laupäev, 28. jaanuar 2006

Pole ammu kirjutanud

Nonii...nüüd on eksamid tehtud, jess! A-st E-ni sain kõik hinded kätte.Hahaa. Aga nüüd lebotan ja ei tee midagi, kuigi on tegemata töid. Hakkasin Tode "Piiririiki" lugema ja mõtlesin, et kui ma kunagi peaks raamatu kirjutama, siis see võiks olla midagi sarnast.Selline natuke lamp jutt, aga samas hullult terav:)
Ja seda peab taaskord ütlema, et luuletajat minust ei saa. Sest selliseid sõnu, mis võiks mingeid teatavaid situatsioone kirjeldada, pole lihtsalt olemas. Midagi jääb ikka puudu...Seepärast oleks ehk sobilik nüüd emotsionaalseks muutuda ja soovitada inimestele: nähke ja tundke, siis polegi sõnu vaja!
Täna käisin korvpalli vaatamas. Rock muidugi kaotas, aga kes suudakski Eestis Leedu korvpalliga võistelda. Sellegipoolest oli tore üle aegade korvpallli vaadata.Kahju ainult,et Kiks Poola maha on müüdud:(
Homme lähen koju vist:)

pühapäev, 15. jaanuar 2006

Haaa

Hullult nõme on õppida kogu aeg. Või seda teeselda vähemalt. Seis pole kuigi hea:( Ja kui siis veel mingid tüübid närvi ajama hakkavad...Aga ärgem laskem end sellest segada, olgem rahulikud.On ju ometigi kena pühapäevahommik:)
Muidu peaks vist veel seda ütlema, et alanud on iga-aastane jaanuarisündroom- kevad tuleb LIIGA selgelt silmade ette. Aga pole ka imestada-jaanuar pole kunagi olnud minu lemmikkuu.
Mu kevad algab pääle jõulu juba,
neist päiksekiirtest oli ammu puudus....

neljapäev, 12. jaanuar 2006

Esimene

Siin ma olengi!
Ega mu elus just suurt toimu, aga kirjutada mulle meeldib:)
Viimased paar päeva olen ma kõvasti lebotanud, aga olgem ausad, ega E Eesti keskajas just muud tahtmist ei tekita.Ilm on ka nõnda nõmedaks läinud, mingi hull vesi on väljas.
Aga - viimased päevad on mulle kirjanduse valdkonnas väga harivad olnud ja on taaskord tekitanud mõtteid sellest, miks ma küll õigel ajal teatavat ankeeti täites sinna "kirjandus ja rahvaluule" ei mõistnud kirjutada. Nii tore oleks olla aasta läbi Underist, Visnapuust ja Viidingust küntud:) Samas eks seal ole alati parem, kus mind pole.
Aeg-ajalt mulle meeldib ühikas elades sellistel inimestel külas käia, kes päris oma kodus elavad. Mõnus on kohe vaadata punaseid köögitoole ja suuri raamaturiiuleid, mis ongi just seal oma õiges kohas. Mugav konservatiiv olen:)