialoogi ja armastuloost sügavamale ulatuvat sisu.


Taylor Jenkins Reid - Evelyn Hugo seitse abikaasat
filmidiiva elulugu on paeluv sõnapaar.

Gustave Flaubert - Madame Bovary
meeldib vanakooli tõhus tekstiloome ja melodraama ei kohuta.

Tauno Vahter - Pikaajaline kokkusaamine
sulle meeldivad novellid, kus point ei ole mitme kihi alla ära peidetud.

Alice Oseman - Heartstopper : volume 5
eelmised neli on ära loetud. 


Visnapuu armastusest (koostanud Jaanus Vaiksoo)
soovid osa saada laiade pintslitõmmetega loodud armuulust.

Trygve Gulbranssen - Ja taamal laulavad metsad
sind köidavad ajatute teemadega vanad perekonnalood.

Lars Mytting - The bell in the lake
ei karda aeglaselt kulgevat lugu, kus üks peategelane on puukirik.

Annette Bjergfeldt - Palermovej ülemlaul
tahad raamatut, kus keelekasutus on särav ja vaimukas.

Rose Tremain - The American lover
sa tavaliselt ei loe novelle, aga võiks neile siiski korra võimaluse anda.

Zoë Heller - Ühe skandaali märkmed
sinu lemmikžanrite hulka kuulub psühholoogiline romaan.

Ia Genberg - Pisiasjad
sa ei pane pahaks, et teemadest, millest (ilmselt) juba päris palju tead, teistsuguste sõnadega uuesti räägitakse.

Ana Johns - Naine valges kimonos
sinu lemmikžanr on ajalooline romaan ja sa ei karda dramaatilist lugu.

Emmanuel Bove - Minu sõbrad
sulle meeldis Knut Hamsuni "Nälg".

Benedict Wells - Hard land
sind köidavad klassikalised noortekad.


Hermann Hesse - Stepihunt
nõustud, et kohustusliku kirjanduse raamatud on sinna põhjusega valitud, ja usud, et saaksid mõnest tollal loetud raamatust nüüd paremini aru.

Tauno Vahter - Hea venelane
eelistad, et keerulisi teemasid harutatakse vaimuka stiili ja sõbraliku suhtumise abil. (Ja kui sa mäletad 90ndaid!)

Taylor Jenkins Reid - Daisy Jones and the Six
tahad lugeda bändiromaani vormis, millesugust ilmselt varem pole ette tulnud. 

Moodne joon : Eesti linnaelu 1920.-1930. aastail
sind huvitab elu Eestis sõdadevahelisel ajal ja meeldib, kui raamat on ka füüsiliselt ilus.

Kai Aareleid - Linnade põlemine
sõnad kujunemislugu nõukogudeaegses Tartus ei tekita soovi teisele poole joosta.


Lydia Sandgren - Kogutud teosed
eelistad aeglast ja pikka lugu mõistatuslike tegelastega. (Ma võin jäätist osta, kui kellegi leian, kellele see raamat veel väga meeldis.)

Trygve Gulbranssen - Tuuled puhuvad vaimudemäelt
lugesid sarja esimest osa ja hammas läks verele.

Amor Towles - Härrasmees Moskvas
tahad lugeda vaimukat ajaloolist romaani kohanemisvõimelisest inimesest nõukogude tingimustes.

Chimamanda Ngozi Adichie - Half of a yellow sun
soovid end harida Nigeeria ajaloo teemal ja lugeda lugu inimestest sõjas (ehk ka sõjast inimestes siis?).


I osa

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Mariana Leky "Mida siit näha võib"

Kui mingi hulga raamatuid oled juba elus lugenud, siis ei tule enam nii tihti ette, et mingi raamat täiesti erakordsena mõjub, aga "Mida siit näha võib" on küll enneolematu. Satud nagu muinasjuttu ega oska päris täpselt osutada, mis selle loo nii eriliseks teeb. Lihtsalt on nii võluv ja vaimuterav, humoorikas, kurb, soe ja fantaasiarikas (ilma üleloomulike olenditeta).  Jälle mõtlen, kuidas inimesed selliste asjade kirjutamise peale tulevad ja kuidas need sel moel valmis kirjutavad. See on kahtlemata sedasorti raamat, mille tahaks olla ise kirjutanud.  "Tahaks olla ise kirjutanud" on huvitav kategooria. Enamike raamatute puhul ei mõtle seda. Raamatute puhul, mida tuleb pähe oma lemmikuteks nimetada, enamasti mitte. Klassikute puhul kindlasti mitte. Aga on mingid üksikud, mille stiilis (ilmselt ikka stiilis, mitte sisus) midagi minu ajuga nii kokkukõlksuvalt sädeleb, et tuleb see Kui mina kirjutaksin raamatu, siis see võiks olla umbes selline pähe. "Palermovej ü...

Berit Kaschan "Aprill"

Peab ütlema, et kohaliku raamatuaasta tähistamine oli aasta alguses nagu entusiastlikum. Kui ennast tähistajana silmas pean, see tähendab. Viimane eesti autori raamat enne seda oli "Naksitrallid" aprillis. Lihtsalt kui kusagilt kuulen, et see või too hinnatud eesti kirjanik oma raamatuga, ja siis vaatan, mis raamatu sisu on, selgub, et taaskord mingi äng ja piinad. No ei taha. See luulekogu kargas ette sotsiaalmeedias, kus keegi oli ühest luuletusest pildi pannud. "Tegelikult aprill" oli see luuletus. Ega luuletuste puhul ju suurt muud polegi - kas tekib lugedes  tunne või mitte. Luulekogude puhul võib siis vaadata kui suure osa luuletuste puhul tunne tekib. Kõigiga mitte kunagi. (Samas üks on ka juba number.) Siin oli neid küll, mis kõnetasid. Mitmeid ikka. Luuletaja luuletab peamiselt endast (ehk inimesest), inimestest oma elus. Üldinimlikud teemad (mida tähendab solidaarsus näiteks) on, otseselt ühiskonnakriitilisi pole. See mulle sobis täitsa hästi. Tundub, et ...