Truffe kirjanurk

Järg raamatule   "The bell in the lake" . Lugu jätkub umbes 20 aastat peale 1. raamatu lõppu. Lillehammeri piirkonna Butangeni külas on pastoriks endiselt Kai Schweigaard, kes hoiab silma peal oma oma kunagise armastatu Astrid Hekne poja Jehansi elul. Jehansi kaksikvend Victor elab Inglismaal, aga satub ka Norrasse käima. Kas ta kohtub Jehansiga? (See, muidugi, on retooriline küsimus.) Raamatu tegevusaeg ulatub 20. sajandi algusest I maailmasõja järgse ajani. Sellesse perioodi jääb Norra iseseisvumine (millele küll ülisuurt tähelepanu ei pöörata) ja ka Hispaania gripp näiteks. Huvitav oli 2023. aastal lugeda, kuidas 100 aastat tagasi inimestele sõnu peale loeti, et ärge minge külla ega teistele üldse lähedalegi. Sisu Polnud sisutu, aga 1. osal oli kuidagi suure mõtte lõimelõng püsivamalt tunda. Siin oli mingeid episoode, mis nagu lihtsalt olid.  Stiil Hea jutustaja, aga kiire tempoga lugude otsijal maksab see raamatusari jätkuvalt rahule jätta. But a promise was a promise. An

19. sajandi Prantsusmaal abiellub noor Emma arst Charles Bovaryga. Ta ootab suurt õnne, armastust ja üldiselt ülevaid tundeid, mida ei tule. Mees armastab teda küll, aga Emma tunneb, et tal on pigem tüütu ja igav. Siis satub tema teele teisi mehi, kes tunduvad suutvat talle neid ülevaid tundeid pakkuda. Libe tee, aga vaatame, mis saab. Sisu Tänapäeval nagu väga originaalne sisu ei tundu, et inimesele olemasolev abielu ei istu ja hakkab petma. Omas ajas oli see, usun, päris uudne. Originaalsusest olulisem on siiski, kuidas teemat harutatud ja arendatud on. Siin oli hästi.  Stiil Ja hakkan jälle pihta selle jutuga, et klassikat lugedes saad aru, miks ta klassika on. Suurepäraseid raamatuid kirjutatakse ka 21. sajandil, aga need ei ole sellised, no ei ole noh. Võib-olla 100 aasta pärast on, maitea. Aga võtad mingi Flaubert'i või Tolstoi ette ja see tekst on kohe sihuke krõmps ja tummine. (Muidugi ka seetõttu raskem lugeda.) Tuleb silma ette, kuidas onu istus laua taga ja sulg libises

  Aliis on hilistes kolmekümnendates hooldajana töötav üksikema. Tema poeg on arstiteaduse õpinguid alustanud ja Aliis otsustab Rootsi tööle minna, et poja õpinguid paremini finantseerida. Rootsi laeval päästab ta ühe vanahärra kalaluu kätte lämbumast, mispeale mees (selgub et rikkur) ta endale hooldajaks palkab. Edasine tegevus on mehe majas Prantsusmaal. Sisu (Ilmselt taotluslikult) lihtsustatud mitme koha peal, aga jääb siiski usutavaks. Päris tuhkatriinulik. Prantsusmaale sattumine käis väga lambist ja ruttu. Teisalt idee, et Tuhkatriinuks võib olla ka mitte verinoor ja pisut endassesulgunud inimene, on ju kena. Stiil Kirjutaja polnud kindlasti sule peale kukkunud. Emotsioonid Mul olid natuke teistsugused ootused vist ses osas, mis tunde see raamatab tekitab. Mõtlesin, et tuju mõttes jätab nulli või kergelt plussi, aga viis hoopis kergelt miinusesse (loe: masendas veits).  Tegelased Peategelane Aliis ajab üsna kindlasti paljusid närvi. Ta ei oota elult eriti midagi. See tüüp, kelle

Daisy Jones & The Six on 1970. aastate kuulus rokkbänd. (Ei ole päriselt olemas olnud.) Raamat räägib bändi esiletõusust muusikamaailmas ja lõpeb nende ootamatu laialiminekuga. (Ei ole spoiler, üsna alguses öeldakse seda ka lugejale.) Muidugi on muusika kõrval asjasse segatud ka eraelusuhted, mis bänditegemist mõjutama hakkavad. Raamatu autor on Taylor Jenkins Reid, kes kirjutas ka "Evelyn Hugo seitse abikaasat", mida hiljuti lugesin. Sisu See, et tegelasteks on mingid bänditüübid, on juba väga hea algus. Mulle meeldivad muusikamaailmas toimuvad raamatud. Mõnda aega tundus, et võib-olla see ongi rohkem muusikaarmastuslugu kui lihtsalt armastuslugu (oleksin eelistanud seda esimest), aga oli ikka ka armastuslugu. Mängis piisavalt hästi ka sel moel välja.  Meeldis, et lisaks pealiinile olid ka kõrvalliinid, mis olid piisavalt arendatud, aga samas olidki  kõrval liinid. Stiil Raamat koosnes tegelaste intervjuukatketest. Niisama kirjeldamise kohti ei olnud, kogu aeg keegi ütle

Tuleb välja, et olen väga täpne.    I kvartalis  oli 16 raamatut, II kvartalis jälle 16.