esmaspäev, 14. jaanuar 2019

pühapäev, 30. detsember 2018

Kuninglikud vaated 2018

Parim mantelkleidis

Parim punases

Parim sinises

Parim öösinises

Parim rohelises

Parim rohelises üritusel, kus kõik kandsid musta
See oli BAFTAde jagamisel, kus kõik ülejäänud naised
 #metoo raames musta kandsid.

Parim hõljuk

Parim pitsis-satsis

Parim kategoorias Elektrisinine unistus

Parim kategoorias Voldid ja karvane kübar

Parim Nobelitel

laupäev, 29. detsember 2018

Raamaturiiul 2018

Sedakorda mind huvitasid loetu žanrid. Kastitasin raamatud ära (eks või vaielda, kas said õiged kastid) ja tulemused on siin.

Noorsooromaan
Huvitav, et kõik 8 on loetud aasta teises pooles ja 4 suisa ainult detsembris. Mine tea, mis pähe lõi. Nagu targad inimesed ütlevad, on see natuke nagu rämpstoit. Kui nende hulgast midagi soovitada, siis ehk ainult "Kuidas luua tüdrukut". Caitlin Moran on vaimukas inimene. Võimalusel lugeda inglise keeles, on paremad naljad.

Caitlin Moran - Kuidas luua tüdrukut
Candace Bushnell - The Carrie Diaries
Candace Bushnell - Summer and the City
Francoise Sagan - Kurbus kummaline tune
Tammara Webber - Lihtne
Tammara Webber - Breakable
Tammara Webber - Sweet
Marilin Karu - Teine elu




Ajaviitekirjandus 
Ma ütleks, et siin on isegi ainult 1-2 raamatut, millele kulutatud aja oleks võinud teisiti veeta. "Modern lovers" oli täitsa intelligentne jutukirjandus, Belgravia, hoolimata vähe venivast stiilist, väga mõnusa keelekasutusega, "Veenmine" võiks ju olla naistekas, aga ükski Jane Austeni raamat pole nii halb, et teda naistekaks nimetada. Seetõttu võinuks ta ka klassika alla paigutada.


Emma Straub - Modern lovers
Julian Fellows - Belgravia
Kristin Hannah - Ööbik
Mart Kadastik - Luikede järv
Mart Kadastik - Eluaegne
Mart Kadastik - Paarismäng
Jane Austen - Veenmine




Ajalooline romaan
Siin on üle ühe need, mida soovitada võiks. "The Angry tide" on üks Poldarki-sarja huvitamaid raamatuid, "Sašenka" oli natuke melodramaatiline, aga see-eest haarav, "Sinine mägi" mõnus ajas hüppav läbielamisraamat. Aga need ülejäänud... "Kummelimuru" osas ei saanud aru, mis asja mõte oli, musketärid ajasid kordamööda oma käitumisega närvi ja "Constance"... oh, Constance-Constance. Te lugege seda, lugege-lugege. Ma pole ammu nii *huvitavat* raamatut lugenud.

Winston Graham - The Angry tide
Mary Wesley - Kummelimuru
Simon Sebag Montefiore - Sashenka
Alexandre Dumas - Kolm musketäri
Eva Koff - Sinine mägi
Lawrence Durrell - Constance, or Solitary practices




Mitteilukirjandus

Esimene on Belgia kuningapere ajalugu, ainus häda selles, et ilmus 50 aastat tagasi ja kahte viimast kunni ei kajasta. Põhjala müüdid koos kommentaaridega nende päritolu ja mitmetimõistetavuse kohta on samuti väga tore, tapva palavusega küll ehk natuke palju. Printsess Margareti biograafia on vormilt väga huvitav- ongi 99 kildu, mitte lineaarne elulugu. Ja osad killud on välja mõeldud (nt autor fantaseerib, kuidas võinuks olla, kui Margaret abiellunuks Pablo Picassoga).


Theo Aronson - The Coburgs of Belgium
Kevin Crossley- Holland - The Penguin Book of Norse Myths
Craig Brown - Ma'am darling: 99 glimpses of Princess Margaret
Catrine Clay - Kuningas, keiser, tsaar: kolm kuninglikku nõbu, kes viisid maailma sõtta
Üks naine kurbade silmadega. Eesti luuletaja Marie Heibergi õnne ja valu, rõõmu ja mure lugu kirjades. 



Klassika
Mõistan, et kõik need pole otseselt klassika, aga mis siis. "Fahrenheit 451" on 65 aastat tagasi avaldatud raamatu kohta hämmastavalt ettenägelik, "Roosi nimi" oli minu jaoks mitte nii huvitav ja kardetavasti liiga kihiline. "On Chesil beach" ja "Poolvend" meeldisid lihtsalt nii väga palju, et sellepärast nad on siin.


Ray Bradbury - Fahrenheit 451
Umberto Eco - Roosi nimi
Ian McEwan - On Chesil beach
Lars Saabye Christensen - Poolvend









Loetud rootsi keeles

Väheste piltidega lastekad-noortekad mõlemad. Mõtlesin, et peaks ühe aastalõpupingutuse veel tegema ja võtsin taas ühe rootsikeelse raamatu ette.


Kerstin Thorvall - Jonas och kärleken
Fanny Hedenius - Hjärtan och stjärnor


Eneseabi
Mingist youtube'i videost kuulsin, et mingisel mehel on teooria, et inimesed räägivad armastuses viit erinevat keelt. Igasugune kategoriseerimine on alati huvitav, seetõttu otsisin raamatu üles. Hmnja. Teoorias on augud + raamatu stiil natuke liiga nännumämmu. Kohati jääb tunne, nagu oleks mõeldud inimestele, kes pole üldse kunagi kellegagi 
suhelnud.

Gary Chapman - 5 love languages




Luule

Vist ainuke selleaastastest raamatutest, mille üsna tervenisti endale kõva häälega ette lugesin.


Hando Runnel - Siniste kiilide lend


Pildiraamat
Kohvimajas Karlova kohv on see raamat seinal väljanäitusel. Mind hakkas huvitama ja otsisin tema üles. Ilusad pildid põhiliselt, juurde väiksed jutud juhuslikest kohtumistest ja võõrastest inimestest.


Sophie Blackall - Missed connections: Love lost and found





reede, 28. detsember 2018

Filmid ja zeriaalid 2018

Lahutasin zeriaalid filmidest ära, on selgem.

Zeriaalid:

13. A Discovery of Witches
Uus seriaal, kus peategelased on nõid ja deemon. Vaadates meenus, miks ma mingid aastad tagasi seda raamatut loetud ei saanud. Lugu on nõrk ma ütlen.

Hispaania seriaal 1920ndatel telefonijaamas operaatoritena töötavatest neidistest. Kõlas paljutõotavalt, sisu mõttes osutus puhtaks seebikaks. See aga ei tähenda, et pooleli oleks jätnud.
Päris kena vormirõivas.
Kolme musketäri ainetel tehtud seriaal. Üsna palju muudetud või välja mõeldud raamatuga võrreldes, aga kuna see oli juba ette teada antud, siis ei seganud. Teisalt polnud ka mingi imeseriaal.

2017. aasta miniseriaal E. Waugh raamatu järgi. Normaalne on vist see sõna. Decline and Fall kõlab masendavalt, aga see asja sisu on rohkem nagu komöödiline.
Selline natuke ehmatanud peategelane.
Tänapäeva noorteseriaal Norra (norra?) moodi. Üldkultuuriliselt ka hariv. Ma küll varem ei teadnud, misasi näiteks russebuss Norra keskkoolinoorte maailmas on jms. Ka rahvusvaheliselt edukas seriaal, minu teada on seda formaati mitmesse riiki edasi müüdud ja siis vastavalt oma Skam tehtud. Skam peaks tähendama häbi norra keeles.

Seriaal, mida peetakse Norra vasteks USA seriaalile "Girls". Kolm kahekümnendates neidist õnne ja mida veel otsimas. Selline kerge.


Unge lovende tähendab noored paljulubavad.
Või young and promising.
Seriaal, mida ETV-gi suvel näitas Katariina II varastest valitsusaastatest. Venelaste enda tehtud, see mulle meeldis. Pigem Katariina meestega mehkeldamine kui valgustatud monarhia või säärane värk. Mis publikut rohkem huvitab, onju. Aga kes ka seda vaatasid, siis ma kusagilt lugesin, et seda tehakse ikka edasi.

Uusversioon vanast loost, sedakorda miniseriaali vormis. Sisu oli ausalt öelda suht kummastav. Mul on see rohkem meeles, et Hayley Atwelli kostüümid olid väga ilusad.

Kostüümikunstnik Sheena Napier on muuhulgas
teinud kostüüme ka Hercule'ile ja Allo Allole.

ETV+ on kullaauk igasuguste seriaalide osas. Mitu asja, mida ETV ise hiljem on näidanud, on enne seda olnud ETV+ pealt. See 2017.aasta Anna Karenina versioon esitab asja nii, et Vronski on Vene-Jaapani sõjas, kus juhtub arstina olema ka Anna poeg. Vronski siis käib ja meenutab, kuidas tema ja Anna lugu oli.

Jelizaveta Bojarskaja oli suhteliselt annalik Anna mu jaoks.
Steven Moffat on tänapäeval Suurbritannias kuulus seriaalikirjutaja. Seriaali Coupling kirjutas ta selle sajandi alguses, kui ta veel nii kuulus polnud. Tegelased on 6 sõpra. Huumor lisaks. Nagu Sõbrad, aga mitte eriti nagu Sõbrad. Ma olen seda vaadates naernud, see on kõva sõna. Ja minu õnnitlused kõigile, kes suudavad seda vaadata nii, et tunnusmuusika kummitama ei hakka.

See seriaal, mis pani algul kulmu kergitama: mis mõttes Nicole Kidman ja Reese Witherspoon (ja veel mitu kuulsat nägu) mängivad järsku mingis seriaalis? Aga hea pingeline draama on. Ja leidub häid karaktereid. Meie omast täitsa erinev maailm, aga täitsa sarnane ka.

Tere.
Spielberg ja Hanks tegid tõsise sõjaseriaali. Ausalt öelda mõtlesin, et seal on rohkem patriootilist värki sees. Üldiselt ma saan aru, et see on hea seriaal, aga olen peast nii patsifist, et esimese lahingustseeni ajal tuleb mõte et kuidas see võimalik on, et inimesed lihtsalt üksteise pihta lasevad, ja mis viha oli ühel suvalisel ameerika sõduril ühe suvalise saksa sõduri vastu ja ma võiks veel pikalt jätkata.

Norra miniseriaal Lars Saabye Christenseni raamatu põhjal. Kunagi, kui ETV seda näitas, siis ma spetsiaalselt ei vaadanud, sest tahtsin raamatu enne läbi lugeda. 6 aastat hiljem lõpuks lugesin ja vaatasin. See on suurepärane lugu ma arvan. Seriaalis, loomulikult, on asjad rohkem puust ja punaseks tehtud kui raamatus.



Suvel suure kuumaga läksin päikse eest kinno. Filmist endast suurt midagi ei mäleta, aga lõputiitrite taustaks oli hea laul.

Philip Roth oli mingi suht kuulus kirjanik, kelle sedasama raamatut mingil hetkel lugesin. Ausalt öelda olid mõlemad veits imelikud. Sisutu polnud, aga võib-olla väljendusvormiga oli ikka seesama minu häda, et ameeriklaste kirjutatud raamatud tunduvad võõrad. Film aitas natuke paremaks aga..

Ää... ei tule meeldegi enam. Sihuke suht aeglane lugu vanast mehest ja tema minevikuvarjudest. Vana meest mängis loomulikult ei keegi teine kui Briti filmide valvevanamees Jim Broadbent. Aga mängis ka suitsuste silmadega Charlotte Rampling.

Kui võib sellist kategooriat teha, siis Charlotte Rampling on
minu lemmiknäitlejaid 70+ vanuserühmas (Maggie Smithi kõrval).

Maitea, vist mõtlesin, et see on naljakam. Kannatas ära vaadata, aga mingit imet küll polnud. Peale Stan Lee. Ok, mõned efektid olid päris lahedad, aga nendega minu juures ikka veel punkte ei saa. (Kui sa just Dumbledore pole.)

Lugesin raamatut "Poolvend" ja seal olid kaks poissi ja üks tüdruk, kes imetlesid Lauren Bacalli. Mul tekkis ka huvi. Niisiis vaatasin filmi, kus Lauren Bacall, Marilyn Monroe ja Betty Grable mängivad naisi, kelle eesmärk on abielluda miljonäridega. Loomulikult läheb lõpuks natuke teisiti. Film on aastast 1953. Huvitav vaadata, millised filmid siis olid ja millised olid naiste-meeste kuvandid. Kostüümid ilusad.

Film on aastast 1953, kandideeris kostüümide Oscarile.
Lauren Bacall on keskel.
Film, mida sattusin vaatama, sest muudel filmidel polnud kohti (ennekuulmatu, päriselt). Blake Lively ja Anna Kendrick ei olnud väga paljutõotavad nimed, aga film osutus üllatavalt lambiks heas mõttes. Palju järske pöördeid. Ja muidugi American hybrid. 

Liiga suur kunst? Gary Oldman on lahe küll, aga mul oli veits igav.

2008.aasta filmiversioon päris mitme tuntud näitlejaga (Emma Thompson, Matthew Goode, Hayley Atwell). Kui mulle see lugu ei meeldiks ja kui seda juba raamatust ette poleks teadnud, siis, tundub, oleks film võinud ühel hetkel tüütama hakata.


Jällegi ei mäleta sisu eriti, aga lõpus läks veits kriminaalseks, ei? See on vist natuke kuulus film ka?

Jane Austeni romaani põhjal tehtud film. Selline nagu Jane Austeni põhjal tehtud filmid ikka on. Meeldivad. Ühtlasi üks selliseid filme, kus Sally Hawkins ei mängigi ema. 

Lugu sellest, kuidas üks naine 1959.aastal ühes Inglise väikelinnas raamatupoe avab. Kõige kergem ei olnud vaadata, sest oli suht aeglane, aga samas oli palju ilusaid vaateid + Bill Nighy mängis nagu natuke iseennast (ehk veidrat vanameest).

Saan aru, et uusversioon filmist, mida on mitu korda varem juba tehtud. Ärajoonud rokimees leiab andeka noore naislaulja ja hakkab temaga koos muusikat (ja muud) tegema. Film kaldus kohati melodraamasse (ja see, erinevalt tavalisest draamast, pole minu lemmikžanr). Ühtlasi ma oleks seal süžees päris mitmeid asju teisiti teinud, oleks asi usutavam saanud. Sellest, miks seda filmi tohututele Oscaritele ennustatakse, ei ole veel aru saanud. Laulu-Oscar on tõenäoline, suured ballaadid on ikka seal peale läinud.

Maitea mitu korda see juba telekas on olnud, aga ma ka nüüd lõpuks nägin. Normaalne. Arvasin kuidagi, et diibim on.

Ehk siis see film, kus mees sai lambist endale imiku kasvatada. Ma natuke kartsin, et on sihuke film, kus näidatakse, kuidas lapse voodi juures seisval isal mingi minutiga tohutud isatunded tekivad jms. Polnud üldse sihuke. Oli tavaline oss tüüp, kes lähenes asjale alguses nii, nagu olekski oodanud, et ta läheneb (ehk esimese asjana üritas last oma ema kaela lükata + veel palju häid mõtteid). Selles, kas lõpp mulle meeldis või mitte, pole ikka veel kindel. Reimo Sagor aga oli väga usutav, see on kindel.

Kes mäletab seda mängu? Oi, kuidas mind see Kivisaare telefon
siin närvi ajas... Kusagil siin blogis on isegi eraldi postitus sellest.
Eks ta tõsine värk olnud, aga täitsa tõestisündinud ja puha. Filmi tugevaim külm oli ilmselt peaosatäitja Alba August.

Minu mitte kõige suurem lemmiknäitleja Keira Knightley mängib aina filmides, mida mul on sisu mõttes huvi vaadata. Hakkasin seda vaadates mõtlema, et see pole läbielamisfilm, vaid mõistusega vaatamise film. Väga loogiliselt kulges, nõnda, et kõik mida näidati, tundus loomulik. Hea meeleolu.

Kui see veel natuke nunnum oleks, siis ta vist võetaks kaitse alla ega lastaks kinos linastuda. Uskuge mind, inimesed valavad pisaraid seda vaadates, sest nii ilusarmashea on.
Siin üks temaatiline Strix nebulosa ehk
habekakk.

neljapäev, 27. detsember 2018

Muusikanurk 2018

Sufjan Stevens - Mystery of Love
Seda surus Youtube mulle mitut puhku peale. Ükskord siis kuulasin, täitsa kena lugu. Kummitas veel natuke aega takkapihta. Filmi pole ikka näinud.

Lady Gaga - The Edge of Glory
Ma saan aru, et preili Gagal on sel aastal muud lood aktuaalsemad, aga näe, mina kuulasin kevadel just seda. Selline energiline ja.

Everything but the Girl - The Only living boy in New York
Ammune lemmiklaul päris huvitavas naishäälega kuues. Everything but the Girlil oli kunagi suurem hitt nimega Missing.

Andy Shauf - The Magician
Ma kuulasin Feisti ja Youtube ütles, et ma seda ka kuulaks. Lahe ja veidi riukalik nagu.

Band of brothers theme
Heroiline tunnusmuusika. Rahulik ka. Autor on Michael Kamen. (Hm, pole kunagi mõelnud, et see nimi võiks olla vene päritolu ja tähendada kivi.)

B.Miles - Salt
Ka tunnusmuusika. Seriaalist "Kaablitüdrukud". See on selline huvitav seriaal, kus tegevus toimub 1920ndatel, aga kogu kasutatud muusika on kaasaegne, nagu ka see laul.

John Mayer - Waiting on the world to change
Ma arvan, et siin on hea energia. Muus osas suurt ei erine Jack Johnsonist või mõnest muust kenast kitarriga noormehest.

Highaskite - Lover, Where do you live
See, jällegi, on vähe nutusema meeleoluga lugu.

Feist, Constantines - Islands in the Stream
Siis, kui suvel need jubedad ilmad olid, siis ma tihti kuulasin seda laulu tööle minnes. Oli sihuke rahulik ja pisut jahutava moega. Mees on The Nationali mehe häälega, aga on hoopis Constantinesi mees.

Fur - If you know that I'm lonely
Mitte ainult lõbus lugu, vaid ka lõbus viidjo.

The Monkees - Daydream believer
Maitea, kust ma seda kõigepealt kuulsin, aga olin seda laulu juba mõnda aega käianud, kui vaatasin ühte Norra zeriaali, kus ühtäkki üks lõkke ääres istuv tüdruk võttis kitarri ja hakkas vaat just seda laulu laulma. See oli lahe, sest tundus, et kuidas see sai juhtuda. Et ma kuulan mingit laulu ja siis vaatan suht lambist mingit seriaali ja seal lauldakse seda laulu.

Mediaeval Baebes - The Holly and the Ivy
Tegelikult kaugel inglismannide maal vist täitsa tuntud lugu, Christmas carol, aga mina alles 2017 lõpus sain temast teadlikuks. Armas selline. Hea kaasa laulda.

kolmapäev, 26. detsember 2018

Naljanurk 2018

Siin on 2018.aasta vagunisaatja 1.vagun: meeldejäävad naljad.

  • Raamat on peegel- kui ahv sisse vaatab, siis ei saa apostel vastu vaadata.
    (Mingi poe aknalt)
  • Tegin boyfriendile fuajees minetti. - Ää, mis see fuajee on?
    (Keiti Vilmsilt)
  • Postmodernism
    (Kiri postil Tiigi tn kunstikooli aias)
  • Reede õhtu on valmistumine pühapäevaseks Prillitoosiks
    (Andres Sõber küsimuse peale, mida vanad inimesed reede õhtul teevad)
  • Rinnahoidja bränd Nipplex
  • Üks mees ei söönud kaks nädalat. Mõtles, et kutsutakse pulma. Ei kutsutud.
    (filmist Nimed marmortahvlil)
  • Reformierakond ja Keskerakond on sama tagumiku kaks kannikat.
    (Artur Talvik "Foorumis")
  • Keegi mees märkis, et tema elus on huvitav periood: tal on kodus imetaja ja roomaja. (Naine ja laps siis vastavalt. Kuuldud kohvikus.)
    Täiendus: Kui mees ennast täis joob, saab öelda, et on imetaja ja kaks roomajat.
  • Trimmer (endine vikat) - niitev jook
  • Mida ütleb Põhja-Soome põllumees, kui näeb, et tema traktor on kadunud? - Kus mu traktor on?
    (Jan Uuspõld saates "Hommik Anuga")
  • Johannes Trallallaa (nagu Hendrik Sal-Saller ainult teistpidi)
  • õõtspea - bobble-head eesti keeles
  • kompostiljon - komposti asjatundja
  • Kui Google kunagi Spotify ära ostab, võiks selle nimeks saada G-spot
  • Venelase vares (Keegi tahtis raamatukogust Tšehhovi "Kajakat" laenutada.)

pühapäev, 18. november 2018

Läti 100 on lõpmatus

Olen endalegi üllatuseks avastanud, et Läti 100 täitsa kotib mind. Mul on hea meel Läti 100 pärast. Seetõttu on allpool mõned punktid, mis minul Lätiga seostuvad, ikka positiivses plaanis (nii et kilusõda jääb seekord välja).

Lätlastel on ilus
vabadussammas
Image result for latvija 100
Rääkides veel asjadest, mis on lätlastel ilusamad
kui eestlastel
Related image
Lätil on Positivus, mis oma algusaegadel sümpatiseeris ehk
rohkem, aga nagu varemgi öeldud, on tema olemasolu ja
püstipanek otse Eesti piiri ääres väga kange ja kaval tegu.
Ilmselt ainuke Läti ansambel, mida 
keskmine eestlane teab.


Aga tegelikult on lätlastel veel ka Instrumenti, kelle
lauludes võib kuulda, et läti keel on väga laulev.

Related image
Ja kui rääkida keelest, siis läti keel on minu jaoks sarnane
norra keelega. Venib rääkides. Ainult kui norra keel venib
rõõmsalt, siis läti keel venib laisalt. Ütleb ju Läti reklaamlausegi
"Latvia- best enjoyed slowly".

Image result for kaluri poeg
Kui paljud mäletavad, et kodus raamaturiiulis
oli sihuke raamat ja kui paljud on seda
päriselt lugenud? Mina olen! See asjaolu
teeb mind rõõmsaks. (Tuleb küll tunnistada, et
omal ajal teda lugedes tuli ette mitmeid
raskeid hetki.)
21.sajandi maja, mis ei ole kole, see on omaette saavutus.
Et tegemist on raamatukogu, mitte hotelli või kaubanduskeskusega,
annab veel lisapunkte. 
Lätis on mitmeid võluvaid väikelinnu. 

Image result for dzintars siers
Lätil on Dzintars, mis otseloomulikult
tähendab merevaiku. See on toode, mille ostmisega mina
väga tahaksin lätimaist toetada, aga võta näpust- mitte üks
pood siinmail enam ei müü seda. Ilmselt oleks see minu
põhjus Valkasse sõita.



Kaelkirjak on minu ametlik lemmikloom.
Seetõttu on oluline, et Riia loomaaias
elab neid suisa mitu. 

reede, 5. oktoober 2018

20-aastased seriaalid (1998)

Seriaalid, mille esimene episood oli eetris 20 aastat tagasi. Aeg oli veel piisavalt vanamoeline, et meie neid seriaale 1998.aastal ilmselt ei näinud, nägime 1999 või 2000 või hiljem.

Family Guy
Pole ise väga vaadanud, aga multikaseriaal ühest suht huvitavast perekonnast. Küll mitte päris nii huvitavast kui Simpsonid.

Will & Grace
Jällegi, ma ise ei vaadanud. Võiks arvata, et Will ja Grace on abielupaar, aga on hoopis parimad sõbrad. 

Two Guys, a Girl and a Pizza Place
See tuli kunagi ammu TV1 pealt. Sihuke tavaline pooletunnine komöödiaseriaal, mis tollal tundus selline nunnu. Tegelased on kaks poissi ja tüdruk, tegevuskohas pitsakohvik, üllatus-üllatus. 

Image result for two guys a girl and a pizza place
Tänapäeval ehk vaadatakse seda
seriaali peamiselt sellepärast, et näha
20 aastat nooremat Ryan Reinoldsit. 

Jesse
Plusspunktid neile, kes mäletavad säärast seriaali. Peaosalist (üksikema oli vist) mängis Christina Applegate. 

Dawson's Creek
Hey Dawson, how are things down at the creek? 
Suhteliselt raskekujuline pubekaseebikas. Mina küll vaatasin mingil perioodil, silm punnis. Hetkel aga ütlen vaid ühe nime: Joshua Jackson. (Tänapäeval vaata teda seriaalis "The Affair" näiteks.) 

Charmed
Ei saa eitada, et selle 20-aasta vanuse seriaali päris mitmeid osi vaatasin viimati aasta või paar tagasi. Tundus, et polnud üliväga vananenud. Kuigi 20 aastat hiljem saaks ilmselt mingeid deemonite ilmumise ja kadumise efekte ja deemoneid endid veel ägedamalt teha. 

Minu lemmiktegelane oli ilmselt Cole (mitu aega tuntud ka kui Ürgläte), sest pahad (ka hea ja halva vahel piinlevad pahad) on tihti huvitavamad kui head.

Teadagi muidugi olid kõige paremad hooajad need, kus olid kolm originaalõde. Kui üks välja vahetati, läks sellega asju kaduma. 

Felicity
Tundub, et Felicity nimi on populaarkultuuris jätkuvalt kasutusel peamiselt kahel puhul: kui keegi lambist oma juuksed maha lõikab või kui keegi oma silmarõõmu järgi ülikooli valib. 

Felicity on ka neid seriaale, mille viimane hooaeg oli ülipalju halvem kui esimesed hooajad. (Reeglina vajuvadki sarjad lõpuotsas ära, aga Felicity puhul oli tegemist pigem kuristikku kukkumisega.)

Felicityl oli suhteliselt lahe tunnusklipp/-muusika:



Sex and the City
Siit ma olen mõningaid episoode kohe päris mitu korda näinud, seetõttu on mul suhteliselt püsivalt küljes Samantha öeldud come on või mr Bigi abso-f***ing-lutely. Loomulikult sisaldas seriaal ka päris palju jura, aga milline ei sisaldaks. 

That 70s Show
Parim viimasena. Ma arvan, et üks kõige stiilsemaid seriaale, mida mina üldse näinud olen, ja väheseid komöödiaseriaale, mille teatud kohtades isegi mina häälega naeran (tavaliselt tekib komöödiasarju vaadates pigem sisemine muie). Väga andekas, seetõttu kuulub mingite aastate takka ülevaatamisele.

Eriti lahedad olid mingid tegelaste kujutluspildid. Siin on näiteks the Circle animeeritud tegelastega:



teisipäev, 18. september 2018

20-aastased välismaa laulud (1998)

Välismaa laule aastast 1998.

Aasta megahitt oli "My heart will go on" Celine Dionilt.
Mulle peaasjalikult meeldis seda videot vaadata, sest seal näitas kaadreid "Titanicu" filmist, mis tollal oli teemaks.

George Michael - Outside
Lugu laulu saamisest (märksõnad avalik käimla ja politseinik) on vist kuulsam kui laul ise.


U2 - The Sweetest Thing
Laulu video on Bono vabandus oma naisele. Ma ei mäleta, millega ta hakkama oli saanud, aga patu sai lunastatud ainult nii, et tegi sihukese muusikavideo, kus olid täidetud naise antud nõudmised (nt see, et videos astuvad üles nii Boyzone kui tuletõrjujad). Seetõttu on videos näha ka mitmesuguseid silte kirjaga "I'm sorry" jms. 



Madonna - Ray of Light
Siis, kui Madonna lahe oli. Omal ajal oli ka see muusikavideo suht mingi videokunsti viimane sõna mu meelest, kas polnud? Samal aastal tuli ka "Frozen" Madonnalt.


Aqua - Turn back time
Jep, Aqual oli ka normaalseid laule. 

All Saints - Under the Bridge
Originaalis Red Hot Chili Peppersi laul, aga selles versioonis vist veelgi parem. Video ka on äge. Samal aastal oli All Saintsilt päevakorral ka "Bootie call", mis ei olnud ka halb laul.

B*Witched - C'est la vie
See oli isegi nagu sihuke lastebänd ma ütleks. Ülirõõmus. Ja ülilõbus kaasa laulda ka 2018.aastal.  

Boyzone - No matter what
Ah, Boyzone... Laulu autorite realt leiab muuhulgas Andrew Lloyd Webberi.

Five - When the lights go out, Got the Feeling, Everybody get up
Ah, Five... 1998 oli Five'i aasta nagu näha. 

Cher - Believe
Noh, maitse asi. 1998.aasta välismaa laulude Aastahiti võitja ka. 


Scooter - How much is the fish
Sest see on huvitavamaid laulunimesid, mida kuulnud olen.

E-Type - Angels crying
Näe, E-Type ju laulab ikka veel, käis hiljuti Eestiski ja.


Emilia - Big Big World
Pluti-pluti.

                                      

The Cardigans - My Favourite Game
Veel rootslasi. (Ja kui rootslased ise parajasti laule ei laulnud, siis nad kirjutasid neid teistele. Aga sellest saaks juba eraldi väga pika postituse.) 

Lõpetuseks Oasis - All around the world
Võin lubada, et 1998.aastal ei teadnud sellest laulust mitte midagi, aga kuna Oasis on lihtsalt lahe ja neil tol aastal sihuke laul oli, saagu ta siia. 


laupäev, 1. september 2018

20-aastased Eesti laulud (1998)

Nagu möödunudki aastal sai tehtud, on siin valik Eesti laule, mis olid popid 20 aastat tagasi, kui aasta oli 1998. Allikas on tolle aasta Aastahiti tabel.

Rumal Noorkuu - Sügiskuu 
Mul on viimasel ajal mälu halvemaks läinud, aga tõsiselt muretsema hakkan alles siis, kui enam Rumala Noorkuu laulude sõnu peast ei tea. Selle kohta, kuidas näiteks see voodi, mille peal praegu istun, võiks asuda hoopis teises kohas, kui poleks olnud Rumalat Noorkuud, võiks teha suuri sõnu, aga las ta jääb. (Vaadake "Sügisballi", see on hea film.)
Ka "Aeg teeb selgeks kõik" ja "Jamaika hällilaul" olid 1998.aasta Aastahiti tabelis.


Smilers - Sinu küljes kinni
Konkreetselt see laul on süüdi selles, et mul Rumala Noorkuu laulude sõnad pealuu sees on. Aga see, jällegi, on pikem lugu, kus on oluline koht saatel "7 vaprat". See laul aga on üks kusagil neljast Smilersi laulust, mille kohta võiks öelda, et mulle isegi meeldib. 


2 Quick Start - Hääletult hüüdma jään
Kassettil "Eesti Hitt number n" oli see laul kohe esimene ja mulle väga meeldis selle rütmika intro saatel tantsu lüüa. (Sel moel nagu 12-aastased ikka tantsu löövad.)


Vice Presidents - Sa oled midagi muud
Kui mäletad sellist bändi, siis teeme nukid. Viidjos on ilus tants, ei saa salata. 


Black Velvet - Senjoriita
Päris nunnu laul tegelikult. Ja ma väga soovitan seda videot vaadata, sest tants on veel ilusam kui eelmisel laulul. 


Terminaator ja Evelin Samuel - Kaitseta
Seni ainus Terminaatori laul, mis mulle meeldib. (Teine Terminaatori laul, mida ma taluda suudan ehk "Ajateenija", sai 1998.aasta Aastahiti tabelis kõrge 4.koha.)


Kukerpillid - Tahan lennata
See oli Kukerpillide esimene (ja seni ainus?) sisenemine Aastahiti tabelisse. Ma ei teadnudki, et laulu sõnade autor on Jaan Tätte, mõtlesin, et Tõnu Raadik viksis nii muusika sõnad valmis. 


Martin Müürsepp ja Erich Krieger - Sõbra laul
Üks paljudest huvitavatest lauludest, mille pakkus meile TV 1 saade "Uus viis". 


Koit Toome - Mere lapsed
Eesti esindaja 1998.aasta Eurovisioonil. Koit Toome ise ütles kusagil, et selle koha peal, kus ta Eurovisiooni laval oli, on tema mälus tühjus. Oli närvis. Ja nagu siin varemgi olen kirjutanud, on see minu arvates parim Koit Toome laul (kõnekas fakt, et see jääb juba 20 aasta taha?).


A-rühm - Popmuusik
Räppmuusika asub minu teetassist väga kaugel, aga see on täitsa huvitav isegi. Olgu hoiatatud, et allolev video on tsenseerimata. 


Smilers - Tantsin sinuga taevas
Aastahitt 1998 võitja ja üks neist Smilersi lauludest, mis mulle isegi meeldib. (Kõige parem Smilersi laul, olgu öeldud, on "Seilan seitset merd")