kolmapäev, 14. juuni 2017

Kroonita kroonika

Üks ütles, et trooninurgas pole midagi ammu olnud. Ma siis panen ühe asja kunnidest, vahelduseks tänapäevast. Allpool on 8 last (ehk alla 18-aastast inimest), kes peaksid kunagi oma riigis kuningaks/kuningannaks saama. Eks ta natuke kahtlane muidugi on- monarhia pole just kõige kaasaegsem nähtus ja on tänapäeval ehk rohkem kultuuri kui poliitika osa, aga mul on küll lootus, et päris ära ta ikka ei kao, sest sorri, aga presidendid on veits igavamad.

Nende laste seisukohalt vaadates muidugi...mina ei tahaks olla üks neist lastest. Päris ei kujuta ette, kuidas see on, kui hakkad väiksena aru saama, et sulle osutatakse millegipärast väljastpoolt väga palju tähelepanu. Ja siis mingi aja pärast keegi ütleb sulle, et see on sellepärast, et sa saad kunagi kuningaks. Nagu muinasjutus, aga kas just muinasjutuline? Väga veider oleks olla see laps, ma ütlen, väga veider. Teisalt, äkki leiab ikka positiivseid külgi ka. Näiteks ilusti lehvitama õpetatakse kindlasti. Igal juhul, siin on noored kroonipretendendid.


See on Jacques, Euroopa kõige noorem troonipärija, praegu kusagil 2,5 aastat vana. Tema isa on Monaco vürst Albert. Jacques on tegelikult oma kaksikõest Gabriellast paar minutit noorem, aga võttis troonipärija raske koorma enda kanda, sest on poisslaps ja Monaco pisut vanamoodsa seaduse järgi käivad asjad nii.


Siin on Leonor, Hispaania kuninga tütar, saab sel aastal 12-aastaseks. Tema kuningannaks saamine on paljude arvates ebatõenäoline, sest Hispaanias pole monarhia just eriti populaarne ja mine tea, kaua ta kestab (20.sajandi ajalugugi vaadates). Aga Leonor on sinisilmne hispaanlane, see on vahva. Ja temast on juba vahakuju tehtud.


Catharina-Amalia, 13-aastane, Hollandi kuninga tütar. Moodustab ühe kolmandiku seltskonnast hüüdnimega the A-team - tal on 2 nooremat õde, kelle nimed algavad ka A-tähega. Üldiselt on Hollandi kuningaperes naisi pidevalt rohkem kui mehi. Aga Catharina-Amalia puhul on kõige toredam tema tiitel Oranje printsess, mis inglise keeles on princess of Orange. Nunnu lihtsalt.


Tema kannab kaunist nime Élisabeth Thérèse Marie Hélène ja on Belgia kuninga tütar, sel aastal saab 16-aastaseks. Kui ta kuningannaks peaks saama, oleks Belgia esimene naismonarh. Ühtlasi, eelmises, Victoria seriaali postituses mainitud onu Leopold (esimene Belgia kuningas) oli tema vanavanavanavanavanaisa.


Estelle on Rootsi kuninga tütretütar, hetkel seega Rootsi trooni pärijate hulgas number 2 ema Victoria järel. Ta on 5-aastane ja paneb nunnumeetri kõvasti proovile. Nime sai ilmselt ühe oma üsna kuulsa sugulase Folke Bernadotte'i naise Estelle'i järgi. Tema teised nimed Silva Ewa Mary on vanaemade ja ristiema järgi.


Christian - 11-aastane, Taani kuninganna pojapoeg, seega jällegi tema oodatav kuningaks saamine peaks tulema siis, kui isa on ka kuningas ära olnud. Christian on üks kahest traditsioonilisest Taani kuninga nimest. Üldiselt püütakse sättida nii, et nimed Christian ja Frederik käiksid kordamööda. Niisiis, selle Christiani isa on Frederik, tolle kuningannast ema loeb end vaikimisi Christianiks, enne teda oli kuningas Frederik, enne toda Christian ja nii edasi (või nii tagasi?)


13-aastane Ingrid Alexandra on Norra kuninga pojatütar ja seega ka hetkel oma isa järel troonipärimisjärjekorras (pikk sõna, ei?) teine. Kuningannaks saamise korral oleks ta Norra ajaloo 2.naismonarh (1.oli kusagil 15.sajandi paiku). Oo, muide, Simpsonites oli üks osa, kus Lisa klassis 2 inimest Ingrid Alexandrast referaadi tegid. Huvitav faktoid.


Väike George saab juulis 4-aastaseks, aga oli vist juba enne sündimist Euroopa kuulsamaid lapsi. Otsekohe veel trooni pärima ei hakka, enne teda peaksid tulema vanaisa Charles ja isa William. Kui ta George'i nime all kuningaks saaks, oleks George VII. Ajakirja GQ 2015.aasta edetabelis "50 best dressed men in Britain" sai prints George 49.koha. Paariaastase kohta pole paha. Ühtlasi, tal on omanimeline efekt - The Prince George Effect - rõivad, mida tema kannab või nt mänguasjad, mis tal on, müüvad seetõttu paremini.

Nagu näha, siis naiste võim suuresti. Siinkohal võiks mainida ka Euroopa ristiema Rootsi kroonprintsess Victoriat- 3 neist lastest siin on tema ristilapsed (+ 1 pärislaps).

Victorial on kokku 18 ristilast, nende hulgas üks õe- ja üks vennalaps ja veel mitmete sugulaste lapsi. Mitmed ristilapsed olid tema pulma kaunilt kaasatud. Üldiselt oleks huvitav teada, kas ta suudab need 18 kõik (järjest) ette lugeda. Sest isegi hea mälu korral...8 is a lot of legs, David. 


Vaat siin ongi Catharina-Amalia ja Ingrid Alexandra 7 aastat tagasi Victoria pulmas pruutneitsiteks. Ma vist tunnen maikellukeste lõhna.

teisipäev, 23. mai 2017

Victoria ETV-s

Olen mõnes eelnevas kohas juba maininud seriaali Victoria, mis on olnud minu lemmikvaatamisi viimasel ajal. Nüüd on väga tore tõdeda, et ETV on ka selle üles korjanud ja hakkab alates sellest laupäevast näitama. (Kuna tegemist on üsnagi Dowton Abbey jäetud augu täiteks loodud seriaaliga, siis pole imestada, et ETV pani selle ka Downton Abbey kunagisele eetriajale.)

Igal juhul, järgnevad reklaamiminutid (mis ilmselt lähevad natuke pikaks, sest nagu ka varem öeldud, kuninganna Victoria ja kogu temaga kaasas käiv seltskond on minu lemmikteemasid). 

Niisiis, seriaal hakkab pihta 1837.aastal, kui 18-aastase Victoria tollasesse koju Kensingtoni paleesse tullakse teatama, et Victoria kuningast onu on surnud ja long live the queen. 

Vaat selline noor kuninganna. Oma koeraga, kes on ka päris
tähtis tegelane seriaalis.

Victoriat mängib Jenna Coleman, kes on UK-s nähtavasti üsna kuulus, sest oli varasemalt Doctor Who tüdruk. Seriaalis Doctor Who mängis tähendab. Üsna usutav 18-aastane. Ja mulle meeldib, et Victoriat kujutataksegi teismelisena siin, kes ta oli ju tol hetkel. Ühesõnaga, on sihuke pisut tulise peaga iseteadlik tüdruk.

Victoria ema, kellel olid tütrega üsna huvitavad suhted.
Selles mõttes, et vaatajale huvitav vaadata,
muidu üsna keeruline värk.
Paruness Lehzen. Sisulises plaanis ehk rohkem Victoria ema
kui eelmine proua.

Lord Melbourne- peaminister Victoria valitsusaja alguses.
Ühtlasi tema mentor ja isakuju. Punkt. Päriselus Victoriast
40 aastat vanem, siin kindlasti mitte nii palju.
Rufus Sewell mängib Melbourne'i, jee.
Vat, ja siinkohal võib märkida, et kuigi tegelasteks on ajaloolised isikud, sisaldab seriaal suurel hulgal vigu. Mingeid asju on natuke ajas ümber tõstetud, mingid asjad, mis siin juhtuvad, pole kunagi juhtunud, mingeid asju kujutatakse teisiti, kui nad olid jne. Suurema osa võib parema draama saavutamise nimel andeks anda, aga mõnede asjadega on küll natuke kaugele mindud, näiteks 3.osas toimuv.

Prints Albert- esmapilgul vaadates kuiv
kange ratsionalist, tegelikult rohkem
vaga vesi, sügav põhi-tüüpi.
Lüüriline kõrvalepõige selle kohta, miks Alberti lugu on üks huvitavamaid siin:

Sa elad ajal, kus mehed on võimul. Naised on olemas, aga lapsekasvatajate ja leemekulbiliigutajate rollis. Sulle räägitakse väiksest peale, et kunagi abiellud sa Inglise kuningannaga, kogu sinu haridus on vastava suunitlusega (a la õpe inglise ajaloo, õiguse, majanduse jms teemadel). Kõik lähebki plaanipäraselt, abielludki Inglise kuningannaga, aga sinu jaoks tähendab see, et oled tiitli ja värgi mõttes oma naise alam ja sul pole erilist võimu midagi teha. Mida sa siis teed? Lepid kuninganna boy toy rolliga või hakkad otsima, kuidas ikkagi tegutseda saaksid? Näiteks sellesama kuningannast naise kaudu midagi mõjutada? Kui vastuvõtlik ta on sinu ideedele?

Lisatagu siia veel, et lähed abiellumisega seoses Saksamaalt Inglismaale elama, aga seal peale kuninganna enda sind keegi väga ei oota, sest sa oled sakslane. (Ja tollasel Inglismaal on ainult katoliiklane olla veel hullem kui sakslane.)

Ühesõnaga, mulle meeldivad need lood, kus mingid sugusid puudutavad asjad on tagurpidi keeratud. Siis peab ise ka natuke teisiti mõtlema ja see on ju ometi kasulik. 

Sir Robert Peel.
Päris tuntud peaminister tooride parteist.
Raudteede ehitamise patroon.
Ühtlasi Alberti sõber ja mentor.

Alberti vend Ernst.
Olemuselt Alberti vastand, sihuke
smiley happy puppy. Comic relief natuke.
Naistemees ka. Ja osatäitjaks ei keegi muu kui
assiest ass "Taevasammastest", David Oakes. 
Harriet, Victoria....äää, seltsidaam? Õukonnanaine?
See, kes kuningannaga koos hängis igal juhul. Rääkides asjadest,
mida päriselus ei juhtunud, siis ma panin ta meelega siia Ernstist
järgmiseks kohe.

Belgia kuningas Leopold I, Victoria (ja Alberti) onu.
Siin suuresti kosjasobitaja rollis. Üks ajalooraamat spekuleeris
ka teemal, et hoopis tema oli Alberti isa.

Kogu seriaali nõrgim koht on minu arvates alumise korruse teema. Ilmselgelt on siin tahetud Downton Abbey moodi upstairs-downstairs lugu arendada ja teenijarahva elu näitamise kaudu natuke ühiskonnakriitiline olla, aga see ei tööta üldse nii hästi kui DA-s.

Teenijanna Skerrett.
Tema tegelaskujuga üritatakse ilmselt näidata,
et kaks noort tütarlast (tema ja kuninganna),
kes elavad samas  lossis, võivad elada väga erinevaid elusid. 

Aga positiivse poole pealt on veel näiteks ilus muusika. Ja kellele romantikaseriaalid meeldivad, siis soovitan eriti episoode 4, 5 ja 6. Ühtlasi on kogu seriaal üks suur küünlavalgusromantika, muud valgustust praktiliselt polegi. Eks aeg olnud ka selline. Ja Buckinghami palee sisemus, kus suur osa tegevust toimub, ehitati tegelikult ühte vanasse lennujaama angaari Leedsis.

1.hooaja tegevus toimub 1837.aasta juunist kuni 1840.aasta novembrini. Praegu tehakse 2.hooaega, mis hõlmab aastaid 1841-1848.

reede, 19. mai 2017

20-aastased välismaa laulud

Niisiis, välismaa lood. Ma pole kindel, et kogu see pikk joru allolevaid lugusid on pärit aastast 1997, aga vähemalt on nad sel aastal popid olnud.

Kui praegu vaatan Aastahiti välismaa lugude tabelit sellest aastast, siis mul tuleb actually meelde, mis lugude poolt ma ise hääletasin, millisel postkaardil ma need saatsin ja kuidas täpselt toimus tol aastal Aastahiti kuulamine. 1997 oli ikka kõva aasta ma ütlen.

Aastahiti võitja näiteks oli Backstreet Boys -As long as you love me 
Mina olin ka üks 1260 hääleandjast selle loo poolt, sest ikkagi Backstreet Boys. Sa vaata neid nägusid.

Ja Quit playing games on eriti selline laul, mille viidjot tasub vaadata, sest see ei saa tõsi olla.


Aqua - Barbie girl
Ega siin palju lisada ole. Kindlasti on teadustöid kaitstud selle kohta, mis selliste lugude fenomen on.

Spice Girls - Spice up your life 
Ka sellele loole andsin ma Aastahitis oma hääle. Kuigi see pole muidugi minu lemmiklugusid neilt. Ma olin Baby Spice muidu. Ja ma panen kohe mitu Spice Girlsi lugu siia nüüd, sest ka Mama, Who do you think you are, 2 become 1, Too much olid kõik 1997.aastal.




No Doubt - Don't speak
Ükspäev just sattusin seda kuulama ja tundus, et enam nagu vist ei taha. Liiga dramaatiline. Lauljal on ilus kleit muidu.
Dario G - Sunchyme
Ma üsna jumaldasin seda klaverivärki seal alguses. Aga see viidjo on natuke friiki minu jaoks.
Paradisio - Bailando
Väga kõnekas laul. Mis laulud kõik popid võisid olla. Ja nii lihtsas hispaania keeles, et isegi mina suudan mõne lause kaasa laulda.
Savage Garden - To the moon and back
Seda laulu mina küll kindlasti 1997.aastal ei teadvustanud, aga Savage Garden suutis juba 20 aastat tagasi sihukest mussi teha, mis ka sel aastal veel piinlikuks pole muutunud.
Chumbawamba- Tubthumping
See on ka praeguseni lahe laul, sest kõik on nii lamp selle juures. Alates bändi (ja laulu) nimest kuni hipsteriprillidega naislauljani. Viimane oli oma ajast ees kahtlemata.
The Verve - Bittersweet Symphony (ka The Drugs don't work)
Kui nüüd lauludest rääkida, mis vanaks ei lähe. Ja Richard Ashcrofti pisut vinguv hääl tekitab minus tundeid ka sel aastal veel, nagu ka The Drugs don't work, they just make you worse ja trolololoo.
Tic Tac Toe - Warum
Kui sa mäletad sellist laulu, siis sa oled äge vend (või õde). Saksakeelne naisräpp on huvitav nähtus.
Natalie Imbruglia - Torn
Tjah, seda mulle meeldib siiani laulda. See video oli omal ajal ka  täitsa huvitavate killast. Sisaldab sümboleid, võiks arvata.
Olive - You're not alone
See laul on mul suisa olemas ja mõnikord kuulan seda. Öötundidel näiteks. Raadiost tuli väga palju kunagi.
The Cardigans - Lovefool
Ja ka seda kuulan ma praegu. Selline natuke krutskiga lugu, kus laulu toon/meeleolu ja sõnad ei läheks nagu kokku.

All Saints - Never Ever
See alguse monoloog on kunagisest nii hästi peas, et siiani on peas. All Saints oli üldse sihuke ättituudiga naistebänd, jah.
Boyzone - Picture of You
Mr. Beani filmi soundtrackilt muide. Boyzone oli nunnu. Ja see laul on selline meeldivalt energiline, võrreldes mõne teise nende looga.

Janet Jackson - Together again
Seostub mul Uuno raadioga punkt.

Robert Miles & Maria Nayler - One and one
Siis, kui tümmilugudel oli veel mingi meloodia. Näe, Robert Miles ju suri ära just, kirjutas lehes ükspäev. Maria Nayleri hääl on jätkuvalt friiiiki.

George Michael - You have been loved (ka Star People'97)
Kindlasti ei teadvustanud 1997.aastal seda laulu. Aga see on hea laul. Kui George Michael oma 80ndate naljad ära oli lõpetanud, oli ta 90ndatel kunn lihtsalt.

Robbie Williams - Angels
Ilmselt ka 1997.aastal ei teadnud midagi sellest laulust. Vist. Aga eks ta on Robbie suuuur ballaad, onju.

Väga paljud lood võtsin siit. Vaata ise, suurem osa laule on kuld, ma ütlen, kuld. Olgu siis päriselt head laulud või sellepärast, et ma kunagi arvasin, et need on jube head laulud.

Näe, mõtlesin, et üle 20 laulu ei pane ja piirdusingi ainult 22 looga.

No vot, ja kui 1997.aasta ära lõppes, tuli 1998.aasta ja "My heart will go on" ja hohohoo mis veel kõik.

esmaspäev, 15. mai 2017

Two post Monday

Ai, hesus, kõige tähtsama asja unustasin ikka ära. Terve Eurovisiooni aja mõtlesin, keda see Portugali Salvador meenutab. Et meenutaks nagu mingit koera või kedagi. Ja pühapäeval sain ometi aru.


Midagi nagu on, ma ütlen.

Näe, Eurovisioon oli

Ma panen ka mõned lood siia, mis meelde jäid (või ise ei jäänud meelde, aga jäi meelde, et oli normaalne lugu).

1. Belgia - Vahetevahel ikka on ka selliseid laule Eurovisioonil, mida ma viitsin endale hankida, et hiljem veel kuulata. Laheda häälega laulja (kas ta üritab mingit aktsenti teha?) ja laul minu teetassist.
Ühtlasi, aldi häälerühmas on alati kõige lahedamad tüdrukud. Just saying.


2. Portugal - Plusspunktid oma keeles laulmise eest. Laul ja esitus üleni nunnud. Aga mitte roosalt nunnud vaid niimoodi armsalt. Võiks olla mingi nummika filmi nummikal soundtrackil. Mulle meeldis see ka, kui laulja õde/laulu autor seal lõpus natuke laulis. Mõlemale sobis. Minu flegmahing alati rõõmustab, kui midagi sellist võidab, kus laval ainult lauldakse. Ha! Haa! Saite, asjatult tõmblejad, saite!


3. Valgevene - Mõnus rahvalaul. Ja väga lahedalt kõlav keel. Selline slaavi keel, kust on need elemendid ära võetud, mis mind slaavi keelte juures häirivad.


4. Norra - Absoluutselt ei meenu ükski viisijupp, aga mulle meeldisid need taustamehed kuidagi. Vist tahtsin mõelda, et need on nagu need Röyksoppi tüübid.  Tjah, praegu üle kuulates tundub ka, et mulle meeldib kõik muu rohkem kui laulja.


5. Moldova - Kõlas nagu "Destination unknown", sellepärast jäi meelde. Sünkroonis jalajõnksutamine oli ka lahe.



neljapäev, 11. mai 2017

20-aastased eesti laulud

1997 oli märkimisväärne aasta. Ja kuigi olin suurema osa sellest aastast 10-aastane, on siiski palju asju meeles, mis siis toimusid, juhtusid. Või millised riided mul olid näiteks. Ühtlasi on 1997 ilmselt rekordiline aasta - tõenäoliselt pole ma ühelgi teisel aastal ühtesid ja samu laule kuulanud nii palju uuesti ja uuesti ja uuesti. Mõeldes, et tegemist oli kassetiaegadega, polnud sama laulu 10 korda järjest kuulamine sugugi nii lihtne kui tänapäeval. Tagasikerimisnupp oli töö all lookas. Igal juhul. Vaatasin mõned laulud välja, mis 1997.aastal (jep, 20 aastat tagasi) popid olid. Selles postituses eesti laulud, järgmises (loodetavasti) välismaa omad.

Tähestiku järjekorras esimene on Black Velvet.
"17" oli 1997.aasta suurim hitt, ühtlasi Aastahiti ülekaalukas võitja. Kui mäletad ka selliseid Black Velveti laule nagu "Öö silmad" või "Nagu samet ja siid", oli sul ilmselt Black Velveti kassett, ei?


Bläck Rokit - Itimees
Üüratult naljakam kui sama tegija tänased naljad. Küll polnud "Itimees" tema parim saavutus mu meelest, pesumasinale trumli tegemise laul oli veel ja nurga tagant piilumise laul ja Engelbert ja viigid.


Click Ok - Lase lõdvaks, Öö on kuum
Praegu vaadates mõjub üsna veidralt, aga omal ajal oli vist piisavalt uudne nähtus. Girl power-tšikid.
Lisapunktid, kui lause Võta traksid ja pista boilerisse sulle midagi ütleb.


Folkmill - Käib salapidi öö
Pole kindel, kas seda laulu 1997.aastal kuulsin, teadlikult kindlasti ei kuulanud. Küll olen seda hiljem väga palju kuulanud, sest see (erinevalt mitmest eelmisest) on actually väga hea laul.


Kate - Perpetuum mobile
Sama sellega, hea laul. Mu meelest kandideeris 1997.aastal Eurovisioonile ja isegi ei saanud kõige halvemat kohta.


Mari-Liis- Mis tegema nüüd pean, Teine Dimensioon
Tema on vist kusagil lauluõpetaja praegu ma kunagi lugesin. Aga Mari-Liisi fänn mina kunagi ei olnud. Laulud olid (ja on) ilmselt peas, aga ei meeldinud.


Rumal Noorkuu - Muumioru lugu, Lõputu mäng, Sweet Kisses
Sellest võiks teha eraldi postituse. Igal juhul kui sa suudad näiteks "Lõputust mängust" kohe praegu mõnda suvalist rida ümiseda, siis meil ilmselt on ühiseid jututeemasid.


Sandra - Up to the sky
Kes seda lugu ilma üle kuulamata mäletab, siis I'm impressed. Oli selline laul, mis soovis üleni välismaa moodi olla.


Terminaator- Ingli puudutus, Kaitseta
Huvitav, et need kaks Terminaatori laulu, mida ma actually talun, olid samal aastal.


Vennaskond - 15
Aastal 1997 ilmselt ei arvanud sellest midagi, aga hiljem hakkasin arvama.

6-Pack - Seest Läeb Hing
Tollal tõsiseltvõetavate moosinägudega poistebänd, praegu huumoriklassika. See video ei saa päris olla. Ja see, et oli olemas bänd nimega 6-pack...hollariijahhoo.



Laulud on 1997.aasta Aastahiti tabeli järgi võetud. Tollal oli mu meelest tegemist muusikaelu väga adekvaatselt kirjeldava tabeliga.

neljapäev, 20. aprill 2017

Sambad

Maitea, kas I, II või mitmes sammas, igal juhul sain läbi ühe raamatu ja vaatasin paralleelselt ära ka selle põhjal tehtud seriaali. Raamatu nimi on "Pillars of the Earth", seriaali näitas kunagi ka ETV ja neil oli ta tõlgitud kui "Taevasambad". Vist jah vahet pole, kas taevas või maa, sambad peaksidki vist neid kahte ühendama.

Raamatu tegevus toimub 12.sajandil ja keerleb ühe katedraali ehitamise ümber. Peategelased on vaimulikud ja ehitajad ja mõned kõrgest soost inimesed. Kõlab jumala igavalt, onju? Tühjagi. Ma hakkasin ka algusest lugema mõttega, et alati saab pooleli jätta. Ei jätnud, lugesin kõik pea 1000 lehekülge ära, oli haarav ja ma ütleksin et elevust tekitav isegi kohati. Intriigid ja laavstoori ja taustal trooni pärast käiv kodusõda ja.

Muidugi oli mingeid kohti, mis oleks võinud vabalt olemata olla, aga oli ka mitmeid kohti, mis olid seriaalist välja jäetud, aga mida raamatust lugeda oli lausa lust ja mis seletasid asju väga hästi lahti.

Nagu tavaliselt raamatute ja linateoste puhul, oli ka seekord raamat parem kui seriaal. Seriaal lihtsalt läks kohati liiga ämeerikalikult dramaatiliseks. Pole vaja, hea draama saab olla ka mitte ülekeeratult dramaatiline. Aga seriaali võiks vaadata juba sellepärast, et seal mängib päris palju (vähemalt minu jaoks) tuntud nägusid. Sedakaudu ma tegelikult nii seriaali kui raamatuni jõudsingi.

Raamat on aastast 1989 (ja pole minu üllatuseks eesti keelde tõlgitud) ja seriaal aastast 2010. Seriaal on üles võetud Ungaris ja Austrias muide. Seda ma mõtlesin, miks nii palju Ungari nimesid oli tegijate hulgas.

(Raamatu puhul) mulle meeldis, et tegelased olid suhteliselt inimlikud. Ok, täpsemalt head tegelased olid suhteliselt inimlikud. Mõni paha oli ikka nii paha, et otsi häid omadusi tikutulega taga.

Kauges minevikus toimuvate teoste puhul on muidugi mõnikord see probleem, et tegelased mõjuvad nagu kaasaja inimesed, kes on lihtsalt kuhugi minevikku elama lükatud. Teisalt maitea kui palju selline asi üldse välditav on ja kas seda peaks soovima.

Kindlasti võiks sellest rääkida, kuidas katedraali ehitamine oli mingi suur sümbol jne, aga see pole siin mõni süvaanalüüsiv raamatublogi. Lähen arutlen discussion questionite üle omaette ja panen siia hoopis pildirea noist mulle tuntud nägudest, kes kõik zeriaalis mängisid.

Eddie Redmayne
Praegu vist kõige suurem tegija noist näitlejaist.
Väga hea näitleja valik. Tegelane oli sihuke metsas kasvanud
teistsugune looduslaps, aga kuldsete kätega ja
 kõige teravam kriit neist kõigist seal. Ühesõnaga. Mulle tuleb ka vana
hea Ed pähe, kui küsitakse, milline näitleja näeb
heas mõttes natuke hulluke välja.
Matthew Macfayden
Siin ärgas jumalamees.
Donald Sutherland
Krahv
Sam Claflin
Siin krahvi poeg. Praegu tuntud kui see mees
filmist "Me before you".
Hayley Atwell
Krahvi tütar. Mina tean mingitest teistest
miniseriaalidest teda, aga ta mängib ka nois Marveli
filmides. Ainult ükski neid filme näinud inimene ei
paista teda sealt mäletavat. Ma küll mäletaks,
kui sihuke püss kusagilt välja ilmuks järsku.
Rufus Sewell
Siin mängis ehitajat. Muidu mängib praegu
obergruppenführerit (hea sõna) seriaalis
"Mees kõrges lossis" ja peaminister
Melbourne'i seriaalis "Victoria". (Mõlemas
astub üles pisut teistsuguses rõivastuses.)
David Oakes
Ka üks krahv. Tegelasena assiest ass of asses.
Nagu ka Juan Borgia, keda ta hiljem "Borgiates"
 mängis. Mis on huvitav, sest see näitleja ise
tundub alati sihuke eriti nummikas ja naerune.
Siis vist ongi hea näitleja.

Sarah Parish
Eelmise ema ja kõige kõvem intrigant.

Robert Bathurst
Eelmise mees. Näitleja mängis "Downton Abbey" seriaalis seda
meest, kellega Edith pidi abielluma, aga kes altari ees ümber mõtles. 
Alison Pill
Üks trooninõudlejaist kodusõjas, kuninganna,
võiks öelda. Alison Pill mängis filmis "Milk"
ja seriaalis "The Newsroom" näiteks.
Ian McShane
Piiskop. Reklaamin lihtsalt, sest minu meelest
erakordselt hea paha tegelase näoga.
Võiks ka mingit maffiameest mängida näiteks.
Uues seriaalis "American Gods" mängib
Mr Wednesdayd.  

esmaspäev, 13. märts 2017

Kõik need printsessid

Mõeldud-tehtud. Naised eelmise postituse meeshingede kõrvalt.

Muinasjutuprintsessid

Emma Watson "Kaunitaris ja koletises" (Sel pildil küll rohkem
nagu Maria "Helisevas muusikas") ja Tuhkatriinu Lily James.

Raamatuprintsessid

Elizabeth Bennetid: 1. Greer Garson (1940), 2. Elizabeth Garvie (1980), 3. Jennifer Ehle (1995), 4. Keira Knightley (2005), 5. Lily James (2016). Olen kahte neist näinud - Jennifer Ehle väga meeldis ja Keira Knightley oli isegi ka talutav.
Jane Eyre eri versioonides: 1. Joan Fontaine (1943) - üks oma aja kuulsaid nägusid, aga Jane'i jaoks ilmselgelt liiga ilus.
2. & 3. Sorcha Cusack (1973) ja Susannah York (1970) - Jane oli kindlasti noorem.
4. Virginia Bruce (1934) - Kõige valem Jane, keda ma näinud olen. Mingi põhiasi on nii valesti, et ei ole üldse see kohe.
Kõik need Jane'id, kes mind üldse ei sega: 1. Zelah Clarke (1983) - Timothy Daltoni Jane niisiis
2. Samantha Morton (1997) - sihuke sobivalt õrna ja uduse näoga
3. Charlotte Gainsbourg (1996)- kah huvitav
4. Ruth Wilson (2006) - vat see on minu kõige lemmikum Jane
5. Mia Wasikowska (2011) - kas ikka ka sinna Joan Fontaine'i juurde sobiks tegelikult?

Päriseluprintsessid

Tehniliselt kuningannad küll tegelikult. Allolevad kuninganna Victoriad on eelmise postituse Albertite järgi pandud siia, aga Victoriaid on mitmeid veel lisaks olnud. Judi Dench näiteks filmis Mrs Brown.

1. Miriam Margolyes (1988.aasta "Blackadderist")- tuntud huumoripersoon ja professor Sprout "Harry Potterist"
2. Victoria Hamilton (2001.aasta seriaalist "Victoria and Albert") - näitleja mulle meeldib, aga selle tegelasena polnud päris see.
3. Emily Blunt (2009.aasta "Young Victoria") - kuju poolest mitte väga victorialik, aga muidu sihuke nunnu-Victoria (nagu Rupert Friend oli nunnu-Albert)
4. Jenna Coleman ("Victoria" 2016-) - "valitsev" Victoria praegu käivast seriaalist. Peaaegu sama lühike kui päris Victoria. Tegelasena väga feisty, mistõttu eriti need stseenid, kus ta kellegagi vaidleb või teravmeelitseb, on väga lõbustavad vaadata.
Paneme päris Victoria ka siia, sellise 24-aastase kusagil.
See on kena looga maal
(kui romantilised žestid
meeldivad). Aastast 1843,
avalikkusele tuttav alates 2012.

Kuninganna Elizabeth II-ga on ka see, et teda on mitmed muud näitlejad (Helen Mirren kõige kuulsam ilmselt) veel mänginud, aga panen siia eelmise postituse järgi Claire Foy seriaalist "The Crown". (Kuldgloobuse vääriline osatäitmine arvajate arvates.)


Lõpetuseks üks tänapäeva printsess. Eeskujuks paljudes olukordades ;)


neljapäev, 9. märts 2017

Kõik need printsid - vali oma lemmik!

Mitte mingil erilisel puhul, olgu öeldud, tuli mul idee natukene vaadelda mõningaid romantilisi meeskangelasi, keda suurel või väiksel ekraanil nähtud on ja kes mul esimese mõtlemise peale meelde tulevad.

Nimetagem neid tegelasi printsideks. Kellel on valge hobune, kellel pole. Edward Cullen jäi seekord välja, olgu öeldud. Küll tuleb üks teine kuulus Edward.

Muinasjutuprintsid
Kohe-kohe tuleb kinodesse film "Kaunitar ja koletis", kus koletise/printsi rollis astub üles Dan Stevens*.

Vaevu ära tuntav mõlemal pildil ma ütleks. Loss on suht Neuschwanstein.
Teine hiljutise aja muinasjutufilm on Wallanderi-mehe tehtud "Tuhkatriinu", kus printside prints (ehk ingliskeelse maailma jaoks prince charming) on suhteliselt moosiseks tehtud Richard Madden.

Sama näitleja, ma usun, on Game of Thronesis pisut teistsugune?
(On seal mõni ülimalt nunnu tegelane üldse?)

Raamatuprintsid
Kirjandusest tulnud romantilisi meeskangelasi tuleb esimese raksuga 2 tükki meelde. Mr Darcy "Uhkusest ja eelarvamusest" kõigepealt. Siin on täitsa palju valikut, sest seda raamatut on ikka päris mitu korda siia ja sinna linale toodud.

1. Laurence Olivier 1940.aasta filmist, 2. David Rintoul 1980.aasta seriaalist, 3. Colin Firth 1995.aasta seriaalist (mis on kullast tehtud), 4. kurvasilmne Matthew McFayden 2005.aasta filmist, 5. Sam Riley 2016.aasta filmist "Pride and Prejudice with Zombies". (Ei pea vist lisama, et see viimane on eelmistest natuke erinev film.)

Kui Mr Darcy juba on, ei saa kuidagi läbi Mr Rochesterita, keda on ka päris mitu näitlejat saanud kehastada. Kui Mr Darcy puhul võib juhtuda, et mõni filmi- või seriaaliversioon meeldib mulle rohkem kui raamatu-Darcy (kes vahepeal natuke närvi ajas), siis Mr Rochester on raamatus kindlalt kõige parem, tehku filmi-Rochesterid, mis nad teevad.

1. George C. Scott (1970) - minu ettekujutuse jaoks liiga vana Rochesteri jaoks.
2. Michael Jayston (1973) - arusaamatu ilueedi, kes Rochester ilmselgelt polnud.
3. William Hurt (1996) - tundub suht suvaline külamees mitte piinatud romantismiteose kangelane.
1.Colin Clive (1934) - muide esimene mees, kes heliga filmis Frankensteini mängis
2. Orson Welles (1943) - 2 aastat enne Rochesteri mängimist oli kodanik Kane
3. Timothy Dalton (1983) - teadagi, mis tema nimi on
4. Toby Stephens (2006) - Maggie Smithi poeg ühtlasi
5. Michael Fassbender (2011) - tänapäeva kuulus näitleja, üks kuulsamaid vist
Nende kõigi ühine probleem on see, et nad on liiga ilusad Rochesteri jaoks. 
Ciaran Hinds (1997)- tundub suhteliselt
sobiv, selline natuke õudne ja.
Ühtlasi Ciaran on lahe nimi. Ja
seesama mees mängis Aberforth
Dumbledore'i.

Päriseluprintsid ehk väike valik neist, kes tiitli poolest printsid

Mõned faktid kuninganna Victoria abikaasa prints Alberti kohta:
1. Tal polnud armukesi (erakordne 19.sajandi kõrgestisündinud abielumeeste hulgas)
2. Ta oli mõistuse poolest väga terav, töönarkomaan suuresti ka
3. Ta oli väidetavalt see sakslane, kes jõulukuuse traditsiooni inglastele tutvustas
4. Teda peeti oma aja Euroopa nägusaimaks printsiks, aga kohe varsti peale abiellumist hakkas ta väga halvasti vananema ja nägi 25-aastaselt pigem 40 välja.
5. Kui uskuda Victoria päevikuid, oli tegemist pesuehtsa ingliga (Nooh...jah. Ilus ju tegelikult, kui keegi teisest nii arvab.)
Päris Albert kusagil 22-aastasena.
Ma võiks muidugi jätkata, sest Victoria ja Albert on minu lemmikpaar ajaloost (mistõttu ka kõvasti idealiseeritud kardetavasti), aga vaataks nüüd hoopis näitlejatest Alberteid.

1. Jim Broadbent ("Blackadder Christmas Carol" 1988) - ainus paroodia siin postituses. Ma nimetan hr Broadbenti mõttes inglise valvevanameheks- alati ta mängib neid rolle. Juba siis mängis, kui veel vana polnud.
2. Jonathan Firth ("Victoria and Albert" 2001) -  Selles seriaalis oli Albert rohkem pihta kui Victoria. Näitleja on Colin Firthi vend.
3. Rupert Friend ("Young Victoria" 2009) - Nunnu film ja see Albert oli ka väga nunnu, aga minu peas päris Albert ei olnud nii nunnu.
4. Tom Hughes ("Victoria" 2016-) - Eelmise vastand suuresti - stiff, awkward, shy, vähemalt alguses. Mistõttu huvitav jälgida, kuidas ta tegelasena edasi areneb. Ühtlasi see oma aja nägusaim prints, kelle tegelaseks ilmumine UK-s samal ajal eetris olnud "Poldarkilt" vaatajaid varastama hakkas. Maitse asi- kellele Ross, kellele Albert.

Teine päriseluprints on eelmise otsene järeltulija tegelikult. Prints Albert oli prints Philipi (ja ka tema abikaasa Elizabeth II) vanavanavanaisa. Philipit kujutatakse praegu Netflixi seriaalis "The Crown". Ma olen natuke skeptiline selliste linateoste suhtes, kus elusolevad inimesed tegelasteks on. Üsna enesekindel peab olema, et sihukese asja tegemist ette võtta.

Noor prints Philip ja näitleja Matt Smith.
Nii palju kui ma vaadanud olen, on seriaali Philip küll selline
tegelane, kelle puhul peab natuke mõtlema, kas ta on positiivne
või negatiivne kangelane. Või lihtsalt inimene. 

Kuningas väljaspool arvestust
Colin Firth oli juba enne kõiki neid teisi võitnud. Romantiline kangelane peab ikka seestpoolt tulema. Temal tuleb ta niimoodi nagu ei peaks eraldi üritamagi. Niisisiis, noor või vana, 18. või 20.sajandi Mr Darcy, kõik läheb.

Huh, päris pikaks läks. Ühtlasi tekkis soov mõni "Jane Eyre" ette võtta ja teha järgmine postitus nendest naistest, kes kõiki neid tuhkatriinusid, Elizabeth Benneteid ja Victoriaid mängisid koos nonde härradega.

*Dan Stevensiga seoses tuli see mõte, et "Dowton Abbey" oli selline seriaal, mis teoorias võinuks pakkuda mugavat esilekerkimisvõimalust rüütellikele meeskangelastele, aga kas neid seal oli? Ega ei olnud. Täiesti naiste poolt domineeritud sari, kuhu mehed olid lisatud selleks, et naistel midagi teha oleks. Pole varem tulnud selle peale.