Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva mai, 2011 postitused

Spordinurga varjundiga

Täna tekkis taaskord selline olukord nagu (ilma foorita) teed ületades ikka tekib: kas lähen enne mina või läheb auto? Tänase tegi teistest kordadest meeldejäävamaks see, et autoroolis sajatamas?(midagi ta igal juhul ütles, ma nägin) oli ei keegi muu kui Eesti suusakoondise peatreener isiklikult.

Euroviiskudest

Tegelikult vist pole väga midagi öelda. Viskan sellegipoolest oma väikse topikese siia üles, kuigi isegi viie parima hulgast mõned pole kuigi head. Kehv aasta. 1. Itaalia - see on ju täitsa nagu päris laul. Käisin isegi veel kuulamas youtube'is täna, seda ei juhtu just iga looga. 2. Serbia - lihtsalt. Vahva stiil. Lisapunktid iseenda keeles laulmise eest. 3. Moldova - nii ägedad tüübid! Kui ma parajasti viitsiks, siis läheks vabalt nende kontserdile. Või tantsupeole :P 4. Soome - sõnad liiga suurelised, aga muu...mis mul veel ühe kitarripoisi vastu olla saaks? 5. Saksamaa - mööndustega. Keegi teine võiks seda laulu kusagil mujal laulda, siis kuulaks küll. Raadiost näiteks ka. (Sest tolle praeguse tšiki ülekeeratud aktsent, olek ja käitumine nii laval kui mujal on kuidagi ninakirtsutamist tekitav.) Lisaks oli liiga palju imalaid suuri ideid (päästame maailma, unistame suurelt, armastus aitab kõige vastu, lähme lendame, sina oled nii eriline - no öök noh) liiga palju liiga lühike

...

Võtsin raamatukogust raamatu. Raamatu vahelt leidsin postkaardi, mis on adresseeritud inimesele, keda ma (nägupidi) tean. What are the chances?

Tartu kesklinnas nähti Justin Bieberit

Täna kella poole kuue aja õhtul nähti Tartu kesklinnas vana kaubamaja lähedal Justin Bieberit. Teismeliste iidoli isik tehti kindlaks poppide riiete, moodsa soengu ja tukaviskamise järgi. Kuna noormees seisis suhteliselt kärarikka tänava ääres ja üsna kaugel, ei õnnestunud eristada, kas tema suu liikumine oli seotud kõnetegevusega või esitas hõbekõri parajasti mõnda oma hittidest. Millal Justin Bieber siinmail jälle nähtav on, ei osanud vaatlejad kindlalt öelda.

Kuningad ja printsessid #6: Suurbritannia

Viimane osa sarjast käib selle pahalase kohta, kes kogu asja tekitas. Briti monarhia on ilmselt maailmas kõige tuntum ja Elizabeth II kõige kuulsam kroonitud peadest. Lilibet (nagu lähem perekond teda kutsus või kutsub) sai hiljuti 85-aastaseks, olles ajaloo vanim võimul olev Briti monarh. Mis valitsemisaja pikkusesse puutub, siis on Elizabeth II Ühendkuningriigi kunnide seas kolmandal kohal. Kui ta aga järgmise nädala neljapäeval ikka veel kuninganna on, siis tõuseb teiseks. Kuninganna Victoria rekordi (63 aastat ja 216 päeva) löömiseks tuleb 2015. aasta septembrini oodata. Väga kaua enam polegi aega. Elizabeth II tundub suht huvitav tüüp. Ei saagi aru, kes ta selline on, sest tundub, et siuke armas vanaema nagu natuke paistab, ta siiski päris täielikult ei ole. Muidugi ei saagi olla täiesti, ikkagi monarhiga tegemist. See film, mis temast tehti, jättis ka mingi vahepealse mulje, aga see oli muidugi fiktsioon ka paljus ilmselt. Kuninganna kostüümid on aga nii filmis kui päriselt v

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j

Kuningad ja printsessid #4: Rootsi

Kõik eestlased ju teavad Rootsi kuningat ja kuningannat. Minu üks varaseid mälestusi on seotud sellega, kui nad 1992. aastal Eestis käisid. Kuningannal oli virsikuvärvi kostüüm ja meie vaatasime lasteaias telekast ülekannet. Mingit puud käisid nad istutamas ja. Carl XVI Gustafil oli hiljuti sünnipäev, 65 sai, kuningas on varsti 38 aastat olnud. Oluline info on ka see, et Briti troonipärimisjärjekorras on ta 218. kohal. (Iseenesest täitsa huvitav, et need asjad nii kaugele välja arvestatud on.) Perekonnanimeks on kogu sel Rootsi seltskonnal Bernadotte. Suguvõsa esiisaks oli Jean-Baptiste Bernadotte, Napoleoni-aegne väejuht, kuningana Karl XIV Johan. Eelmisel aastal rehkendasin ka välja, kes ta täpselt praegusele kuningale oli. Kui mu mälu mind ei peta (mida ta võib ka vabalt teha), oli 7 vana isa ees. Naise leidis Carl XVI Gustaf endale 1972. aasta Müncheni olümpiamängudelt- saksa/brasiilia päritolu Silvia Sommerlath tegutses seal tõlgina. Pulmad peeti 1976. aastal. Enne pulmi toi

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal

Kuningad ja printsessid #2: Taani

Taani kuninganna on 1972. aastast alates Margrethe II- alles teine Taani naismonarh. Oma ema kaudu on ta sugulane praeguse Rootsi kuningaga- viimane on tema nõbu. Margrethe II on ülikoolis õppinud arheoloogiat ja politoloogiat ja kui mu mälu mind ei peta, on ta tegutsenud ka tõlkijana. Pole ehk ka viga tegutseda, kui keelteoskus kuninglikust soost inimesele omaselt laildane on. Peale taani keele valdab ta vabalt ka oma abikaasa prints Henriku emakeelt, so prantsuse keelt ja lisaks inglise, rootsi ja saksa keelt. Kuninganna tegeleb veel kunsti ja disainiga ning on kuuldavasti ka ahelsuitsetaja. Siin pildil on ta uhke kleidiga uue aasta tulekut tähistamas. Margrethe II-l ja prints Henrikul on kaks poega: kroonprints Frederik (sündinud 1968) ja prints Joachim (1969). Ja vot see Frederik koos abikaasa Maryga on üks selline kuninglik paar, keda mina väga shipin . Tundub, et Sydney olümpiamängud olid paljude inimeste jaoks hea kohtumispaik, ja just seal kohtus ka Frederik esmakordselt a

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig