esmaspäev, 30. oktoober 2006

Peeter

Ja jällegi, jõul on käes. Oli, see tähendab. Kui ma pühapäeva hommikul üles ärkasin, oli lumi maas ja laual kausike tumedate küpsistega. Mis ei olnud piparkoogid. Minu meelest on see imelik, et end vingeks toidupoeks pidav Selver aastaringselt piparkooke müügiks ei paku. Ei ma saan aru küll, et see läheb heast tavast natuke lahku ja leierdab jõulud ära.Võib-olla. Aga kui on juba olemas üks väga suur toidupood, siis seal peaks olema selliseid asju, et iga inimene sealt ka OMA asja leiab. See tähendab, et kui mina tahan oktoobri viimastel(üsnagi jõulude kanti ju kisub)päevadel piparkooke, siis ma peaks neid ometi kusagilt leidma. Pole kedagist imelikku. Ühe jaanipäeval sündinud inimese sünnipäeval leiti kord sügavkülmast verivorsti jäänused. Külalised tegid küll imelikke nägusid alguses, aga ühtegi vorstikest järgi ei jäänud. Ebatraditsioonilisus on kombitsatega elukas. Pikkade kombitsatega. Nagu Kathriini vihmavari on ämblik. Ja Laura vihmavari on veel ühel inimesel. Minu oma ainult minu oma. MODE in Italy. Turu originaal.
Ust ei ole olemas.Ust ei ole olemas.Ust ei ole olemas.ON. Ja see käib lukku.
Mis Peetrisse puutub, siis ma mõtlen Peeter I-st. Kummitab teine siin ringi.

kolmapäev, 25. oktoober 2006

Jõul

Jõulud on juba peaaegu käes. Mina igal juhul tõmban endale jõululaule ja ümisen pidevalt leditsnõuleditsnõuleditsnõu.
Minu laual on paberiservaribahunnik, üritasin sellest pliiatsihoidjat teha, aga va raibe ei seisa püsti.
Laura, üks su pastakatest on endiselt minu käes. Ja ma kirjutan sellega, et sa teaksid. Rottimine on üliõpilase töö.
Ei tea kas "Kahvlit" ei panda varsti kinni?
Täna pole see päev.
Kuigi täna on juba homme.

teisipäev, 24. oktoober 2006

Ahvid ja koerad on Iirimaalt?

Ma ei mõtle kuigi tihti, et koorist mulle kasu on(kuigi tegelikult ju on). Täna mõtlesin. Sest ma sain aru nii mõnestki asjast täna kahe tunni jooksul. Tegelikult võttis see ainult mõned sekundid aega, et need järeldused teha. See pole probleemi lahendus, aga on tõenäoliselt probleemi juur. Kuigi seda probleemiks nimetada oleks üsna vale. Kui miski sulle meeldib, pole see ju probleem. Tavaliselt. Lisaks veel mõtlemisega mõtlemisest üle saamine. Proovige ka. Vale mõtte asemel õige. Tervistav. Ma suudan üle olla ebaolulistest asjadest. Täna vähemalt. Ehk homme ka. Ja ülehomme. Mõnikord mulle meeldivad mõne laulu sõnad. Täna näiteks alljärgneva laulu omad. Mõtlesin, et paneks nad siia ja siis ühtäkki avastasin, et need käivad ka päris hästi selle kohta, millest täna mõelnud olen. Täna on vist tõesti kõik võimalik. See kõlab ülimalt maailmanabalikult, aga kõik seisnebki ju meis endis.

Jääboiler Kõik on võimalik

Sinul on ühe võõra lille nimi,
mis minu aias pole kasvanud.
Sinul on sinu elu ja su maailm,
mida minu käed ei ole puutunud.

Minul on see kõik, mis mul on olnud,
ja ma ei taha mõelda edasi.
Minul on üks kallis asi kadund,
ja seda sa ei anna tagasi.

Kuid vahel ma tunnen, et kõik on võimalik
Kuid vahel ma tunnen, et kõik on võimalik.

Mina räägin ikka ainult sulle,
kurjaks muutuvad mu hinges ilmad.
Täna vaatas keegi mulle otsa,
ja tal olid sinu selged silmad.

Mõtlen siin, et mõtlen mõtlen mõtlen,
ehk vahel võid sa mindki vajada.
Luban sul, et enam ma ei tule,
et koridoris juttu ajada.

Kuid vahel ma tunnen, et kõik on võimalik
Kuid vahel ma tunnen, et kõik on võimalik.

Kuid vahel ma tunnen, et kõik on võimalik
Kuid vahel ma tunnen, et kõik on võimalik.

pühapäev, 22. oktoober 2006

Sa tule nüüd

Sa tule nüüd,
käega kõigel löö,
mis sind kinni peab
ja hoiab sind kaugel.
Vaata, siin
ongi paradiis,
millest oled sa
unistan'd kaua, näed nüüd!

Ei keegi meid saa segada,
sest kahekesi nüüd;
vaid valge liiv ja männipuud
on peale meie siin.

Sa kuula vaid
mere vaikset viit,
laulab kaasa liiv,
naeratav päike
hüüab sind:
Tule, usu mind,
siin on õnnemaa
sellist ei leia mujalt!

Siis kahekesi käime me
ja keegi meid ei näe;
kui läbi lainte jookseme,
mul hoiad kinni käest.

Kui käime koos
usu mind, vaid siin
õnne leiame,
sina ja mina
käime koos...
usu mind, vaid siin
õnne leiame
sina ja mina
käime koos ...
Vana laul, ammu juba teatud, aga mitte pole mõeldud. Lahedad sõnad siis, see tähendab

laupäev, 21. oktoober 2006

Keel


  • Eesti keel on geniaalne. Mulle meeldib see lugu tüüpidest, kes kunagi olla kokku saanud ja mõelnud, et teeks ühe täiesti võimatu keele´
  • Soome keel kõlab kohutavalt kui teda lauludes kuulata. Kui seda räägivad keskealised soome naised, siis mulle meeldib. Väga kodune.
  • Rootsi keel kõlab jälle lauludes nii vahvasti! Ja rääkides on nii mõnusalt jõnksuline, et ei saagi olla igav. Minu meelest selle keele kõla kuidagi peegeldab rootslaste edukust. Gummiben. Vot.
  • Vene keel on väga eritahuline. Osside karjumine kõlab koleda ja venivana. Aga mulle meeldib vene keele kõla, kui ma teda räägin.Nii vähe, kui ma teda räägin.
  • Itaalia keel ei meeldi. Kõlab liiga laulvalt. Mina olen konservatiiv.Rääkimine on rääkimine ja laul on laul. Selles mõttes muidugi sobiv, et muusikaterminid itaalia keeles on. Nii et, Mailit, ära seda ritenutot unusta.
  • Prantsuse keelt oleks vahva rääkida. Aga kuna selleks on hirmsasti hästi painduvat keelt vaja, siis ma ei julge. Lauludes see keel mu meelest ei kõla, kõnes küll.
  • Saksa keel on minu kõige lemmikum- väga kandilise ja kindla kujuga. Tugevad häälikud nagu ch tekitavad kerget värinat. Raibe on nii raske ainult
  • Hollandi keel on üks kummalisemaid, mida ma kuulnud olen. Mitte väga tähelepanelikult kuulates kõlab nagu inglise keel, kuulama hakates pigem nagu saksa keel. Sisaldab ühte kohutavat tähte G, mida mittehollandlasel välja öelda on natuke enam kui natuke raske. Kõlaliselt midagi h ja r-i vahepealset nagu mulle tundub. Aga õppimiseks olevat hollandi keel mitte kõige raskem, mis grammatikasse puutub see tähendab.
  • Poola keel on liiga lõbus,et olla tõsi. Sellest lõbusam on lugeda ainult
  • Ungari keelt: szsthhsxźrs...või midagi sellist.
  • Ladina keel on hirmus vahva. Mulle intelligentide värgid meeldivad. Legend räägib, et üks minu õppejõud olevat ülikooli ajal oma sõpradega ladina keeles rääkinud.
  • Türgi keeles tean ka mõningaid sõnu. See on huvitav keel, kuna õppides ei saa väga toetuda mõnele varem õpitud keelele. Kui just pole õppinud mõnda sellist keelt muidugi. Aga "tee" on türgi keeles "tšai" nagu vene keeleski.
  • Hispaania keel on mõnusalt romantiline ja traagiline nagu seebikale kohane. Nunca, nunca, nunca!!!
  • Portugali keel kõlab ausalt öelda nagu pudikeel kergelt. Tšatšimatši
  • Norra keel on rootsi keele natuke vähemhuvitav variant
  • Taani keel on väidetavalt Euroopa keeltest raskeim. Ja ega ausalt öelda ei saa ööd ega mütsi ühestki sõnast aru, kui kuulma juhtub. Saagu sellest negatiivne lõpp.

...

Ma olen sassis. Vahel on kasulikum asju mitte teada. Minu jaoks võrdub teadmine peaaegu alati mõtlemisega.Mõtlemine võrdub...millega iganes. Antud juhul isegi mitte ülemõtlemisega nagu tavaliselt, vaid pigem põnevmõtlemisega. Põnevmõtlemine on üks säärane mõtlemise liik, mida mina üsna tihti harrastan. See on suures osas ettekujutusest koosnev, kuid seda parem ehk? Mis rahulikuks jäämisesse puutub, siis muidugi halvem. Aga kellele rahulikkust vaja ongi? Eriti veel reede öösel. Nüüd ma saan aru, kust see tuleb.Enne sõin šokolaadi. Kõik on nii vahelduv. Meeleolu.Kõik sõltub sellest, mida kuulda ja kuulata. Klubipede või emoemme? Future's made of virtual insanity....Ei tea, mis edasi saab mitte keegi, ei talu teada, mis aimatav on, ei palugi kedagi, hea teada seegi jalul vaid püsida talutav on....Future's made of virtual insanity...I could be the one. Kevad. Emajõgi.Päikeseloojang.Pleier ja mina.Imepärane tunne sellest, kes kõik ma võin olla. Nii ei tohi.Minu kevad hakkas jälle. Natuke kardan.Loodetavasti läheb kõik hästi. Enda pärast ei karda, ei oskagi. Teiste pärast. Võtku igaüks seda kuidas tahab, mina tean, mida ma mõtlen. See on konkreetne. Kuigi võib olla halb, võib olla ka huvitav. Kõrvalt näha on alati huvitav. Ehk on siiski kõik nii nagu mulle ei paista. Peab olema.Ka selle kohta on märke. Keegi ei ole õnnetu. Ka mina mitte. Keegi ei saa aru. Nii ma tahangi. Saladuslikkus. On mul mingi planeet Skorpionis või? Laura? Kust selline kujutlusvõime? Kujutlusvõime teeb rõõmsaks. Kellelgi läheb hästi. Neid on rohkem kui üks. Rohkem kui kaks-kolm ilmselt ka. Kellele mina keskendun, pole oluline. "Ulysses" James Joyce. Lugesin katkendit. Keeruline. Sellepärast ma seda kõike teengi. Mõte on olemas. Õhukese joonega. Sirbikujuline.

reede, 20. oktoober 2006

Tallinn kultuuripealinnaks, Tartu on seda nagunii

Njah. See Tallinnas käimine ajas mind nüüd natuke segadusse. Esmalt muidugi lärmakusega. Ikka ÕUDSELT närvi ajab, kui sa üritad inimesega rääkida,aga terve kari autosid aina maurab ja mitte halligi ei kuule. Tartus, toredas linnas, on, näet, ainult üks selline tänav. Lisaks see, et teatavas punktis on kõik majad nii kõrged ja nii üksteise kõrval + üles vaadates on kõik liiniräga täis. Kokkuvõttes tekitab see klaustrofoobiat. See ei ole hea. Pluss ka see, et ühest kohast teise jõudmine võtab LIIGA KAUA aega. Tartus ma elasin ka enam-vähem linnast väljas, aga sealt kesklinna tuli isegi jalgsi vähem kui tunniga. Ja selle kõige pärast läksingi ma kergelt närvi, kui nägin täna mingi maja peal rippumas suurt silti. Tallinn kultuuripealinnaks 2011. Ja siis: Tallinn on Eesti tugevaim trump. WTF? On või? Ei ole. Ei ole. Ma ei vihka seda linna,ma oleksin võimeline seal elama.Ma usun. Aga mul on endagagi piisavalt tegemist ja linnakäraga võistlemine poleks hea. Miks ma räägin nii, nagu oleksin kõike seda alles praegu avastanud? Sellepärast, et ma käin Tallinnas umbes korra aastas. Kui hästi läheb. Muudel juhtudel kord paari aasta jooksul. Pole vajadust. Aga Katariina käigust käisin vaid mööda ja kaugemale ei jõudnudki. Jamps.

Mis vähemvälistesse asjadesse puutub, siis ka nii mõndagi on. Aa, no see, et too tüdruk, kelle bloogi ma loen, on ikka armunud, niimoodi häbelikult ja vihjavalt. Rait. Aga praegu ma ei saa muud mõelda kui ühte asja. Mis minuga toimub? Mis minuga toimub? Tegelikult ma sain aru, mis minuga toimub. Kui inimesele keegi teine inimene väga meeldib, siis võib ka juhtuda, et ta tahab olla selle inimese sarnane. Aga ise ei saa ta mitte aru, et just seda tahab, ja ajab selle sarnanemissoovi segamini millegi muuga. Kuigi kunagi ei või kindel olla, et kõik nii lihtne on. Ma ei tea. Kui ei ole, siis on ikka keeruline. See oleks tagasilangus. Ma olen varem ka nii mõelnud.

teisipäev, 17. oktoober 2006

Keev

Vahelduseks on hea minna ja teha seda, mis plaanis.Suhtumine on oluline.Mul on temaga natuke probleeme, aga veidi turgutust ei tee paha. Suhtumisele st. Ma suutsin täna täitsa hästi suhtuda, arvestades, et sees oli kuidagi ülevoolav tunne. Juba loengus oli. Ma ei tea.Juba esimesel aastal oli mul kella 10ses loengus tihti ülevoolav tunne. Kuidas seda kirjeldada...Selline, et kui ma oleks karjuja inimene, siis karjuks, aga kuna ma seda pole, siis piisaks ka niisama näiteks hüplemisest. Ei, see jätab vale mulje, see pole selline tunne. Jäägu siis lihtsalt nii, et on rahutus. Nagu ikka minul- tahaks teha midagi, aga ei tea mida.
Praegu on tahtmine see jutt ära kustutada, aga vaikival kokkuleppel endaga ma ei kustuta seda, mis juba kirjas on.
Ja see Juhan Ulfsakiga on väga hea reklaam. Kus ta sebra ostab st.

Taking a photo of boiling water with an extremely short exposure time 'freezes' the water :-)

Vaatan

Laura kuulab Zemfirat ja ajab mulle ka isu peale.Düü-düdüdüdüü-düü-düdüdüdüüü. Aga muidu oli täna üks neid tavalisi päevi, kus millegi tegemise plaan asendub millegi mittetegemisega+minu elu kalleimad mahalõigatud juuksed+üks tavaline kooriproov. Ja sinna vahele nii mõndagi ebatavalist. Kuivõrd kellegi nägemine mõjutab päeva? Mõnedest inimestest ma olen õppinud mööda vaatama.Ilmselt jumal või ma ei tea kes karistab mind, aga ainult korraks süda natuke väriseb ja siis läheb tavaline päev edasi. Ka sel juhul, kui näen inimest mingis tavapäratus situatsioonis või kohas, kus sugugi seda oodanud poleks. Mõningatest teistest ei vaata mööda, see tähendab EI SAA vaadata,sest pilk ei tule õigel ajal lahti. Ja see on see koht, kus hetk kestab kauem kui hetk.Nii umbes kaks hetke näiteks. Ja seda võib olla liiga palju. Ometi on see takistamatu, sest reaktsioonikiirus ei saagi toimida, kui oma tegudest endale aru ei anta. Siiski ma praegu mõtlen, et neid inimesi, kellest ma mööda vaatan, on liiga palju. Põhjus on ju lihtne: ma ei tea, kuidas käituda. Ja see ei ole lihtne küsimus sellest, kas tere öelda või ütlemata jätta. Mõnel juhul muidugi ka seda.

Kardinaalne arvamuse muutus väga lühikese ajaga on võimalik. Väga. See on hirmutav. Mõned muud asjad on ka, millest ma siin varemgi kirjutanud olen, aga need on mingil moel tagaplaanile sattunud praegu.Või parem oleks ehk öelda, et oma kuju muutnud. Rõõm rõõmu pärast. Neid on kaks.

Kuulasin homse Tudengibädi üht osalejat nimega Neli proovi ja üks matus. Tõeliselt meeldejääv lugu.Heh

pühapäev, 15. oktoober 2006

Sügissoojus mu süles

või oli see SU süles? Mingi luuletus igal juhul kord oli.Armsalt amatöörlik ja rõhutatult romantiline. Kuigi selle autoriks ei osutunud see, keda oleks tahtnud arvata.Pole viga.Sügissoojus kehtib ka ilma selle luuletuseta.Sest sügis lihtsalt on nii soojades värvides.
Mõnel lapsel on ilmselt täna sünnipäev.Või oli eile.Vahet pole. Ja kas nad seda päeva suuremana enam mäletavadki. Kui paljud inimesed üldse teavad, millisel päeval nad sündisid? Päikeselisel, sombusel,vihmasel, tänasel? Mina arvan, et sündisin soojal päeval, kogu suvi olevat tol aastal soe olnud, palav lausa. Ehk oleks erilisem olla sündinud palava suve ainsal vihmasel päeval? Ehk oleks see mingil moel isegi tähendusrikas?
Mingis saates kunagi ütles,et kõige rohkem eestlasi on sündinud 1.mail. Ühtegi ei tea. Hea et mina 1.mail ei sündinud, kuidagi igav oleks.
Loodetavasti ilu ei lähe raisku, vaid tuleb jälle ja jälle, iga kord eri näoga.Mina armastan ilu.Ma tahan seda talletada.Miks mitte ainult kunst kunsti pärast?



laupäev, 14. oktoober 2006

Lill

Tartu on lärmakas linn oma mõningates osades.Kaubamaja Osturalli on väga roosa ja suhteliselt sisutühi.Punased kotid on kindel tulevikumuusika.Kuuldused minu tänasest nimepäevast on jõudnud siia- ja sinnapoole Eestit. Aitab sellest jutust.Õhtu on see aeg.Mul ei ole enam midagi öelda.Praegu.

neljapäev, 12. oktoober 2006

Vahtrakuld


Ma olen tegelikult üsnagi kullaga seotud inimene.
  • Klaviatuuril klõbistades torkavad silma minu kuldsed küüned(noh, natuke on rohelised ka:)
  • Minu silmad on kuldsed.Üks kena inimene ütles ükskord.Üks teine ütles, et on Saku Kulla värvi(silmad on ka tegelt natuke rohelised:)
  • See hõbesõrmus on tegelikult mul ka peaaegu nagu kuldne, sest see on ostetud vanaisa hambakulla raha eest.
  • Päris kullast sõrmus on mul.Jee.Nälg tuleb, siis müün maha.Aga ei saa palju raha.Sest too rõngakene oli üsnagi odav.
  • Juuksed on ka kuldsed.Eriti päikese käes.
  • Vaikus on kuldne.Seda ma oskan. Ja kui juba vaikus kuldne on, siis võiks "Vaikuse laul" ka kuldne olla.Ilus-ilus.
  • Werneri suhkrupakike mu laua peal olevas kiisuga kruusis on päris kuldne.(Üks must on ka muidu)
  • Riiuli otsas on sendipurk.Üsnagi kuldne oma sisemuse poolest.(Mitte et raha kullast tehtaks)
  • Kindlasti ma tunnen mõnda inimest,kelle süda on kuldne.
  • Minu kõva padi on kuldne(sest kollane on ju kuldne......siis ma olen ise ka ju kuldne oma kollase jopega?)
  • Sügis on kuldne ja mulle meeldib aina rohkem. Ülikooli raamatukogu juures olevad puud on nii ilusad, annetage votokat!

Ja tegelikult on kuldne hoopis hõbedane, sest mulle hõbe meeldib rohkem:)

Pidi küll mingi kulla jutt olema, aga ma ei saa mainimata jätta, kuidas ma igal hommikul ootan seda hetke, kui saab välisukse lahti teha ja see mõnus jahedus väljast vastu tuleb. See on sama hea või paremgi veel, kui see päikesetõus, mida enne uusaja eksamit vaatasin või see päike,mis niiniiniiilusti praegu langeb rohepunakollaste lehtede peale.Ma olen ikka esteet.Ilu on nii ilus.

Mingi blogipedede värk

1.Olen eestlane
2.Tegelen aktiivselt blogimisega
3. Olen kunagi murdnud ninaluu.
4. Jumaldan tumedat sokolaadi.
5. Ma tahan teda kallistada.
6. Mul on kaks last.
7. Minu jalanr on 39.
8. Kirjutan luuletusi
9. Mõtlen väga-väga ühe kalli inimese peale ja soovin, et ta terveks saaks.
10. Ootan kevadet.
11. Elan Soomes.
12. Armastan merekohinat ja tuuli.
13. Jumaldan mootorrattaga sõitmist.
14. Mulle meeldib kududa.
15. Mul on kodus kaks vallatut kassi.
16. Pean lugu Viljandi Folgist.
17.Naudin lumesajus jalutamist
18.Ma armastan bossanoovat
19.Olen segaduses kuigi ei tahaks olla
20.Mul on sinised silmad
21.Ma elan maal
22.Mulle meeldivad mittesuitsetavad tüdukud
23.Armastan kaua magamist
24.Käin alles ülikoolis
25.Ootan põnevusega Harry Potteri 7.osa
26.Mu ellu on vaja rohkem seksi ja armastust
27.Mul on chihuahua
28. Ma ostsin nädal tagasi moeka disaintelefoni
29. Homme hakkan lahedaks

Peaks vist olema nii, et kopid endale bloogi selle ja teed need boldiks, mis sinu kohta käivad, ja siis viimaseks lisad enda kohta käiva mingi lause. Njah.Ma olen blogipede.


kolmapäev, 11. oktoober 2006

Tumelilla


Täna on mul kaks võimalust: kas minna akadeemiliselt roosilist(noh, see on küll vist liialdus nüüd aga olgu peale) või okkalist rada. Aga seda lauset kirjutades ma vist jõudsin järeldusele, et kui ma ka praegu roosilise tee valin, on ta ikka lõpuks okkaline. Ilma okasteta roose...(kuidas see edasi läkski?) Seega vahet pole, valigem lihtsam variant.Vist.
Mulle meeldib, et õues jahe on. Jahedus moodustab nii suure kontrasti soojusega, et nii oskan neid mõlemaid rohkem hinnata.Nagu tühi kraanikauss moodsutab kontrasti musti nõusid täis kraanikausiga.Üldiselt on kasulikum piima mitte üle keeta. Ja üldiselt on kasulikum kliidega putru süüa. Parem on ka.
Mina ei ole roosa.Mina olen punane.Kui mitte muul moel, siis näost kasvõi.Kuigi näost ma vist olen roosa ka ikka Roosa on ilus värv, aga temaga tehakse see viga, et ei saada aru, mis tõeliselt roosa on. Näiteks selle lehekülje taust pole roosa, vaid helelilla. Ja see on väga oluline vahe. Sest roosat tausta ma ei paneks. Roosad prillid paneks küll, roosade klaasidega see tähendab. Paraku mulle tundub, et tänapäeval on pigem raamid prillidel roosad, klaasid võib küll mustad teha, aga roosasid, näet, ei saa. On see minu süü või? Mina ei oska ilma roosade klaasideta roosa olla, kipub kangesti tumelillaks. Värvusõpetus võiks küll koolis olla, aga seal vist peaks mingi hullult paberitükikesi kokku kleepima. Pole hea. Tööõpetus algklassides oli juba piisavalt jube.Pidi mingeid seeni pruunist paberist rebima.Ökk.Mul tulid nii koledad alati.
Lõpuks ehk positiivne noot

teisipäev, 10. oktoober 2006

Sügispunane


Olen näinud järjekordset unenägu sarjast "Sõda, hirm ja sellega seonduv", sedapuhku oli asi ilmselt selles, et minu kodulinnakese rahvas taheti küüditada. Mingi hull segane värk.Mõtlesin, et nüüd ma siis tean, kuidas Eestis tegelikult 40ndatel oli. Nojah,ega ma ju tegelikult ikka ei tea.
Sõja nägemine pidada tähendama sisemist konflikti. Njah, võimalik, ilmselt ma sellepärast näengi seda unes, et ei teadvusta, milles asi päriselt on. Ja hirm, mida ma alati tunnen neis unenägudes, viitab mingite asjade mitte nii hästi minemisele, kui tahaks. Pluss need veiniklaasid, mida ma eile lausa 3 tükki oma unenäos ära nägin, on ka märk probleemidest. Kokkuvõttes: unustagem säärased asjad nagu Dream Dictionaries. Ja keskendugem sügisele. Minule sügis meeldib.Väga.Ma ei ole stiilipede, aga nii meeldivad need riided, mis külma ilmaga inimestele selga ilmuvad.Mantel näiteks on mõnus.Ja see punase bareti ja salliga tüdruk oli väga vahva (Y).
Sall on väga lahe iseenesest.Sügis meis endis. Kui punaseid pükse just igaüks jalga panna ei julge, siis erksamat värvi sall on ju lihtsam ja armsamgi veel.
Kaubamajal pidid kuuldavasti mingid päevad hakkama.Hmm, tea kas see punane barett ka odavamaks läheb? Tegelt peaks minema kusagilt lõnga rottima. Mari ju pidi mulle vist mütsi kuduma. Punase.
Ja kuidas pagana päralt see "Süütuke" nii vaikselt ära lõppes,et ma ei näinudki?Mhh.

esmaspäev, 9. oktoober 2006

Mõelgem Kanada lipule

Ilmselt olen ma nüüd kusagil keskkooliajas tagasi.Seal oli ka nii, et midagi tahaks väga öelda, aga ei saa. Nüüd ka ei saa. Ei oska. Minu meelest pole mingil ülimalt "maailmateadlikul" jutul mõtet. Jah, see võib ärgitada mõtlema, see võib olla seotud mingi reaalselt toimunud sündmusega, aga see pole minu jaoks. Minu jaoks on unistlevsegane omamaailmajutt. Keegi ei saa aru? Jama küll, aga see polegi eesmärk.
Tegelt mind ajab üks asi närvi. See, et kõigil teistel tähtkujukruusidel on mingi kiitmine, aga Lõvi oma ütleb, et "Julgus ja suuremeelsus on Lõvi omadused, aga ka uhkus ja üleolek. Ta näib valitsemise jaoks sündinud olevat. Tema ainus eesmärk on leida imetlust. Kui ta on selle saavutanud, heidab ta aga imetlejad põlgusega kõrvale." No mida??? Mitte et see tõsi poleks, aga nii pole ju ilus öelda... Eriti veel kui nii armsa lõvi pildiga kruus on. Mõnikord ma luban isegi teistel sealt juua.Kakao jaoks kõlbab veel eriti hästi.
Sügis meeldib iga aastaga aina rohkem.Panin Truffe-sildi asemele ka väikese punase vahtralehe ja mõtlesin kumb on lahedam, kas värvilised vahtralahed või mändide lõhn. Ei tea, õnneks esinevad need erinevatel aastaaegadel.
Hooaja lektüür:Hendrik Relve "Vahtral on sünnipäev sügisel"





Hingamise päev

Jällegi nüüd siis...see inimene, kelle bloogi ma salaja lugemas käin, on raudpolt armunud. Hea meel ta pärast. Hiih.Vist Leppida ka on kasulik.Inimestega, asjadega.

Lamades, seistes ja istudes
taevasse vaadata tuleb.
Lamades, seistes ja istudes.
Esialgu.
Käies peab jälgima teed,
vaatama jalgade ette-
seni kui puutuvad maad.
Esialgu.
Mõni näeb taevast ka siis,
kui silmad on maas.
See tuleb omal ajal,
ma usun.

J.Viiding


reede, 6. oktoober 2006

Põmm 2

Tähendab eile oli üks kummaline pidu. Tähendab siis...kummaline.Polnud hullu ega midagi.Kurguvalule sain abi laululaval ma-ei-tea-mille-kõige laulmisest-räuskamisest ja kuu oli ilus ja Herne tänav oli rahvast täis.

Nüüd ma siis tean, et mul on ilusad juuksed.Poleks arvanudki.

neljapäev, 5. oktoober 2006

Amaaaaada miiiiaaa

Halvad asjad ikka kõigepealt.Kuidas saab olla nii, et ühes teaduskonnas hääb toetuste raha üle ja teises jääb kõvasti puudu? On võimalik.Kuidagi.
Üsna arg naeratus on minu jaoks üsna julge naeratus. Vähemalt mina näen seda nii. Mina olin täna julge.Mitte ainult naeratusse puutuvalt, vaid muidu ka.Jee.Julgus on päris lahe omadus. Tegelikult ei ole minu julgus ilmselt teiste silmis eriti nähtav, sest tegelikult on need täiesti normaalsed asjad, mida ma teen. Ma olen normaalne.Jee. Sest ma arvan, et imelik ei saa olla ilma normaalne olemata.Mhmh.
Info kordumine on ka lõbus. Eriti kui info levitaja ei tea, et info kordub.Aga tegelikult info kordub.Sõna kordub. Mina ei tea,miks mul viimasel ajal siin kusagil kümnenda rea kandis nii lambiks kisub.Aa, muide eile ma ju otsustasin, et hakkan elusse kirglikult suhtuma.Davai. Elu, armastan Sind...
Hullult kunstilised pilved on.Püstol taevas.Kaplanil ei ole relva.Tema hoiab hinge.

kolmapäev, 4. oktoober 2006

Palat nr.6

1. Nüüd ma saan aru küll, mis tunne on teha midagi sellist, mis sind päriselt huvitab. Paraku ei saa ma seda kuigi tihti teha.Nautigem, kuniks seda võimalust on.Seega.

Väljas on päris päris päris sügisilm.Ja mul on vist päriselt mandlid pekkis.Sest juba tükk aega on mingi jama.Mis saab? Aga muidu mul täna tekkis üks plaan, mis enne jõule saab.Või pärast jõule, polegi suurt vahet. Ma teen ühe vahva asja! Teen rõõmu. Loodetavasti ikka teen rõõmu ja mitte midagi muud. Kui nalja teen, siis on ka enam-vähem ok. Kuigi mulle meeldib üsna vähe, kui minu üle naerdakse.Kõik sõltub muidugi naeru sordist. Njah.Varane või hiline. See tähendab mitte kartul.Lamp.Põrandalamp raudselt.Ja mitte põrandalamo nagu ma iga kord alguses kirjutan. Lamo oleks üsna lame sõna.Tõesti. Jumala sassi kammib, kui varbad külmetavad ja akent kinni ei pane.