pühapäev, 30. juuli 2006

Tšitšätt

Niisiis, mida ma vahepeal teinud siis olen...eile näiteks käisin Maidla valla päeval, minu väidetav koduvald ikkagi ja värki.Aga oli igav.Noh, kui muidugi välja arvata igasuguste inimeste nägemine, kelle puhul alles pikemalt silmitsedes aru saad, et see inimene käis ju vist minu klassis/koolis vms.Aga ma ei kadesta neid, tõesti mitte. Mingi "oma kutiga", kes juhtumisi on üks suur nõme oss, pole mul küll vaja valla päeval ringi jalutada, pudel õltsi käes. Get a life!
Läks jälle negatiivseks
Aga seoses osside ja muude meestega tuleb üks asi meelde. Nimelt kuulsin eile inimestest(mitte-ossid), kes sõlmisid abielulepingu, st sellise lepingu, et kui nad 25 aasta pärast veel abielus pole, siis võtavad ükskteist ära . Niisiis ma mõtlesn ka mingi säärase asja teha. Kes ühineb? Nallja ju saaks.Eriti 45-aastase vallalise naisena.
Homme saab jälle rongiga sõita.Tartus kulub palju raha ainult, see on halb...

kolmapäev, 26. juuli 2006

Umbleja

Vaadake nüüd ma läksin küll üsna hommikul juba üsna närvi. Võib-olla see ongi minu enda süü, aga antud hetkel ma seda veel ei tunnista. Lihtsalt ajab ikka närvi küll, kui mingi inimene, kellest sa isegi ARVAD midagi, ütleb sulle, et tal pole sinuga millestki rääkida.Jah, närvi ajab.Mitte et ta ütlemata oleks pidanud jätma, ei- tõde on hea. Siis ma tean, millise inimesega enam mitte rääkida. Ja seoses sellga ma talle ka rohkem ruumi siin ei pühenda.
Muidu ma olen endaga rahul, sest suutsin inglisekeelse raamatu(üliväikeses trükis muide) läbi lugeda. Väsitav, aga võimalik.
Minust ei saa SELLIST inimest.Luban.
Telefon läks ka lolliks.Lihtsalt.Nõme.Vastik päev.Ja kass ei saa ka veel niipea süüa.

kolmapäev, 19. juuli 2006

...

Kuigi mul oli aina tunne,et midagi läheb pekki ja blabla, siis lõpuks ei sadanud isegi vihma ja kontserto oli ka täitsa kuulatav.Kuigi mõningaid lugusid, mida ma väga ei ootasin, ei tulnudki.Njah. Aga Ursula laulja meenutas mulle Laurat.Et kõik ikka teaksid.Ilmselt on ta ka Ambur.Aga Amburid mulle tegelt täitsa hästi meeldivad.
Tahaks suuri sõnu teha nähtu ja kuuldu kohta,aga ei oska nagu. Kes kohal oli, nägi-kuulis ise ja teisi võib-olla ei huvitagi. Tegelikult ma lootsin seal rohkem tuttavaid nägusid näha, aga eks ole ju suvi ka ja kõik on kusagil laiali. Mi tuletab mulle meelde, et ma VIHKAN, kui mind taga aetakse, kui keegi mulle ütleb ,mida ma tegema ja kuhu minema pean.Just.
Inimesed tahavad mu sünnipäevale tulla, paistab.Mina ei ole suurem asi organiseerija ja võib-olla on see öeldu siin praegu liiast, aga ma ütleks ikka, et tulge kui tahate, ma välja ei viska. Mul pole nii palju jõudugi. Khmm, see smail vist ei sobinud siia.
Koer tunneb koera, mul on tunne, et ma ka olen ühe järjekordse koera ära tundnud. Haistmine on hea, noorte koerade värk

pühapäev, 16. juuli 2006

Hihii ja vanaemadest ka

Selline päev siis täna. Esimest korda vaatasin kella 7.48 ja seal edasi umbes pooletunniste vahedega kuni kella 11ni kui Merilin mulle helistas.Njah. Ilmselt on mul siiski vereringeprobleemid, kui ma tõesti üles ei suuda tõusta varem.Aga mis siis ikka.
Eile me kujundasime Lauraga veidi minu tuba, panime mõned pildikesed seinale ja puha, täitsa armas sai. Kuigi mul nüüd tekkis mõte, et peaks tõesti neid karikakardega postkaarte hulgi ostma(ainult 2.50 tükk muide) ja kõik kokku panema ja küll see sinine taevas lillede taustal siis mõjuks minu kollase kapi peal mõnusalt!
Siis ma ostsin ühe raamatu ka veel."Moll Flanders", inglisekeelne. Täitsa põnev on, ja mulle meeldib, et ma aru saan.Mitte igast sõnast muidugi, aga see polegi asja mõte, nagu ma aru olen saanud.
Hansapäevadelt ostsin kukekommi, aga eks oligi palju loota, et see maitseks nagu vana hea kukekomm, lõhn oli küll õige.Njah. Üks hõbesõrmus oli ka ilus-ilus, aga õnneks ta oli mulle suur, nii et ma enam eriti ei mõtle ta peale.
Siin istub praeguu mingi hallipäine onuke, huvitav mis ta nimi on...Vanemuine? Seoses sellega meenub mulle vanaema-teema.Olime järve ääres Mailitiga ja nägime ühte väga noort vanaema. Me vist oleme õnnelik põlvkond, sest meil on veel vanaema sellises tähenduses, mida vanaema all traditsiooniliselt mõeldakse-maamaja, pannkoogid, kiiktool ja vardad-sokid.Aga edaspidi? Täiesti võimalikuks võib osutuda vanaema, kes käib ööklubis tantsimas ega oma vanaisa enda kõrval, tegeleb kõhutantsu ja joogaga. Kas praeguse ja tulevase aja lapsed on sellist vanaema omades midagi kaotanud või hoopis võitnud? Kaldun siiski kergelt esimese variandi poole. Mitte et ajaga kaasas käivas vanaemas midagi halba oleks, aga mina( ilmselt siis konservatiiv) arvan, et vanaema peaks siiski kuidagi emast erinema. Ja kui ema on juba niigi suure tõenäosusega moodne linnainimene, mida siis annab lapsele juurde samasugune vanaema? Midagi kindlasti, aga julgen arvata, et mitte kõike seda, mida meie oma vanaemadelt saanud oleme. Ilmselt olen ma ikka veel liiga kinni klassikalises vanaemamudelis, aga ma ei arva, et mul oleks põhjust ennast sellest arvamusest vabastada.
Naljakas on see, et sel ajal, kui mina seda juttu siin kirja panin, logis MSNi inimene nimega " Grandmas come in different sizes and colours"

reede, 14. juuli 2006

Roheline

Lõpuks sain aru, miks mul viimastel päevadel kogu aeg palav on olnud, olen lihtsalt valel ajal õues käinud. Täna varahommikul umbes kell 3 oli õhk nii värske ja hea. Tulin filmiõhtult, kaks filmi vaatasime ära, viimane neist oli hispaania keeles. Kuna ma ei valda rohem hispaania keelt kui seebikate leksikon, st nunca, assessina, te quiero jms kulunud väljendid, siis ega suurt aru ei saanud.St sellest,mida nad seal rääkisid.aga ilma selletagi oli nii paganamatki lahe. Ainult sellest naisest mul oli kahju, kes üritas ennast kolm korda ära tappa, aga ei läinud õnneks. Aa, ja kui ma mõne võõramaakeelse sõna siin enne valesti kirjutasin, siis andku hispaania keele fännid andeks.

Toomel oli eile üks naljakas mees.Esiteks olid ta püksid minu silmade jaoks liiga nilbed(ja mitte ainult sellepärast, et tal püksilukk lahti oli), teiseks ajas ta väga imelikku juttu. Oma kogemustest noorte tüdrukutega, kuidas need ikka punastavad ja värki. Aga viisakas oli vähemalt, enne kui oma lugudega pihta hakkas, küsis kuidas meil tuju on, sest täiskuu pidada inimesi pahuramaks muutma.No haahaa, igal juhul mina naersin küll vahepeal üsna avalikult.

Ahjaa,Hansapäevade avamine oli ka eile, suht imeliku mulje jättis.Ja praegu ka on nii palju inimesi...hea et ma eelmisel aastal sel ajal siin polnd.

neljapäev, 13. juuli 2006

Põrr ja Popi, Kaarup ja Pörri

Täna oli bussis üks naljakas vanamees, suhlemisvaegus oli vist tal. Aga mulle ta meeldis.Iseasi kuidas selle bussijuhiga on, kellele ta kusagil Pikasilla kohapeal seletama hakkas, et kas juht ikka teab KUI PALJU mehi siin 44.aastal surma sai..eht patrioot ja ajaloofänn.Mõtlesin juba miks ma ise tema kõrvale istuma ei sattunud.

See buss, kus ma olin, tuli, muide Tõrvast.Tartusse.Oleksin peaaegu pileti Elvasse ostnud, aga mõtlesin, et täna oleks see ehk liig...Tõrvas elab selline suurkuju nagu Mailit.Täitsa mõnusalt elab seal oma katusealuses toas ja katuseakendega, mida mina alati endale olen tahtnud:P Ats ka hiilib seal ja, naabrimees ja...

Valka sattusin ka oma rännakutel, oli lausa tunda ja kuulda lätlaste lähedust. Pedeli jõgi on väga armas ja puhas.Mjau.

Ja täna sai ka minul see õppeaasta LÕPUKS läbi. Võttis ikka aega, aga sain oma viimase hinde kätte.Ja kokkuvõttes mul polegi nii head keskmist veel olnud. Lähiajalugu on ju lõpuks ikka see, mille pärast ma esialgu siia tulin...

Raske on mõista, kerge on hukka mõista, aga antud hetkel mina tõesti ei mõista, kohe mitte ei saa aru...

esmaspäev, 10. juuli 2006

ISFP

Mingi test, mis paistab olevat laialt levima hakanud, väidab, et ma olen ISFP ehk introvertne, sensoorne, tundeinimene ja kohaneja. Minu meelest need hästi omavahel ei klapi. Mitte et see poleks tõsi, aga mulle paistab natuke ebaloogiline, et üks inimene võib samal ajal olla sensoorne st realistlik ja samas ka tundeinimene, kes just väga reaalses maailmas ei peaks elama.Aga ilmselt on minu puhul kõik võimalik, sest viimastel päevadel kõlab üsna tihti lause: "See Kaisa on ikka eriline friik!"

reede, 7. juuli 2006

Gaudeamusest ikka ka

Kuigi see üritus juba ammugi läbi on, sai ta eilsega alles päris lõplikult läbi. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Mida see laulupidu mulle andis? Esiteks olgu suurelt ja rasvaselt välja toodud et minust sai neeger!
Aga seda muidugi alles peale seda, kui olin kõikvõimalikest kohtadest(ja eriti näost) täiesti punaseks läinud. Päikesekreemilaadungid, mis kulusid, olid aga vist ikkagi seda väärt, sest hetkeseisuga ma kusagilt veel ei kooru.
Teiseks sai korralikult vara üles tõustud mitu päeva järjest, minu puhul täitsa haruldane.Kolmandaks sai iga söögikorra ajal endale refreshereid võtta, oo seda sidrunihõngu. Ja neljandaks sai nalja, mina irvitasin nagu lollakas, enam ei mäleta mille üle vaid. Igal juhul Laura oma Leedu meest kätte ei saanud ja Leetu ära ei läinud.
Nii tahaks siia alla refresheri pilti panna, aga pole võtta...
Seapea pandi kotti

Lõuna-Eesti on maailma ilusaim riik

Maie ütles, ma kordan. Eile käisin Pühajärvel ja veendusin, et see, et ma sinna alles nüüd esimest korda elus sattusin, on ikka üks väga suur lollus, sest kas on ilusamat kohta? Ilmselt on, aga eks ma saan ka sellest alles siis teada kui sinna ükskord sattuma peaksin.
Kõik tundus võimalik, kui sai keset järve jalad üle paadiserva vette visata ja mõelda, et see vist ongi maapealne paradiis.Päike ja äpike kahekesi koos;) Noh,tegelikult meid oli seal paadis ikka kõva 5 inimest.
Niisiis on lisaks Viljandile nüüd ka Pühajärve/Otepää kavas.Kes tahab ühineda, andke teada.
Hetk tagasi sain tänu sõber internetile jälle informeeritumaks.Neti-tädi on vahva- pole vaja muud kui õigetele kohtadele pilk heita ja teadmine laskub sinu hallidele ajurakkudele.Khmm, see tähendab minu omadele.
No kas see on ikka normaalne, kui ma näen igal oma Tartus oldud päeval ühte inimest? On või? Ah? Minul tekib küll tunne, et ta kas jälitab mind või mina alateadlikult teda.Loogiline, et samas piirkonnas elades aeg-ajalt trehvame, aga iga päev? No mida? Mitte et mul selle vastu midagi oleks, oh ei. Lihtsalt mõtlen,et ehk peaks varsti juba teretama hakkama...