kolmapäev, 30. detsember 2009

Otsad kokku, osa 2

Nõnda siis nimekiri number kaks ehk juba vana tuttav.

suurim prohmakas
- mitteilmumine
suurim kordaminek - kooli osas pole justkui kurta
parim eesti tutvus – ei ütle (kunagi lugedes kindlasti ise ka enam ei mäleta, keda täpselt ma siin mõtlesin, aga ikka ei ütle)
parim muu tutvus – mõned vahvad fiktsionaalsed karakterid
halvim eesti tutvus – on inimesi, keda ei saa mitte tunda
halvim muu tutvus – orksibrasiillased on ikka veel kadunud
lemmik telefonikõne – sihuke, kus sai kellelegi kärbseid pähe ajada
aasta lause – "Mingi show käib kogu aeg." (KU)
aasta kõige lollim küsimus – mõni elu.24 küsitlus
minu kõige lollim sõnaaps – enda omi ei tule meelde(sest kes siis ikka palki silmas näeb), aga igal pool ümber on aina rohkem ja hullemad
lemmikvoodikaaslane – enda valitud mõtted
lemmikfilm - “Milk”, "2 days in Paris" oli ka suhteliselt humoorikas.
lemmikraamat - Alan Hollinghurst "Iluliin"
suurim ettevõtmine – polegi ette võtnud, kõik on ise ette tulnud rohkem
lemmiktelesari – mitmed, "Six Feet Under" on suvest saati ülevaatamisel nt. Fox Life'i vaatan ka hoolega :P
suurim rõõm – kui mitu korda järjest hullult vedas, nii ei saa vedada lihtsalt
suurimad pisarad – täitsa kasulikud
suurim üllataja – ise (jube diip, ma tean)
kõige khuulim koht – jõgi
kõige khuulim hommik – siis kui keegi(Mari näiteks) külas oli ja sai hommikusööki süüa(putru näiteks)
kõige halvem hommik – mitmed närvikülma ja -tõmblustega
kõige khuulim kink – NIIMOODI vedas mitu korda ma räägin, noh!
parim kohvikaaslane – hommikul väljastatud värske internet
kõige kallimad – on endiselt kõige kallimad
kõige khuulim kooliaine – Sissejuhatus eesti ja seto rahvausundisse
suurim shokk – NIIMOODI vedas mitu korda ma räägin, noh!
parim laul – the Bird and the Bee "My love" (ütleb ka last.fm)
kõige parem koht – dušinurgas mulle suhteliselt meeldib
parasiitsõna - sviit!
leid – peab olema see, et ma lõpuks aru sain, et Firefoxi ikooni peal on rebane
drama queen - muidugi mina
parim kuu - jaanuar-veebruar, juuli
läbikukkunud idee – jätaks ühe eksami ette 5 päeva aega, et sel ajal kohustuslikud raamatud läbi lugeda
parim sms – sisult sama, mis siin vanaprouast räägitakse
räigeim stoori – kirved
aasta jook - tihedas rebimises sai aasta lõpuga teistest ette piparmünditee
aasta avastus – 110. korda: Eesti on ikka nii väike!
kõige mõttetum tegu - vihastamine

2008
2007

laupäev, 26. detsember 2009

Otsad kokku, osa 1

Nimekirjade austajana ei saanud täitmata jätta. Küllap neid veelgi tuleb.


1. What did you do in 2009 that you’ve never done before?
Pokkerit mängisin näiteks.Ükspäev oli suur nimekiri olemas neist asjadest, aga enam meelde ei tule.

2. Did you keep your New Year’s promises and will you give them for next year?
Pole lubadusi andnud, pole ka midagi pidada. Edaspidi ka ei anna.

3. Did any of your friends/relatives get a baby?
Ei tule ette küll ühtegi. Tuttavate inimeste hulgas küll saadi lapsi.

4. Did you go to anyone’s funeral?

Ei

5. Which countries did you visit?
Eestit.

6. What do you want to have in 2010 that you missed in 2009?
Põnevust. Ja pinnapealsemalt poolelt tahaks rohkem raha. Lihtsalt natuke rohkem, et ei peaks pidevalt mõtlema sellele, et mul teda pole.

7. Which date in 2009 you’ll remember and why?
5.august, 30.november.

8. What was the biggest accomplishment of the year?
Mitte ärapõgenemine.

9. What was the biggest failure?
Põgenemine.

10. Were you bothered by any disease?
Oluliselt mitte.

11. What was the best thing you bought?
"Keisri hullu" näiteks ostsin.

12. Who’s behavior was rather remarkable?
Minu enda ma kahtlustan.

13. Who’s behavior made you depressed?
Pole midagi eriomast 2009. aastale, seega ei hakka parem.

14. What did you spend the most money on?
Toit paraku.

15. What excited you the most?
Mitmesugune fiktsioon.

16. Which song will always remind you of year 2009?
"Hear me out"- Frou Frou, "Swimming Pool"- Freezepop, "My Love"- The Bird and the Bee

17. Comparing to last year you’re:
i. happier or sadder? õnnelikum
ii. thinner or fatter? sama
iii. richer or poorer? vaesem

18. What do you wish you would have done more?
Seltskondlik võiks alati rohkem olla.

19. What do you wish you would have done less?
Virinat igasugust on alati liiga palju.

20. How did you spend your Christmas?
Käisin pidevalt pliidi pealt kapsast ampsamas.

21. How do you plan to spend the New Year’s Eve?
Naerda kavatsen päris korralikult.

22. Did you fall in love in 2009?
Pigem ei.

23. How many one-night-stands did you have?
On see tõesti asi, mida küsida siin? Definitsioonid.

24. Which TV-shows were your favorites?
Need, mille peale Kathriin huilgama hakkas :P

25. Do you hate someone now that you didn’t hate before?
Pole minu teema see vihkamine.

26. What’s the best book you read this year?
"Hiired tuules" Muti oma.

27. What was your biggest musical discovery?
Mitmed. Jem. The Cure'i sai natuke kuulatud.

28. What did you want very bad and actually got?
Sain küll asju, aga kas ma neid ka VÄGA tahtsin.

29. What did you want very bad and didn’t get?
Taaskord sama.

30. What was your favorite movie of the year?
"Milk" ilmselt.

31. What did you do on your birthday and how old did you turn?

Hm, eriteemalisi asju. 23 sain.

32. What thing/event would have made your year even more remarkable?
Keegi oleks võinud ikka pulmad ära teha. :D

33. How would you describe your outfits in 2009?
Ostetud varem kui 2009.

34. What kept you sane?
Kui kaine, siis ikka ise.

35. Which celebrity did you dream about the most?
Ja kas tõesti keegi arvab, et keegi kirjutaks siia mingi nime, isegi kui oleks kirjutada? Märt Avandi mulle suhteliselt palju meeldib, mitte unistamise tasandil küll.

36. What political event moved you the most?
Valimised olid ja.

37. Who did you miss the most?
Kindlatest isikutest ei saa rääkida.

38. Who’s the best person you met this year?
Vaevalt ma sedagi siin ütlen. Aga oli lihtsamalt ja raskemini mõistetavaid, öelgem, tagumised veidi põnevamad.

39. Best lesson in life in year 2009?
Ikka veel on iga mees oma saatuse sepp ja oma õnne valaja.

reede, 18. detsember 2009

Lisainfo

Praegu läksin kava.ee-sse ja leidsin sellise asja:

TV3
15.15 Zorro: mõõk ja roos

Diego joodab Mariangeli täis ning kingib talle lilli. Esmeralda loobub oma varandusest Montero kasuks. Sõdurid otsivad vanglast Sara Kalit, ent loobuvad viimasel hetkel kloaaki laskumisest. Don Alejandro tunnistab Doloresele, et Yumalay ja Regina on õed. Olmos teatab Esmeraldale, et on aeg ta ema päästa...

Ma ei saa vist päriselt aru, aga naljakas on.

(Päeva)statistika

Enne tänast olin ma ülikooli jooksul teinud 16 suulist eksamit. Täna oli 17. ehk esimene kord, kus ma närvis ei olnud. Harjutamine teeb meistriks ilmselt.

Ja kuni praeguse hetkeni olin täiesti veendunud, et vähemalt pool (aga ilmselt rohkem) kõigist eksamitest on olnud suulised, nüüd lugesin üle, et 43 kirjalikku on 16 suulise kõrvale panna. Aga eks suuline eksam ole ka kordades meeldejäävam. Mõni kirjalik on ka. Näiteks see, kui ma kevadel ilma pastakata kohale läksin.

Aga niisiis jah, täna ma ei olnud närvis, vähe puudus, et oleksin veiderdama hakanud. Nägusid juba tegingi. A samas õppejõud tegi ka. Ma tegin veel tükk aega peale ruumist lahkumist edasi neid nägusid. Ei tea, kas ta ka tegi. Ilmselt oleneb, mida järgmine vastaja talle rääkis. Aga see järgmine oli üks sihuke poiss, kes nägi selline välja küll, et võiks nägusid teha.

Hiljem olin Turusilla peal NII lähedal sellele, et lolle tantsuliigutusi tegema hakata. Nii lähedal pole kunagi olnudki veel.

Mööda kanalit Eedeni poole kõndides oli ühel pool suur põlev päike ja teisel pool siiraste silmadega noormees, kellel lokid nii armsalt mütsi alt välja kaardusid.

teisipäev, 15. detsember 2009

Võõras, osa 3

Täpselt 3 kuud peale meie viimast kohtumist nägin ma teda viimaks jälle. Muidugi Eedeni juures. Kuivõrd enam pole september, oli tal sedakorda jope seljas ja müts peas ja õlal polnud seekord mitte läpakakott, vaid sihuke meeste kott. Selline nagu meestel on tihtipeale. Selline nagu karjääri onudel (jah, lahku) oli, kes vanaema aia tagant mööda kõndisid.
Kahju, et ma võõrast eriti pikalt passima ei saanud jääda, olin teda nähes natuke ebamugavas kohas. Aga igal juhul hea, et pelmentšikuteo asemel poodi läksin.

Võõras, osa 2

esmaspäev, 14. detsember 2009

Lekraam

Nõndaks. Mul tuli üks mõte. Ja üritan nii teha, et iga päev tuleks üks mõte.

reede, 11. detsember 2009

See lamuur

Kuivõrd on suhteliselt hiline õhtutund ja mul on misteeriõusmisteeriõus peal, siis palun!, siin on üks laul. Äkki vähemalt üks inimene saab aru, miks ma just selle valisin (aga eks rohkem ole muidugi uhkem, vist).

laupäev, 5. detsember 2009

Mõtteteritusnurk

Allpool on tähesegadikus toodud mõningad sõnad, mida tavaolukorras võib leida minu arvutilaua paremalt käelt. Tegu on niisiis sõnadega, mis mu meelest naljakalt kõlavad või on naljakad juba oma olemuselt. Mõningad, nagu näha, on ka võõramaise päritoluga sõnad. Kui kõik üles leiad, mine võta kapist küpsist.

Make Your Own Word Search

kolmapäev, 2. detsember 2009

7

Nägin täna peaasjalikult nelja tuttavat nägu. Kõik tegid rõõmsaks.
Lisaks ei saanud jalad märjaks hoolimata mõningatest jalgsi läbitud vahemaadest.

Tubli!

pühapäev, 29. november 2009

Rumal filmijupp

See on õige kummaline, kuidas filmides alati nii on ja siis ma mõtlen, et (vähemasti mina ja ma usun, et päris paljud) päriselt küll nii ei teeks.
Näiteks selline stseen. Naine nahistab armukesega, kui äkitselt kõlab uksekell. Naine läheb avama, armuke jääb sinna teise tuppa, kus nad algselt olid. Ukse taga on ütleme et tolle naise pärismehe hea sõber, kellega naine siis hetkeks rääkima jääb. Ja nüüd tuleb see haige osa: minuti pärast hüüab armuke teisest toast, et kuule, naine, kes seal ukse taga on või miks sul nii kaua läheb, või veel hullem, tuleb ka ukse peale vaatama, et kes siis tuli. No kes päriselt nii teeb? Teeb keegi üldse? Ei saa ju nii rumal olla.

reede, 27. november 2009

Maitea mitmes kordussaade juba

Nagu sellest veel ei piisaks, et mõningad sündmused ja neid kajastavad artiklid mind ärritavad, hakkan millegipärast alati ikka ka sinna juurde jäetud kommentaare lugema. Ja kirevase päralt tõesti, need ajavad veel rohkem närvi. Nagu ühest blogist ennist lugesin: kas mõned inimesed jäävad sellest õnnetumaks, kui nende kõrval olevad inimesed ka õnnelikud on?

laupäev, 21. november 2009

Idee 1- pildiotsing 0

Taevas on hallisegune kahvaturoosa, vihma sajab ja hämardub. Täitsa kunst. Ja esimene vihje päikese olemasolust viimaste nädalate jooksul.

Teema oli tegelikult järgmine: kui ma oleksin mees, tahaksin endale tumepruuni tuhmi(või mati?) läikega ülikonda ja siukest umbes sarnast värvi(aga natuke hallikamat) särki ka, mis sinna juurde käiks. Üritasin netist pilti leida, mis enam-vähem ettekujutusele sarnaneks, aga see osutus ootamatult raskeks.
Võib-olla oleks tegelikult parem, kui mitte mina poleks mees sellise ülikonnaga, vaid minu nägemisulatuses viibiks pidevalt mees, kes seda kannaks. Jah, nii oleks märksa parem.

Loo iva: ülikond teeb silmale rõõmu!

reede, 13. november 2009

Tähelepanekud viimasest nädalast

  • Mulle meeldib, kui liikuva pildi (olgu ta siis filmi või seriaali vormis) tegevus toimub kohas, kus on aastaajad, st näeb lund ja värvilisi lehti jms. Tihti tegevuspaigaks olev päikseline California mõjub palju ebareaalsemana kui lumine Saksamaa. Mitte et California olekski ebareaalne(sest ta ju pole), lihtsalt mulle on reaalsem see, mis näeb välja nagu minu elu.
  • Mulle meeldivad tegelaskujud, kelle tundeid/tegevust/käitumist ei saa lõpuni ära seletada. Mitte nagu kirjanduse tunnis, et oma mehe vastu tundis Anna seda ja rongi alla hüppas sellepärast et(kuigi see arutelu on ka huvitav). Miks ei võigi jääda küsimus, miks keegi mingil moel käitus. Mu meelest sellised tegelased on inimlikumad, sest inimese tegevus pole ju ka alati teiste (ja isegi tema enda jaoks) mõtestatud. Teen midagi sellepärast, et lihtsalt teen, iga liigutuse taga ei ole tohutut taaka sellest, mis minuga lapsepõlves juhtus või kuidas end teismelisena tundsin. Muidugi on kogu minu eelnev jutt jama, sest see, kui palju tegelaskuju käitumist ära seletada saab, on tegelikult seletaja teha.
  • Ma olen idealist. Kuigi keegi ei armasta mind rohkem skeptikuks nimetada kui ma ise, siis on ikkagi palju valdkondi, kus mul on ainult ideed, teooriad. Teisalt pole olnud ka praktikat, mis teooriaid ümber lükkaks ja idealismi tema (siiski savijalgselt) troonilt kukutaks.
  • Positiivne, mis on iseenesest ju positiivne sõna, võib mitmes situatsioonis omandada negatiivse tähenduse.
  • Õpetajaks ei õpita vaid saadakse (juba vanem kui selle nädala tähelepanek).
  • Lõpetuseks väike unenäokirjeldus. Täna öösel olin tuttava noore õpetaja tunnis, vaatlejana vist. Lisaks mulle, talle ja õpilastele oli seal ka üks hetkel aktuaalsetest õppejõududest. Tund toimus minu endises koolis(näoga õpetajate toa poole olles esimene uks õpside toast paremale). Tunni alguse arutlusteemaks oli hiljuti loetud ilukirjandus. Küsiti siis minu käest ka, mida lugenud olen. Mina hakkasin rääkima, et lugesin mingi aeg ühte Heiti Talviku luuletust, pealkirja ei mäletanud, aga luuletus alanud sõnadega Jälle vaarun koju, pisarais ja purjus. Raamatus, kus see luuletus oli, olla olnud miskisugune analüüs või ülevaade ka, mis Tuglase luuletustele viitas. Vaat, et minu viimase aja lugemise hulka kuuluvatki Tuglase luuletused. Küsiti siis klassis õpilaste käest, kas keegi veel on Tuglase luuletusi lugenud. Üks suurekasvuline neiu tõstis käe ja ütles midagi tarka, enam ei mäleta mida. Igal juhul sain ma tol hetkel aru, et ilmselt on tegemist 9.klassi tunniga, sest nii suured lapsed on. Too õppejõud küsis seepeale, kas mul ehk praegugi too raamat armsa Friedeberdi luuletustega kaasas on. Ütlesin, et teises ruumis on. Saadeti mind siis raamatut ära tooma. Edasi tundus, et õppejõud hakkas noorelt õpetajalt tundi üle võtma ja tahtis õpilastega hirmsasti asju arutada. Noor õpetaja istus äkki minu kõrvalpingis ja ütles vaikselt, et tegelikult polnud kogu tund selleks aruteluks mõeldud.
  • Ma pole päris kindel, kas siinse blogi lugeja jaoks on huvitav või oluline teada, mida mina öösiti unes näen, aga millegipärast olen terve päeva selle une peale mõelnud ja kogu aeg tundus, et tuleb kindlasti üles kirjutada. Lisaks sellele üritasin hommikul välja mõelda, kas üldse kunagi ükski Tuglase luuletus minu silmade ette juhtunud on. Nüüd tuli meelde. On. Hirmus ilus oli pealekauba.

neljapäev, 5. november 2009

Kõik, mida minu kohta teada

Ten Top Trivia Tips about Kaisa!

  1. Kaisa has a memory span of three seconds.
  2. Thirty-five percent of the people who use personal ads for dating are Kaisa.
  3. Kaisa is the only metal that is liquid at room temperature.
  4. Over 46,000 pieces of Kaisa float on every square mile of ocean!
  5. Devoid of her cells and proteins, Kaisa has the same chemical makeup as sea water.
  6. Ninety-six percent of all candles sold are purchased by Kaisa!
  7. The deepest part of Kaisa is over 35,000 feet deep.
  8. Kaisa was originally called Cheerioats.
  9. Kaisa can usually be found in nests built in the webs of large spiders.
  10. Kaisa can sleep for three and a half years!
I am interested in - do tell me about

kolmapäev, 28. oktoober 2009

TPing

Üks asi, millest ma ikka veel üle ei saa, on see, et inglise keeles on olemas lühend väljendi kohta, mis tähistab tualettpaberiga hullamist. Ja tegevus ise näikse ameeriklastel olevat rahvusliku koerustüki(national prank, jaah) staatuses.

Siin mõned illustreerivad näited.

Raiskamishullustuse musternäide muidugi, aga idee ise on nii lollakas, et ajab vägisi naerma.

teisipäev, 27. oktoober 2009

Tühi jutt, tühi lora*

Teemat ei ole. Või on. Ega vahet ei tee tegelikult. Lihtsalt lugesin praegu ja mingi päev varem ka ühte hästi vahvat blogi. Peale selle, et neid on põnev lugeda, on säärastel kirjutistel alati ka kirjutamissoovi tekitav efekt. Siin ma nüüd siis olen. Tahaks ka midagi hästi paeluvat kirjutada, aga võta näpust. Nagu 12.klassis, kui "Keisri hullu" lugesin. Seal see tüüp pidas päevikut ja minus tekkis ka vastupandamatu soov seda teha. Pole vist vaja lisada, et minu versioon päevikust oli märksa igavam ja kujunes lihtsalt kuivaks sündmuste edasiandmiseks.

Muudes tähelepanekutes: Täna on üks neid päevi, kus ma öösi midagi unes nägin, ja mul on tunne, et see polnud meeldiv, aga millega tegu võis olla...Päris sellist tüüpi, mul vist polnudki seal eelnevas unenäojutus. Unenägu, mille nägemisest oled teadlik, aga otsesest sisust mitte. Nagu piimahammas, mis suus loksub, aga ära veel ei tule ja rahule teda ka jätta ei saa.

Ja veel. Praegu avastasin, või pigem teadvustasin, et siin saab ka teksti joondada. Wordis alati teen seda, sest peab, aga siin pole isegi mõelnud sellele võimalusele. Võib-olla oleks ilusam panna justified? Ei ole kerge küsimus, ei ole, sest siis oleks ju järgnevad postitused eelnevatest erinevad. Vaat', kes järjekordselt vanades raamides kinni on. Ma siis nüüd panen justified. Kasvõi seekord ainult ja isegi kui ma just eelvaatest nägin, et erikujulised realõpud on ilusamad.

* See oli kellegi jutt või raamat vms. Võis olla ka loba lora asemel. Kas mitte 18. sajandist veel? Teab keegi autorit?

pühapäev, 25. oktoober 2009

Tere õhtust!

Ma olen hetkel purjus ja mul on vaja midagi teha, et see üle läheks. Niisiis saab siia üks kirjatükk. Päeval mõtlesin piiridele. See, et oled mingi piiri üks kord (või ka mitu korda) ületanud, ei tähenda, et see piir poleks enam piir. Ikka on. Selleks, et piir kaotaks piiri tähenduse, peaksin mingit asja korduvalt ja pidevalt tegema. Seega minu jaoks oleks praegu raske teha asju, mida tegin vabalt näiteks suvel. Siis oli piir nihkunud, aga nüüd on ta tagasi nihkunud.
See vist ongi kõik. Ei, tegelt üks asi veel. Kas mind lüüakse elusalt risti, kui mulle meeldib üks biitlite loo kaver rohkem kui originaal? Sest noh...need on ju biitlid, need pühad kunnid. Ei, ega ma ei taha irooniliselt kõlada, ongi väga lahedad vennad, onon. Lihtsalt teised teevad nende lugudest ka väga häid asju. Jee.

reede, 23. oktoober 2009

Unenägude tüpoloogia

...või vähemalt katse seda teha, enda näite põhjal. Paljud kategooriad on ilmselt omavahel mõneti kattuvad, aga mida rohkem, seda uhkem, jees?

  • kergesti päevasündmustega selgitatavad unenäod - pole muide sugugi kõige tihemini esinev grupp, kuigi seda võiks arvata
  • unenäod, milles esineb suvaline päeval nähtud detail - nt silmad õues kõndides maas 10-sendist ja samal ööl on ta unenäos kohal
  • väga meeldivad unenäod - jaah, need
  • ülimalt häirivad unenäod - tihti näiteks keegi sureb ära. Selliseid ei raputa üles ärgates päriselt maha, vähemalt järgmised paar tundi on ebameeldiv.
  • korduva tundega(tihti ka sündmusega) unenäod - minul näiteks olid vahepeal sarnase hirmutundega unenäod. Sündmus oli ka tegelikult suhteliselt korduv: sõda, küüditamine, mahalaskmiseks valmistumine. Korra küll olin ka Gorbatšovi nahas hirmunud põgenik.
  • unenäod, mis järgnevad tugevale soovile just seda inimest/olukorda jms unes näha - harvaesinevad kaunikesed
  • seletamatute detailide/inimestega unenäod - näiteks ilmutab end unes inimene, keda pole mitu aastat nähtud ega tema peale mõeldud
  • reaalsusega ühilduvad unenäod - sagedased. Kukud voodist maha, samal ajal kui unenäos kukud trepist alla. Või unes heliseb uksekell, mis osutub tegelikkuses äratuskellaks.
  • unenäod, mis ununevad täiesti - üsna palju esineb seda piinavat tunnet, kus teed hommikul esimest korda silmad lahti ja mõtled et ohsapoiss kui lahe unenägu see oli, siis paned silmad korraks kinni ja tunned, ma ütleksin lausa füüsiliselt, kuidas teadmine sellest unenäost ära läheb. Liiv sõrmede vahel täpselt.
  • unenäod, mis ununevad ja meelde tulevad - ilmselt mingi välise ärritaja mõjul tuleb pärastlõunal kell 4 teadmine, et eelneval ööl nägid just oma matemaatikaõpetajat unes.
  • järjejutu-unenäod - erinevatel öödel sama teema edasiarendus
  • rasedusunenäod - isiklikult väga tihti ei näe ennast ega teisi rasedana(küll meenub üks kord aastate tagant, kui olin Sophie sarjast "Kodus ja võõrsil"), aga tundub, et inimesed üldiselt näevad. Ei tea, kas mehed ka näevad...ja kas mehed ennast rasedana näevad? Telekast olen küll sihukest asja näinud.
  • reaalsusest raskesti eristatavad unenäod - ei saa aru, kas tegemist on unisena mõeldud mõtetega või unenäoga. Tegelikult võiks täiesti võimalik olla, et ei saagi vahet teha.
  • unenäod, kus isennast kõrvalt näeb
  • unenäod, kus räägitakse võõrkeeli - boonuspunktid, kui kuuled ennast võõrkeeles rääkimas
jne.

Öö hakkas, tuleb teooria lõpetada ja praktika kallale asuda.

kolmapäev, 21. oktoober 2009

Kolmapäevased "Tunne Põhjamaad" minutid

Täna oli taevas õige sinine ja kased väga kollased. Tuli tuttav ette. Jaa, Rootsi lipp. Praegu hakkasin mõtlema, mis need värvid tegelikult seal lipul tähendavad, ega olegi ometi taevas ja kased...:P Sain teada(ja jagan teadmist), et kollane sümboliseerib lahkust/suuremeelsust ning sinine valvsust, tõde, lojaalsust, visadust ja õiglust. Täitsa palju asju pannakse sinise õlule. Vähemalt see on helesinine, tavaliselt on kõigil tumesinine lipu peal ja panevad ka täie rauaga mingi mitu sõna, mida kõike see sümboliseerib. Tähendab ma mitte halva pärast, väga hea, kui on mitmetähenduslik sümbolvärv.
Huvitava lipulehe leidsin ka nüüd.

Taustaks: Rootsi hümn kitarril

esmaspäev, 12. oktoober 2009

Aade. Või tõik.

Sellest ajast peale, kui ma otsustasin headel ja halbadel näitlejatel vahet tegema hakata, olen näinud väga palju head ja halba näitlemist.

laupäev, 10. oktoober 2009

Lehelapse suvi

Meie vaatasime täna koolis videot. Üks vahvamaid, mis ma viimasel ajal näinud olen. Ja armas ja lõbus. Hea lühike ka.

neljapäev, 8. oktoober 2009

Unelaul

Nägin unes, et olin (ilmselt oma reedeses) loengus ja minu ees istus üks tüdruk, kes oli Alanis Morissette. Ses mõttes, et ta ei näinud välja nagu AM, aga õppejõud pani mingi Alanise laulu mängima, vist teistele kommenteerimiseks ja hindamiseks, ja siis ma kuidagi teadsin, et see tüdruk minu ees laulab seda. Lisaks oli tal suur juuksepahmakas ja ta niheles.

teisipäev, 6. oktoober 2009

IIIIIIIIIIIIII

Täna on teemaks üks minu ammune tähelepanek meessoo kohta. Reeglina on mehed kenad. Nagu inglise keeleski öeldakse pigem handsome kui beautiful. Aga siis on veel mingi väiksem osa mehi, kes on ilusad. Maitea, kas on mingi kergelt naiseliku(või tihti naiselikuks peetava) iluga tegemist või mitte, aga ilu sellegipoolest mitte kenadus. Ja vot seda ma tahtsingi öelda, et sellised mehed on nii ilusad. See kindlasti ei tähenda seda, et nemad oleksid rohkem atraktiivsed, lihtsalt ilus on vaadata. Ilu ilu pärast (minu lemmikumaid hüüdlauseid).
Võib-olla kõlab pinnapealselt, aga samas miks peaks. Ma ei ütle ju, et see ilu on kellegi parim omadus. Muid omadusi lihtsalt ei tea, sest reeglina on sellistel puhkudel tegemist distantsilt vaatlemisega.

reede, 2. oktoober 2009

Otse elust

Situatsioon 1.
Raekoja platsi ja Kompanii nurk. Isa ees, poeg järel. Poeg hõigub: "Issi, millal ilutulestik on? Issi, millal vabariigi aastapäev on?" Vastust kahjuks ei kuulnud, läksin teises suunas.

Situatsioon 2.
Uue tänava lõpp. Teismeliste poiste seltskond. Üks kõva häälega:"Ma sain Mart Laari pikali lükata!" Teiste võimalikke reaktsioone distantsi tõttu ei kuulnud, aga küsimusttekitav lause küll, kas pole.

kolmapäev, 30. september 2009

Kes septembri lõpuni magada tahtis, võib nüüd kargu alla ajada

Praegu on just täpselt nii külm, et mulle hirmsasti meeldib õhtul pimedas välja minna. Tähendab, meeldivad eelkõige esimesed paar minutit väljasolekut. Minu jaoks on külm vist kuidagi turvalisem. Mitte selles mõttes, et vähem kardaksin, vaid rohkem nagu enda kooshoidmise mõttes. Jope või mantel või misiganes tõmbab inimese füüsiliselt kindlamalt kokku ja mu meelest külm annab ka mõtetele konkreetsema suuna. Või pigem suurema arusaamise oma mõtetest. Sest suvel kipub kõik laiali valguma. Soojus on hea, aga nii ebakonkreetne. Ja ega selles ju midagi halba pole. Lihtsalt vastandid.

Küünalt veel ei põleta, aga padjad on juba kollased.

reede, 25. september 2009

Tühi pea, pole pealkirja

Mulle meeldis tänane päev(kuupäeva osas eilne). Hea on, kui ma tean, mida peaksin situatsioonis mõtlema, ja siis saangi selle õige mõtte mõeldud. Sundimatult.
Külm on muidugi sellegipoolest õues. Eile mõtlesin, et külmetasin ennast taaskord ära ja täna mõtlesin..homme näeb.
Igav on viimastel päevadel. See on tavapäratu, sest reeglina, kui tähtajalised/kellaajalised kohustused puuduvad, suudan ma suhteliselt hästi mõttetuste ja mõttekustega aega täita. Praegu on ka mõttetused, aga neist ei näi piisavat.

Filmi vaatasin. "Vicky Christina Barcelona". Mu meelest see oli halb film. Sellest ju polekski midagi, aga ma ootasin, et see on hea film. Mõtlesin, et nalja saab ja üldiselt on sihuke kerge ja mõnus. Nalja ei saanud ja kerge oli küll, aga igav oli ka. Scarlett Johansson polnud usutav, Rebecca Hall oli natuke rohkem, aga mitte täiesti, Javier Bardem oli ok ja Penelope Cruz suhteliselt korralik(kas just Oscarit väärt). Aga see-eest loodus-ja linnavaated olid ilusad:)

Oo, ja täna tuletati koolis ühte vahvat fakti meelde. Mingi põhikooliklassi(vist kaheksas) ajalooõpiku kaanel(ja küljel) oli ennevanasti viga, uusaja asemel oli uuseag. Selles on mingi üsna peenike iroonia. Isekeskis mõtlesin, et eag oleks nagu Eesti ajalugu gümnaasiumile. Jees.

teisipäev, 22. september 2009

Või on asi hoopis naiskirjanikus?

Vahepeal lugesin läbi ühe raamatu - "Süda on üksildane kütt". Aga ma sellest raamatust tegelikult otseselt rääkida ei tahtnud. Kuigi päris tore raamat, mul vist pole midagi selle vastu, kui on mingi 4-5 peategelast ja iga peatükk on eri inimese vaatenurgast kirjutatud.
Kõige vahvama lause sealt pean ikka panema siia: "Paremal kammis väike tüdruk pead kleepuva punase pulgakommiga." (Varrak, 2007, lk 267)
Tegelikult tahtsin seda öelda, et tolle raamatu autor on ameeriklane ja tavaliselt ma saan lugedes aru, kui autoriks on ameeriklane. Mingi raskestiseletatav ühisjoon tundub nende stiilis olevat. Hemingway ja Vonnegut ja kõik on kuidagi sarnased. Ja noh, mis seal salata, euroopa stiil(misiganes see ka on) meeldib mulle rohkem. Mitte et mulle poleks meeldinud "Kellele lüüakse hingekella" näiteks, aga lihtsalt mingi ick-faktor tuleb juurde asjale.
Igal juhul nüüd on esimene kord, mida ma mäletan, kus ma ei saanud lugedes aru, et ameeriklane on kirjutaja. Hirmus vahva. Äkki ma mõtlesingi kogu selle värgi eelnevalt lihtsalt välja?

reede, 18. september 2009

Nohune mõte

Viimastel päevadel kummitab mind (vähemalt korra päevas) kujutluspilt, kus on talv ja õues on hästi valge, sest lumi on maas, ja siis ma lähen tekiga teise tuppa, kus telekas käib suusatamine(Lambitu loomulikult kohustusliku faktorina sealhulgas). Vaatan seda ja koon suurte varrastega midagi. Ma ei tea mida.

Aga miks mulle nohu ei meeldi? Nuuskamise vastu pole iseenesest midagi, täitsa lõbus on vahepeal, aga see, kui keset ööd selle peale üles ärkan, et ninasõõrmed seestpoolt valutavad, on küll mõneti ebameeldiv.

teisipäev, 15. september 2009

Võõras, osa 2

Ta on jälle ilmunud!

Lähen mina päeval siis kodust välja ja näen teda Eedeni bussipeatuses ootamas, kena helesinine jakk seljas. Muidugi tuli idee kohe ka endale bussipilet osta ja eelnevas postituses antud jälitamislubadus täita. Sularaha mul aga polnud ja tegelikult olekski liiga vara juba jalakäimisele truudust murda. Kõndisin siis hoopis edasi sedakorda. Buss, kus ka võõras tõenäoliselt oli, möödus minust alles kusagil silla juures ka, nõnda et bussisõit oleks ajaliselt suhteliselt kasutu olnud.

To be continued...

Soundtrack : Jem - Wish I (täitsa juhuslikult on see nüüd võõra taustaks, sest noh, ta mängis, kui täna välja läksin)

Võõras, osa 1

pühapäev, 6. september 2009

Võõras

Kes sa oled, oo tumedapäine pikajalgne prillidega noormees läpakakoti ja tihti ka kilekotiga(millest läbi ma vahel näen ja vahel mitte), keda ma Eedeni läheduses pidevalt näen? Järgmine kord natuke jälitan sind, luban.

laupäev, 5. september 2009

If a bullet should enter my brain, let that bullet destroy every closet door...

Jällegi on kätte jõudnud kultuurinurga kord. Sedakorda esmalt Mihkel Muti raamatust nimega "Hiired tuules". Väga lahe. Hea stiil, kerge ja huvitav lugeda. Ning kuidagi ei saa mööda vaadata minu lemmikosast- üle vindi keeratud iroonitsemine intelligentide ja "intelligentide" kallal. Mõnus. Muidugi muutis säärane stiil mõned tegelased häirivaks, aga eks see olnudki mõte.
Ja huvitavad ideed olid mitmed. Näiteks näidend inimesest, kelle elu peamine eesmärk on nostalgitsemine. Ehk siis kõik, mis ta elus teeb ja mis juhtub, kannab juba juhtumise hetkel eesmärki sel teemal kunagi nostalgitsema hakata.
Siis ka idee sellest, et igal inimesel on olemas teisik. Seega kui keegi kaotab mõne inimese, kelleta ta ei suuda elada, siis võiks selle teisiku üles otsida ja nö endale võtta, oleks jälle hästi. Siuke täitsa teoreetiline mõte, aga mulle meeldib.
Mis raamatu lõppu puutub, siis ma juba kusagilt keskpaigast peale arvasin, et üks tüüpidest end ära tapab, aga ei läinudki nii. Meeldiv, kui raamatus ootustevastaselt läheb.

Filmi käisin ka eile vaatamas. "Milk" niisiis. Eluloofilmid on ikka huvitavad tavaliselt. See ka. Teema oli päevakajaline, üldine õhustik meeldis ja pilti oli kuidagi ilus vaadata, lisaks massistseenid mõjusid ja näitlejad olid enamasti usutavad. Too tütarlaps oli täitsa vahva näiteks. Üldiselt ka üsnagi kaasaelamist soodustav, ma igal juhul plaksutasin mõttes et wiiiii, näe võitsidki või oh no, nüüd hakkavadki tapma. Aga see, kes tappis ja miks, oli küll suht lambikas lõpuks. Natuke kummalisena mõjus ka see, kuidas peategelane endale kaaslasi leidis. Tuleb tüüp ukse taha, näeb väga 70ndate groovy välja, ütleb paar sõna ja järgmine hetk on juba uksest sees ja voodis sees. Noh, kui tuua üks näide. Natuke liiga film on sihuke asi. Või siis mina olen liiga maa-ja pinnapealne, et sellest aru saada.(Mnjah, ise kirjutas eelmises postituses tuulepäisusest ja naiivsusest. Aga see pole siiski sama ma arvan.)
Kokkuvõttes tuleb siiski tõdeda, et 2-tunnise filmi kohta väga vähe vaatasin kella(37. ja 70.minutil, kui detailidesse laskuda), saab imdb-s punkte küll.

neljapäev, 3. september 2009

Natuke kurb kummitusküsimus

Millal on õige aeg muutuda ratsionaalseks? Kas kahekümnendate eluaastate algus ei peaks veel olema reserveeritud kohatisele naiivsusele, tuulepäisusele ja (üle)paisutatud tunnetele? Või ollakse tänapäeval selles vanuses juba täiesti täiskasvanud?

reede, 28. august 2009

Mida ma täna tegin

Olude sunnil, sest aega on vaja tappa.
Kõigepealt nägin Roryt ja Loganit unes("Gilmore Girls"). Suht amelesid mingi diivani peal. Loomulikult selline stseen, mida sarjas päriselt polnud kunagi.
Siis mängisin paar järgnevat tundi Facebookis WordDroppi ja hakkasin ühe asja peale mõtlema. Seda ma olen ennegi mõelnud tegelt. Et kui mänge saab pidevalt mängitud ja just selle ideega, et saaks aina parema ja parema tulemuse, siis miks mitmete muude asjadega nii pole. Nagu et mängu puhul mul on see usk, et ma saan parema tulemuse, kui ma harjutan, aga on asju, mille puhul mitte ei ole, kuigi asjad peaks ka seal samamoodi töötama. Võib-olla on need teised "mängud" liiga rasked siis...
Kui kõht tühjaks läks, tegin riisi puljongikuubiku, karri ja juurviljaga. Mina sõin, mehed sõudsid.
Nüüd olen töö juures ja minu püha plaan raamatut lugeda on vähemalt praeguseks vett vedama läinud. Kuigi raamat on seni täitsa huvitav. Mihkel Muti "Hiired tuules".
Mitmesuguseid inimesi on täna nähtud. Üks onu tahtis näituselt mingit pilti ära osta. Või noh, pigem küll minu käest. 100 krooni pakkus. Ehhee. Ja siis üks tüdruk oli hästi rõõmus. Üks poiss ka. Seda ühte poissi ma tegelikult tean. Ta ei teagi, et ma tean, mis ta nimi on. Samas miks ma seda eeldan? Ta on mind ka näinud, teab viimati minustki üht koma teist. See läheb samasse teemasse minu igiammuse küsimusega, kas Püssi venelased minu nägu ka sama hästi teavad kui mina nende omi.

Ons veel midagi?

Kultuurinurk

Ma ei tea, kas üleni on kultuurinurk. Samas popkultuur laseb suhteliselt mida iganes kultuuri kraesse kirjutada, nii et vist võib.

Raamatu sain läbi. Remarque'i "Lissaboni öö". Esimene ots raamatut väga hea. Põnev ja hästiliikuv, selline, et saaks vabalt filmiks teha. Ja siis mingist hetkest kusagil keskel hakkas ära vajuma, kuni lõpp oli ikka suht..noh, mitte halb, aga selline liiga etteaimatav. Ma usun, et Remarque'il oli enamikus oma raamatutes sündmuste etteaimatavus isegi eesmärgiks, aga natuke liiale siiski läks siin see asi. Ja lisaks. Kui kaua võib seda ühte ja sama asja inimestele sööta, et oleme põgenikud ja elame pidevas ohus ja sõda ka käib, mis on omakorda hirmus, aga siis lõpuks sureb "ootamatult" hoopis mitte peategelane, vaid keegi teine. Eelmise Remarque'i raamatuga, mida ma lugesin, see värk veel täitsa töötas. Oli teada, mis juhtub, aga ikka oli imekurb lõpus, praegu oli lihtsalt really? again? really??
Ei, aga ega polnud mingi õudselt halb raamat. Nagu öeldud, oli päris tükk aega põnev lugeda.

Suundugem filmide manu nüüd. Kaks tükki, mõlemas täiesti juhuslikult mängis Mark Ruffalo. Vahva sell. Eriti esimeses filmis "We don't live here anymore". Varem nähtud, aga praegu meeldis rohkem kui enne. Kuidagi selline film, et niisama on ok vaadata, aga kui hakata mõtlema, mida see tegelane võis mõelda ja mida teine ja siis kuidas need nende mõtted omavahel põrkuvad, kuidas üsna reaalse teemaga on tegemist jne, siis kammib suhteliselt ära. Nagu et ma parem ei hakkagi mõtlema selle peale, sest tean, et see pole asi, mida saaks selgeks või ära mõelda. Meeldivalt häiriv film. Ja Laura Dern on meeldivalt häiriv. Muusika oli ka lahe.

Teine nähtud film oli "Just like heaven". Kui eelmise filmi puhul oli võimalus vaadata kas niisama või mõtlema hakata, siis siin oli ainult võimalus niisama vaadata. Asi osutuks täpselt selleks, mis ta tutvustuse järgi tundus olevat(seega pettumust polnud). Väga palju okseklišeed, liiga palju. Härra Rannap ütleks et mõne üksiku koha peal nagu hakkas heaks minema...aga ei läinud. Vahepeal sai naljagi ja näitlejad (mõned) polnud kõige hullemad, aga üldiselt sihuke telekafilm. Väga hea, et sai vaadatud, sest kogu aeg ei pea mitte häid filme vaatama. Halb näitab, mis on hea, ja hea, mis on halb. Või midagi niimoodi.

neljapäev, 20. august 2009

Osila oskab

"Usain Bolt ja Blanca Vlasic oleks päris hea tantsupaar."

(Helar Osila kommenteerib kergejõustiku MM-i)



Pildid võtsin siit ja siit.

teisipäev, 18. august 2009

#501

Aleksander Tammert on nii vahva. Praegu näitas telekast intervjuud temaga. Lokid nii vahvalt siia-ja sinnapoole ja muhe nägu ja ees ja nii rahulikult rääkis ükskõik mis teemast, et noh, püüame kvalifikatsioonis ikka hea võistluse teha või lapsel oli just 2-aastane sünnipäev. Tundus väga õnnelik inimene. Tasakaalus ja õnnelik. Nii hea oli vaadata, endal hakkas ka rõõmus.

esmaspäev, 17. august 2009

#500

Ühte halba asja pean nüüd ütlema. Pole ilus, aga ma kuulen seda liiga tihti, et suuta oma arvamust enam vaka all hoida. Niisiis. See viis, kuidas ühes Eesti populaarses telekanalis(ja tema populaarses tütarkanalis) saadete reklaamidele teksti peale loetakse. Ja noh, tegelikult ka see tekst, mida sinna peale loetakse. Polegi muud kui liiga tugevate omadussõnade kasutamine(nagu pööraselt naljakas või närvesöövalt põnev). Muidu ehk ei märkakski, aga kui igas reklaamis nii on, siis tekib nagu mõte küll et kas teletegijad vaatajat lolliks peavad või. Ei tea, võib-olla keegi kukub kah nende sõnade õnge.
Ja teine asi, nagu enne juba öeldud, on see toon, kuidas neid tekste loetakse. HÄIRIV. Ülepingutatud dramaatilisus. Viimaste sõnade liigne rõhutamine. Mnjah.
Võiks muidugi kohe nüüd mulle öelda, et ära siis vaata seda kanalit, kui ei meeldi. Aga ma ikka neid paari saadet tahaks vaadata, mis mulle meeldivad. Selles mõttes on kahju küll. Aga samas ainult neil ongi õigus kritiseerida, kes vaatavad. Nagu ainult need võivad poliitikute tegevuse üle viriseda, kes ise valimas käivad.

laupäev, 15. august 2009

# 499

Sinetajate müsteerium on lahenenud. Kui laulu-ja tantsupeo ajal (Tallinna) linna peal sinistes kostüümides neiusid nägin, mõtlesin algul, et see on mingi ühe tantsurühma vorm. Kuni hakkasin kogu aeg neid nägema. Tundus raskestiusutav, et need on samad inimesed kogu aeg. Nüüd aga näitab telekas, et need sinised tüdrukud olid meri ja neid oligi hästi palju, kindlasti rohkem kui ühe rühma jagu.

Mul on see "Visnapuu armastusest" raamat juba vähemalt viis aastat. Ja praegu tundub nagu loeksin teda esimest korda(va Ingi-seeria). Nii hea!

neljapäev, 13. august 2009

Hambaharja lugu

Konsumis on mingid päevad jälle. Lilla pelikani omad vist. Sattusin hambaharjavahesse poes ja mõtlesin, et oleks aeg endale uus soetada. Et Säästukaarti ära kasutada, võtsin ühe sihukese, mille hinnast mingi 10 eeku alla sai. Ja kus ma sain alles hea harja! Tal on nimelt see moodne keelesügaja. Mu meelest seda niisama vastu keelt nühkida on suht jama tunne, aga kui ta harjamise ajal suvaliselt vastu keelt või põseseina käib, siis on hõrrrr ma ütleks.
Ja selsamal põhjusel tahtsingi oma rõõmsaid hambapesuhetki siin jagada ning eelkõige just keelepuhastaja osa hambaharjast väljanäitusele panna. Probleem aga oli selles, et vana fotokas ei tööta ja pildistavat telefoni mul ka pole. Seepeale ajas häda härja kaevu ja minu prügikotti sorteerima(väga meeldiv, et pakendiprügi on eraldi ja ma ei pidanud kuhugi kartulikoorte vahele sobrama minema), et hambaharja ümbrispakend leida produkti nime teadasaamiseks. Leidsin. Siis aitas google mind kodulehele, kuhu iialgi ei arvaks ennast sattuvat, sest Colgate'i koduleht..no tõesti, milleks? Kuid millekski siiski. Seal on minu hambaharja pilt. Keerleva taustaga, eest-ja tagantpoolt, võimalikes eri värvides. Mul on sinine. Sest sinine oli soft.
Aga tänu sellele, et ma tolle ümbrispakendi üles leidsin, nägin ka seda, mis enne tähelepanuta jäi. Siin peal on mingi väike rohelise lehekese pilt, mille peal on kiri Scratch & sniff. Sest see on scented brush. Kaks korda käisin harjakest sealt kohast sügamas, kus see kleeps siin pakendil on, aga midagi erilist ei tundnud. Kahju.
Aga see imetilluke pilt seal üleval on ju tuttav küll. Raamatukoist sain. Kõigil vist oli see raamat kunagi. Ja peategelase nimi oli Kaisa, mille üle mina olin ilmatuma uhke.

kolmapäev, 12. august 2009

# 497

Mul on tunne, et peaks kirjutama siia viimase nädala sündmustest. Niisiis oli nädala eest veel ilus suveilm(mitte et mul tänase sügisnäolisuse vastu midagi oleks) ja Tartut väisas kunagine bioloogihakatis Tätte Jaan. Ilmselt tundis ta ennast tavapärasest erinevalt, kuivõrd lauluväljakutäie rahvahulga ees esinemist korduvalt irooniliselt intiimseks koosviibimiseks nimetas. Aga ega kokkuvõttes vahet ei teinud. Oma nahast ei põgene kuhugi ära, ole siis tähtede või prožektorite all (ja ole siis esineja või kuulaja).
Ükskord varem oli veel üks selline kontsert. Esimene või teine laul oli kohe selline, mis korraliku obaduse allapoole vööd pani, selle väljendi kõige paremas tähenduses. Seekord sain ka hea hoobi, nii et peaaegu päris lõpuni piisas. Suurepärane. Jah, tegelikult ka üks parimaid asju, mis võib juhtuda, sest leige oleks lihtsalt leige. Ja leige vesi ajab ju ka näiteks südame pahaks.

Teine asi(see kõik eelnev oli esimene) on initsiatiiv. Mina võin ausalt öelda, et paljude asjade suhtes mul pole initsiatiivi. Seda hinnatavam on see, kui kellelgi teisel teda on. Miks? Sest siis juhtuvad asjad. Minul näiteks on nüüd külmkapiriiulil juustuhunnik.(Muidugi mitte kauaks, sest see on ju juust.)

Panen pildi ka siia. Mu meelest see on õige vahva, kui lihtne asi maitseb hästi. Sest kui oleks mingi hull tort, siis ta ilmselgelt juba peaks olema hea sellepärast, et tema tegemiseks on palju vaeva ja aega läinud. Aga kui on lihtne, siis on lihtne ja hea. Ja lihtne & hea on kuidagi parem hea. See läheb natuke Tätte-valdkonda tagasi, tal on ka lihtne hea teemaks.


Ühesõnaga(ja nüüd, pange tähele, järgnebki ainult üks sõna): tore!

teisipäev, 11. august 2009

reede, 7. august 2009

Lihtsalt, et see siin olemas oleks #2

Ballaad

Ei tea, kas see, mis meie vahel eile õhtul juhtus,
ongi ainult see, mis vahel on?
Kui inimene teise sisse sõbralikult suhtub,
või veidi rohkem, kui see tavaks on.
Kas minu käitumine kombelõtvusena näis,
kui suu läks kogemata vastu suud,
kui minu nina mööda sinu sooja põske käis
ja mõte haarata ei suutnud muud.
Kui vaid et ma ei ole üksi tollel patuteel,
ma tundsin, korraks liikus sinu huul.
Siis mõtlesin, et aitab kah, mis sest, et tahtsin veel
ja aknapragudest käis sisse tuul.

Ma teadsin küll, et oleks olnud ilus sõnu öelda
mul nagiseva pingiserva pääl.
Ja tean ju ka, on vaja rohkem teha, vähem mõelda,
ma püüdsin peita värisevat häält.
Ei taibanud, et enne, kui sa jõudsid minu kambri,
su võitlus oli võidetud su peas.
Ja nagu möödaminnes võtsid juustest välja klambri,
ja kotist hambaharja - kui muuseas.

Ma lamasin su kõrval ja ei teadnud, kas ma võin
su unenägudesse tikkuda.
Ma enesesse priskelt valepõhjendusi tõin,
et mitte sinu rahu rikkuda.
Ei julgenud ma märgata, et täna öösel sa
vaid tahtejõuga unesid ei näe.
Vaid ootad, millal julgen ma su kõrval ärgata
ja võtta oma kätte sinu käe.

Ju peagi hommik kohtas meie magamata päid.
Ei teadnud, kuidas juttu alata.
Sa lohutasid naerdes mind, et kõik on hästi läind,
küll veidi kahju on, miks salata.

Jaan Tätte

reede, 31. juuli 2009

Matemaatika

Minu meelest see on nii armas artikkel. Et eestlased on jäätisesõbrad ja et koorejäätis on mõistlik maius:)
8 liitrit jäätist aasta peale teeb kuus umbes 670 ml, see tähendaks jäätisesöömist kaks korda kuus, kuivõrd reeglina saab liitrine jäätis kolmeks jagatud ja ühe portsu suuruseks tuleb mingi 333 ml. Ma ütleks et (reeglina) isegi talvekuudel sel juhul olen keskmisest suurem jäätisesõber. Nii vahva! :)

Pildi sain siit. Lihtsalt ütlen, et ma varas ei oleks. Loe seda juttu ka sealt.

kolmapäev, 29. juuli 2009

Vana kummitus

See pole isegi kuidagi lähiajaga seotud, aga ma ei tea, miks sihuke vana asi järsku kummitama hakkas ja ära ei lähe. Nimelt see, et kui sa ise oled endale võtnud kolm töökohta ja siis veel kolm kohta, kus vabatahtlikult käid, ja kooli, kus üritad mitut eriala õppida, ja ilmatuma aktiivse sotsiaalelu, siis ära vingu, et ei jõua, oled väsinud ja tahaks ära surra. Kui ei suuda, siis ära tee nii palju. See pole ju paratamatus vaid enda valik, prioriteetide küsimus. Elada aegluubis või kiirendusega või kusagil seal vahepeal. Sest jah, ülejõukäivat aktivistitsemist on kuidagi paha vaadata, kuivõrd põlemine ja läbipõlemine on teineteisele aeg-ajalt ohtlikult lähedal.

Loomulikult ei käinud see präägast kellegi kohta, kes peab kolme töökohta selleks pidama, et endal hinge sees hoida. Siis võib vabalt vinguda.

reede, 24. juuli 2009

Lihtsalt, et see siin olemas oleks.

Kokku

Üsna alati käib läbi kerge jõnks,

kui ma kuulen, et võiks kokku saada vahel.
Kokku saada põhimõtteliselt võiks,
aga kuivõrd kokku, või on miskit vahel.

Kas on meie vahel näiteks mingid tõkked,
mõtlen kohvitass või keegi, kes on veel.
Või siis segavad meid võõrad põhimõtted
või olemegi teineteise teel.

Tean ju, kuidas istume me üle laua,
kuidas räägime me ainult kõigest muust.
See, mis silmades on valmis kaua kaua
ei muutu sõnadeks me suus.

Kui sa ütled, et võiks kokku saada vahel,
siis ei ütle seda sulle sinu pea,
vaid see, kes elab sinus vahel vahel
ja sust mõnda asja paremini teab.

Kuid ka selleks võib ju kokku saada vahel,
et saaks selgeks, kas on alles veel see soov,
et võiks olla väga vähe meie vahel,
et me tunneksime, olemegi koos.

Üsna alati käib läbi kerge jõnks,
kui sa ütled, et võiks kokku saada vahel.
Kokku saada põhimõtteliselt võiks,
aga kuivõrd kokku või on miskit vahel.

Kuid ka selleks võib ju kokku saada vahel,
et saaks selgeks, kas on alles veel see soov,
et võiks olla väga vähe meie vahel,
et me tunneksime, olemegi koos.

Jaan Tätte

Elu on täis üllatusi

Alles ma rääkisin, kuidas uksenupp läikis ja heameel oli suur. Juba jälle. Lähen kööki, kiikan aknast välja ja näen esimest korda üldse, et see väike (parkimis)platsike, mis aknast paistab, on autodest täiesti tühi. Mitte kunagi varem. Ma ei teadnudki, et see plats seal sihuke kaarekujuline on. Täitsa hea.

kolmapäev, 22. juuli 2009

...

Maitea miks, aga mulle hirmsasti teeb see artikkel nalja.
Muus osas ajakirjandusest rääkides sain (tegelikult aimatud) pettumuse osaliseks, kui ühiskonnatundliku teema kohta artiklit lugedes ka kommentaare kiikasin. Endiselt moodustavad põhiosa suuresõnalised netikommijad, kes teisi inimesi valimatult hälvariteks sõimavad ja loomadega võrdlevad. Oleks siis vähemalt mõistlikud põhjendused ja ilmselgete vigadeta õigekiri..

Taustaks: Uh Huh Her - Everyone

reede, 17. juuli 2009

Hea sõnaga kadunukesest ehk Läikivatest ukselinkidest rõõmu tundes

Eilne päev, niisiis, mis veidi üle tunni aja tagasi meie hulgast lahkus, meeldis mulle väga. Kohe ütlen miks. Sest kusagil kella 9-10 ajal õhtul läksin ma vetsu. Võtsin siis oma tavalise positsiooni sisse, toetasin küünarnukid põlvedele ja pea kätele kui äkki...mida ma näen? Ümmarguselt ukselingilt (mida ma tegelikult armastan uksenupuks kutsuda) vaatab vastu minu enda peegeldus! Nagu sääraste kujutiste puhul ikka, oli pea ülepaisutatult suur ja nägu sihuke goofy, aga samas nägin oma varbaid ka. Viimaseid hakkasin ka kohe lõbusalt liigutama. Lõbusalt sellepärast, et mul oli väga hea meel. Ühest küljest muidugi sellepärast, et WC-külastamise põhjusest oli kenasti tagajärg saanud, teisalt aga ka sellepärast, et uksenupupeegelduse avastanud olin. Sest kui üle aasta juba samas kohas elada(minu Tartu rekord muuseas), siis naljalt ikka iga päev enam ei leia, et näe, selle koha peal on seinal mingi tume täpp, juba tead varasemast, et on täpp. Nii ta läheb.

neljapäev, 16. juuli 2009

You don't even know me...I don't even know me?

Kas 10 aastaga on võimalik rohkem kui 10 aastat vanemaks saada? Mina mitte ei tea, kust see laul mulle pähe kargas äkki..ei, tegelikult tuli meelde küll kust, nooh, igal juhul tema on minul nüüd peas ja aina tundub, et see pidi olema rohkem kui 10 aastat tagasi. Sest mulle tundub, et 12-aastasena ei saanud ma oma praegusest endast nii palju erineda. Ilmselt on see muidugi hea, et tegelikult erinesin. Võib-olla ei ole ka. Olenevalt sellest, kes ma praegu olen.

(Ja mind juba mitmendat korda häirib, et postituse pealkirja ei saa kaldkirja panna. Sest kui on laulusõnade või tsitaadiga näiteks tegemist, siis ma tahaks, et see välja paistaks. Tühjagi ta paistab.)

esmaspäev, 13. juuli 2009

Ja nüüd ruttu poodi!


Your Lucky Underwear is Blue



You are caring and extroverted. You've made relationships your number one focus, and your lucky blue underwear can bring some balance to them.

You thrive in one-on-one situations. You are a good listener and a natural born therapist.

Sometimes you let the concerns of others become too important in your life, leading to stress and worry.

If you want more balance, put on your blue underpants. They'll help you take care of yourself first.

laupäev, 11. juuli 2009

Cause I know better...

Mulle meeldib, kui ma saan teada, et mul on õigus olnud.

Taustaks: Meiko - Boys with Girlfriends

Ja ma ei saa lisamata jätta, kuidas mulle selles laulus üks lause meeldib. Pahadest tegelastest.

Ja ma ei saa veel seda ka lisamata jätta, kuidas need laused ülal-ja allpool laululinki käivad täiesti erinevate teemade kohta, aga kuidas lauluke nad kenasti kokku toob.

Ja lisaks veel ka seda, et südaöises puhangus teen ikka selliseid postitusi.

Ja nüüd on natuke pahasti, sest ma algselt tahtsin lühikest ja löövat misteeriõus-misteeriõus-postitust teha. Ehk siis kui sa oled siia välja jõudnud, oled ilmselgelt liiga kaua lugenud. Pärast esimest lauset oleks olnud täiesti legitiimne lõpetada.

teisipäev, 7. juuli 2009

Kuidas hani ja mehed Tallinnas käisid

Niisiis ei tea kas ma olen hani või mees, aga päälinna ma juhtusin. Rongiga, kus rongiluule akna peal oli. Edasi sellest, mida silmad kõik ära nägid ja aju ära mõtles.
- kõige huvitavama lõikega korter, mida iial nähtud (läbikäidav WC!)
- tagaselja pealinna Zavoodiks ristitud peatuspaik, kus Tartu vennasest rohkem hingamisruumi oli ja inimeste ampluaagi kuidagi mitmekülgsem: kaunishingedest keskealisteni. Tartust polnud aga pääsu, sest kui kooli ajal on Tallinn Tartus, siis suvel paistab Tartu Tallinna kolinud olevat kõige oma elanikkonnaga.
- endine asotsiaalide maa-alune kuningriik koos väidetavate ämblikega
- pilgud rongkäigule siit ja sealt, tuttavaid nähtud mitmesuguseid, sh üks siinsegi koha külastajatest tüdinud pilgul maha vahtides kõndimise algust ootamas tabatud.
- plaat, mille juba enne kättesaamist identifitseerida suutsin
- pannkoogid on endiselt pannkookideks jäänud
- hobused ja seesama meri ja uus park, kus vihma ei sadanud
- Lasnamäe oma vanas ja uues hiilguses
- Laulupidu! Ei mingit vihma, hoopis ilmatu hulk inimesi, kus ka seekord tartlaste osakond esindatud oli, samuti riiul nimega "juhuslikud kokkusaamised". Meeldivalt kiiresti liikuvad WC-järjekorrad ja tõelises laulupeomeeleolus vanaprouad. Ilusaaad laulud ja natuke igavamad laulud, rahvalaine ja ministri-Laine, lipud ja tuli. Ja viimaks tõdemus, et olles kasvõi korra olnud esineja, pole publiku rollis olemine enam päriselt rahuldav.
- Linnaservaidüll saunikumajas männi all. Lillad lilled ja roosad lilled ja kollased lilled ja maailma kõige sõbralikum koer. Minu tavalist ükskõiksust koerte suhtes arvestades on üllatav mõelda, kuidas see kutsu nii kiirelt naha alla puges.
- silmad hakkasid tuka alt välja nägema
- naer ja rõõm ja põnevus ja uudsus ja usaldus ja ärritus ja kurbus ja väsimus ja südamepööritus - nagu ikka!

reede, 3. juuli 2009

Nõndaks. Juuli.

Lugusid sellest, mida linna peal näha võib: ühest aknast, mis jäi silmade kõrgusele, mööda kõndides nägin onu, kes riidepuuga oma selga sügas. Muig. Teiseks leidsin ühe kesklinna tänava päris tagumisest otsast poe nimega Arstiriistad. Kas asi on minus või see kõlabki kuidagi kahtlaselt? Et on lihtsalt üks puumaja, mille küljes on selle nimega suur silt. Oleks nagu natuke nurgatagune ja liialt lihtlabane ju? Mitte et ma teaks, mida too pood sisaldas, aga pealkiri ei tekitanud loetava vastu just suurt usaldust. Kolmandana tuleb paraku mainida, et võõra ja mittesoovitava süljega kohtumiseks on parim koht Turusild, olgu mainitud kehavedelik siis parajasti õhu kaudu maandumist sooritamas või juba lärakana maas. Ma mõtlen et oleks ju hea, kui sülitamine poleks enam mingi staatusesümbol. Nende jaoks, kellele ta praegu on, ma mõtlen. Sest tegelikult on päriselt sülitada ju vaja väga harva. Tehkem siis seda (hambaid pestes) koduse kraanikausi kohal. Mitte et ma arvaks, et kellelegi siinsetest lugejatest antud õpetlikku juttu tegelikult vaja oleks. Ma siin niisama auru (ninast?) välja laskmise mõttes.
Aga veel võib linna peal näha ilusaidilusaid pilvi ja palju maasikaid ja jõge. Jah, jõgi on ikka veel siin.

reede, 26. juuni 2009

Mingi pealkiri

Nii. Nüüd mul on plaan siia midagi kirja saada. Hirmus napisõnaliseks kisuvad asjad.
The Verve laulab. Selline venitav ja nukker, aga mulle vist meeldib siiski. Vähemalt taustaks. Ok, mingil hetkel hakkab ajudele käima. 10 minuti pikkune lugu on ikka liiga ekstreemne.

Tegelikult, muidugi, kirjutan ma siia puhtast süütundest. Nimelt viskasin täna üle silla tulles kohvitopsi kogemata prügikasti, millel oli põhi alt ära. Tops seega prantsatas maha. Ja mina üles ei võtnud, et järgmisesse prügikasti teda viia. Selline käitumine, ma leian, on halvaks eeskujuks. Mitte et ma isiklikult kellelegi eeskujuks püüaksin olla, aga ühiskondlikus plaanis vaadates. Igal juhul palun ühiskonna käest andeks, ma ausõna enam ei tee. Ja täna varahommikul läksin täiesti vales kohas üle tee, täna õhtul ka. Seda teen veel.

neljapäev, 4. juuni 2009

Kummitused

Olles natuke Mailiti ideid rottinud, tegin ka eelmise nädala kummituslaulude nimekirja, peamiselt eesmärgiga teada saada, kust kummitavad laulud kummitama tulevad. Niisiis on järgnevas nimekirjas täiesti lambist kummitanud laulud kaldkirjas ja ülejäänud koos selgitustega püstises.

25.mai
Kollane Allveelaev G? Ivo Linna?- Saunalugu?- eksamilt tulles, sest eksamile minnes kuulasin pülga pealt
Jackson 5- I want you back - päeval pülga pealt kuulasin, õhtul kumises peas
Slobodan River - Girl in a push up bra - mängis poes vist

26.mai
The Bangles - Walk like an Egyptian-koju tulles linnast
"Two and a half men" tunnusmuusika- pärast seda,kui kuulsin seda telksust lõppemas
Külm Mai- Mälestus- hommikul üles ärgates +päeva jooksul korduvalt

27.mai
The Bird and the Bee-My love- tuli eelnevalt pülga pealt
Olav Ehala- 10 neegrit - kuulasin arvutist, pärast kummitas igal pool
sõna "gloat"-parastama- kasutati ühes videos, mida vaatasin

28.mai
Camera Obscura- Lloyd, I'm ready to be heartbroken- pülga pealt tuli, koju jõudes kummitas
The Bird and the Bee- Come as you were - päeval arvutist, õhtul peas
Stars- Vanishing- kuulasin päeval umbes 5 sekundit algusest, piisas

29.mai
Simon&Garfunkel- Bridge over troubled water - kuulasin youtube'ist, ka muudes versioonides

30.mai
Gloria Gaynor - I will survive - Seitsmenda pealt tuli, linki meelega ei pannud

31.mai
Real- Elektrirongiga Tallinna
Desireless-Voyage Voyage - tuli eile Seitsmenda pealt, hirmus video ja hirmus, et rohkem sõnu ei tea
Wheatus-Teenage Dirtbag - tuli telksust üle aegade, seda on hea iniseva häälega järgi teha
Nada Surf - Inside of Love

Nagu näha, on enamik laule siiski kusagilt kuuldud ja ainult mingi viiendik kargas lambist pähe. Mida oligi tarvis tõestada.

laupäev, 30. mai 2009

Sisseharjutatud muusikalised järgnevused

...püsivad mälus õige kaua. Kuulasin praegu Rumala Noorkuu laulu "Säravad tähed". Laulu lõppedes hakkasin automaatselt ümisema ühte teist laulu, sest see oli antud ansambli helikandjal kunagi "Säravatele tähtedele" järgnev laul. Mingi 10 aastat on möödas sellest, kui toda kassetti(jaa!) viimati kuulatud sai. Kui nüüd mõtlema hakata, on isegi terve kasseti A-poole lugude järjekord meeles. Hirmus vahva.
Mälu iseärasustest veel üks näide. Mul on ID-kaart onju, ja ma kasutan teda raamatukogus kaardina, mistõttu ID-kaardi number on ühtlasi raamatukogukaardi number. Kui ma peaks praegu peast ütlema, mis mu ID-kaardi number on, siis ei oskaks. Oskan ainult siis, kui lähen rampsu kodukale minu Estrisse ja seal küsib. Vot.

reede, 29. mai 2009

Viis on algarv

Tekkis soov midagi kirja panna, panin siis säärased viiesed seltskonnad.

5 sihtkohta, kuhu kohe oleks valmis minema:
-Norra
-Stockholm
-Pariis
-mõni senitundmata koht Eestis
-Austria

5 ikooni/faili, mis leiduvad sinu arvuti desktopil:
-lammas
-kummitused
-VLC media player
-Tõnis Mägi "Tule minu valevasse purjepaati"
-prügikast

5 vidinat, mille majapidamisest väljaviskamisel saaksid ikka hakkama:
-termomeeter
-röster
-mõni riiul ehk
-mõningane hulk kruuse(kui neid võib üheks vidinaks kokku lugeda)
-mõni nagi?
-triikraud

5 filmi, mida võiks veel vaadata:
-Amelie- moodne klassika või midagi säärast
-Röövlirahnu Martin- kõige vahvam soundtrack ja muidu ka helge
-Viimne reliikvia-ammu juba on probleem, et pole ammu näinud
-Love actually- maitea, mingi võlu või midagi
-Before Sunrise- head dialoogid

5 nähtud unenägu, mis esimesena pähe kargavad:
-rahvariietes vilistlastega tantsuüritus endises koolis
-tuttava inimese bändi kuulamine kahvatusiniste seintega kitsas ruumis(kunstiakadeemia?)
-KS hakkas abielluma
-olin Mihhail Gorbatšov ja varjasin end kellegi eest
-ütlesin ühele mitte nii meeldivale inimesele, mida ma asjadest arvan

5 asja, mida ehk ei peaks pidevalt ostma, aga ikka ostad:
- M&m's
-need šokolaadid, mis leti juures on(Twix, Bounty)
-kofeiini sisaldavad joogid
-valmistoit
-jäätee

5 asja, mis sul praegu külmkapis on:
-juust
-merevaik
-mingid kohukesed olid seal
-piim
-hapukoor

5 järjehoidjat, mis netiaknas seal üleval reas on:
-IMDB
-Yahoo Mail
-Orkut
-Google Reader
-Facebook'i panin just ükspäev

5 telesaadet, mida vahepeal lebotades vaatad:
-Victoria
-Kodus ja võõrsil
-America's/Britain's/Australia's next top model
-Reporteri horoskoop
-Võta või jäta

5 inimest, kellega viimati rääkisid:
-Merilin
-Kathriin
-Angelina
-Mari
-Teele

5 raamatut, mida viimati lugesid:
-M.Traat "Inger"
-K.Hamsun "Victoria"
-K.Ehin "Noorkuuhommik"
-T.Lindgren "Mao tee kalju peal"
-K.Ehin "Luigeluulinn"

5 asja, mida sa homme kindlasti teed:
- ärkan
-loen raamatut
-lähen tööle
-võtan akud laadimast ära
-kõnnin mõningaid vahemaid

neljapäev, 28. mai 2009

...

Mulle meeldiks, kui oleks midagi öelda. Aga kuidagi aina vähem on. Seda võiks ehk mainida, et mehel, kes juba peaaegu aasta mul siin monitori kõrval Tartuffi postkaardi peal passib, on väga ilus nina. Esimest korda panin tähele praegu. See on tegelikult täitsa lootusrikas, et nii nina ees olevaid asju saab nii palju hiljem tähele panna. Ses mõttes, et neid üldse saab siis veel märgata. Praegu vist kaks viimast lauset ütlevad täpselt sama asja eri sõnadega. Aga ega ma ära ei kustuta.
Absoluutselt ei tule juttu noh, vastik kohe.

reede, 15. mai 2009

15 ja reede

Vist on mingi magnettorm või asi, mis asju kuidagi kokku lükkab või noh, tegelikult muidugi lihtsalt juhus, mis muud, aga täna on juba praeguseks juhtunud järgnevad asjad:
*tavaliselt tekib mul täiesti suvaliste inimestega(tööväliselt) kokkupuude mingi korra kuus ehk, aga täna selle ajal jooksul, kui ma 5 tundi kodust väljas olin, juhtus seda kolm korda. Kõigepealt neiu, kes mulle mingitest täiesti tundmatu aine konspektidest rääkis ja mind kellekski Kerliks pidas ja ei tahtnud kuidagi uskuma jääda, et ma see ei ole:P Järgmiseks tädi, kes poes rääkis, et saab tolle numbrivõtuautomaadi käest elektrit alati, ja siis väljamaa noormees, kes singikäntsakat näitas ja küsis, kas on pork või beef. Et jah, ebatavaliselt palju ühe päeva kohta, aga mulle meeldib tegelt. Üldiste suundumuste jaoks kasulik.
*sealsamas poes olles, liikudes ajakirjaleti juurest sinna, kus need saiakesed ja asjad on ehk siis kusagil nende kahe koha vahepeal, tekkis mul ühtäkki tunne, et mina tean. Ma pole päris kindel mida, aga ma teadsin seda. Ja siis vaatasin enda ümber neid inimesi ja mõtlesin et nad ei tea, et ma tean, aga mina sellegipoolest tean. Seda on enne ka juhtunud. Parimaid isekaid rõõme mu meelest, just selles osas, et mulle hea ja teistele täiesti kahjutu.
*vähemalt viiest eri suunast on täna ligi hiilinud (juba varasem) teadmine, et ma olen konservatiiv. Ei taha väga postmodernistlikke kunstivorme, ei taha(kuigi ehk suudaks) olla tolerantne kõigi inimeste vastu, kes minu piiridest väljapoole jäävad(see, mis minu jaoks on ebaviisakus, võib ju kellelegi teisele olla igapäevane tegevus) ega isegi kodujuustu uut pakendit. Ei saa öelda, et ma neist sügavalt häiritud oleks, aga lihtsalt ma ei eelista neid.

kolmapäev, 13. mai 2009

Vertikaalsete ribikardinatega lossist

Teretere, vanakere. Mina olen Lossi arvutiklassis ja pean kirjutama lihtsalt, sest neil arvutitel siin(seega ka sellel, mida mina kasutan) on lihtsalt nii head klaviatuurid. Inspireeriv ma ütleks! Sest kui mul midagi fetišilaadset üldse on, siis on see armastus igasuguste nupulaadsete vastu. Ma kohe ei oskagi seda kirjeldada. Vajutad ja tunned, kuidas nii hea on lihtsalt. Aga selleks peab muidugi vastav nupustik olema. Näiteks mu enda telefoni klaviatuur on suhteliselt halb selles mõttes. Samas on hea, et mulle teda niiväga katsuda ei meeldi, kuivõrd enda omanduses oleva (ja võimalikke väljaminekuid toova) atribuudi kasutamine ei olegi ehk see kõige parem idee.
Jah, aga mõnel kalkulaatoril näiteks on sellised headhead nupud. Ja lauatelefonidel on tihti. Ja mainitud klaviatuurid muidugi on tänapäeval siiski levinuimad rõõmutoojad.
Peaks siin klassis tihemini käima hakkama. Ega see ei oleks ka sugugi kummaline, kui ma käiks kusagil nuppe katsumas.
Pea on tuulest uimane ma ütleks. On selline teatavat sorti uimasus, mida tuul tekitab. Natuke päikseuimaga sarnane, aga ilmselt mitte 100%-liselt.
Oo, ja ühel päeval poes ma nägin ühte retromemme. Selline vanaaegne sinine mantel ja sinine rätik oli pähe seotud ja ostsis kõige retroma tordi ja maksis muidugist sularahas 500-kroonisega. Väga vahva. Mõeldes näiteks sellele, kui tihti endal kasvõi 100 krooni sularahas on.
Ühel päeval(võis see olla eile?) koju minnes vaatasin teisele poole teed(kanal, Anne) ja kuidagi sinas. Puud olid rohelised, aga ikka sinas. Ja siis ma mõtlesin, kuidas looduses on kuidagi hästi sätitud, et kõik värvid omavahel kokku sobivad. Nagu seesama sinine ja roheline. Need nagu sulavad kokku onju, aga kui ka mingi värv mingi teise taustalt välja paistab, siis ikkagi ta sobib. Nii lahe mõelda.

reede, 8. mai 2009

Kohtumine

Ennist nägin poes oma tulevast meest. Muidugimõista oli ta koos oma naisega.

Taustal: Alanis Morissette - Ironic

neljapäev, 7. mai 2009

Maikohtamised #3

Nurmenukuristsed

Kes muudavad uksealuse maikuus oma ilmumisega rõõmsaks, hääletult kollaseid kellukesi kõlistades?
Ikka nurmenukud.
Külasta oma koduõue nurmenukkusid ja pane igale nimi.
Järgmisel päeval vaata, kuidas ristilaste käsi käib.
Kuidas elad, Kiviktaimla-Anneli?
Ega lehm pole ometi Hekiääre-Johannat ära söönud?
Kas Kuusekõrval-Maarika ei tahaks mõnda oma õit taimetee keetmiseks loovutada?

Juhani Püttsepp. 49 aastaaega.

Maikohtamised #1
Maikohtamised #2

kolmapäev, 29. aprill 2009

Suvekirmet oodates

Selle aasta akadeemiline kevad on eriline. Hiljuti oli see garderoobitädi teema onju, ja nüüd sai loengu ajal 2 korda pastakas tühjaks. Hea, et mul kolm tükki kaasas oli. Polegi juhtunud sihukest asja varem. Aga nüüd ma ostsin uue pastaka, 7 krooni maksis. Must ja terav. Kohe hakkan kirjutama. Grafomaania on ilus haigus. Rrrr.

esmaspäev, 27. aprill 2009

pühapäev, 26. aprill 2009

Kordussaade

Hääl minu peas on naiseks muutunud.

Praegu pole paremat kui linnatolmu lõhn. (See viimane on muide täpselt 2 aastat tagasi, väga uhke. Stiiliga on, nagu ta on, ei tea..)

Minnie Ripertonist teadasaamiseks on olemas kõige õigem ja parem viis.

Praegu lugesin ühte vana posti siit ja leidsin selle järgmise lause ja nii naersin et täiesti lõpp.
Bussijuht oli see mees, kes mind ja Teelet kunagi naiseks võtta tahtis, ja minu kõrval seisis mingi kahtlane mees, kes hingas mulle kõrva nagu vihane pull, ja tema kõrval seisis mees, kellel olid multikakangelase päikeseprillid (olen ma ikka piisavalt tolerantne?)(29.mai 2006)

laupäev, 25. aprill 2009

6.20

Mäletad seda kohta "Seksis ja linnas", kus Carrie oma nimega kaelaketi üles leidis? Ma ka mäletan.

reede, 24. aprill 2009

Sooja on 14 kraadi

Alustuseks pean ma ütlema, et Truffe kirjanurk selle lehe ülaosas pole juba ammu nii roheline tundunud kui praegu. Võib-olla sellepärast, et päike paistab peale.
Ja just nüüdsama kirjutamise ajal praegu juhtus üks õige kummaline asi. Vaatasin siis, et paneks mingit laulu mängima ja suundusin nende laulude juurde, mis pole kusagil kaustas, vaid niisama mingid laulud kusagilt saadud. Ühtäkki hakkab minu silma laul nimega "Coconut", mis on kummaline, kuivõrd olen seda üsna palju kuulnud küll, aga mitte oma arvutist. Enda teada ma ei teadnudki seda laulu, enne kui sealt kellegi teise arvutist kuulsin. Aga nüüd vaadates, et see on "Reservoir Dogs"'i filmist pärit, kargab pähe küll, et LR selle ükskord saatis (Hehee, LR nagu Loomingu Raamatukogu, läheb kokku küll:) ja see oli nii ammu enne, kui ma päriselt sellest laulust teadlikuks sain. Kuigi ma tollel esimesel saatmise korral teda ka ju ometi kuulasin. 4.september 2008.
Jaah, näed, läkski täitsa huvitavalt nüüd. Mõtlesin, et võiks midagi kirjutada siia, aga õieti nagu midagi polnud öelda tegelt ja siis keset kirjutamist kargas see laululugu ette. Hundid söönud, lambad terved ma ütleks. Kuigi pole päris kindel, kes praegu hundid ja kes lambad on.
Hommikul kell 8 sain sõnumi, mis midagi Hiiumaast pajatas, ja olin päris lähedal sellele, et hakata õõtsuvast praamist unenägu nägema. Siis poleks hundidki söönud lammastest rääkimata.
Õige naljakas, et praegu panin järgmise laulu käima ja seal räägib sellest, kuidas paadiga Hiinasse sõideti. Hiina-Hiiumaa, paat-praam...Asjad on nimelt sedasi, et ma istun siin suure akna ja rõduukse juures, päike paistab pähe.

teisipäev, 21. aprill 2009

Öövelrööbik rööbelöövik

Your result for The Alice in Wonderland Personality Test...

The Caterpillar

33% Curiosity, 44% Madness and 23% Energy!

The Caterpillar and Alice looked at each other for some time in silence: at last the Caterpillar took the hookah out of its mouth, and addressed her in a languid, sleepy voice.
`Who are you?' said the Caterpillar.

This was not an encouraging opening for a conversation. Alice replied, rather shyly, `I--I hardly know, sir, just at present-- at least I know who I was when I got up this morning, but I think I must have been changed several times since then.'

`What do you mean by that?' said the Caterpillar sternly. `Explain yourself!'

`I can't explain myself, I'm afraid, sir' said Alice, `because I'm not myself, you see.'

`I don't see,' said the Caterpillar.

`I'm afraid I can't put it more clearly,' Alice replied very politely, `for I can't understand it myself to begin with; and being so many different sizes in a day is very confusing.'

`It isn't,' said the Caterpillar.

`Well, perhaps you haven't found it so yet,' said Alice; `but when you have to turn into a chrysalis--you will some day, you know--and then after that into a butterfly, I should think you'll feel it a little queer, won't you?'

`Not a bit,' said the Caterpillar.

`Well, perhaps your feelings may be different,' said Alice; `all I know is, it would feel very queer to me.'

`You!' said the Caterpillar contemptuously. `Who are you?'

Inquisitive, a bit mad, and physically lazy, you are the Caterpillar. You like to sit and think about the world from your perch atop a mushroom while leisurely puffing a hookah, occasionally chuckling at your own witty inner monologue. While you are definitely interested in the things going on around you, you simply prefer to enjoy it from where you are rather than go out seeking new experiences.


Take The Alice in Wonderland Personality Test at HelloQuizzy

kolmapäev, 15. aprill 2009

Kuri, õpetlik ja vahva

Miks peavad kogu linnas prügikastidel mingid populistlikud laused rippuma?

Ära ürita Murphy't lollitada, ta mängib sind alati üle: Olin poes ja läksin pikema järjekorraga kassase, sest lühema järjekorraga kassades alati juhtub midagi, et hullult kaua läheb tegelt aega. Loomulikult tekkis just täna pikema järjekorraga(so minu) kassas 2 korda viivitus. Aga selle eest oli müüja armas ja rahulik tädi.

Ühel päeval oli kohvikus noorhärra, kes sõi nii ilusti, ma kohe vaatasin teda. Sest, vaata, iga päev ei juhtu, et keegi ilusti sööb, mõned matsutavad ja ahmivad ja nii.

laupäev, 11. aprill 2009

Aprillivalgused #3

Kopra külaline

Vesi ei pea kõik kohe kolinal kraavi mööda jõkke ja merre voolama. Mida rohkem käänakuid ja lookeid vesi oma teel ette võtab, mida rohkem takistusi kohtab, seda rikkam ja ilusam on maailm.
Kevadised üleujutused on loodusele sama head kui näopesu lapsele. Vesi uhab puhtaks määrdunud palged. Pole paremaid üleujutajaid, paisuehitajaid sulisevatele vetele kui koprad.
Ühe jalutuskäiguga veekogu äärde saab pildi selle tööka looma majapidamisest.
Hambajäljed langetatud puutüvedel ja kändudel. Äranäritud koorega pajuvõrsed. Okslikud pesakuhilad nagu nõiamajad. Ja kopratammid, need ehituskunsti maailmaimed.

Juhani Püttsepp. 49 aastaaega.

Aprillivalgused #1
Aprillivalgused #2

laupäev, 28. märts 2009

Postitus nagu vanasti

Kui päike paistab palavalt
ja öö on hullusti mahe,
siis üle aedade karata
mul tekib totakas tahe.
(H. Runnel)

Ühesõnaga täna varahommikul koju tulles oli õhus nii palju seda asja(nimetagem seda üle aedade kargamise katalüsaatoriks). Kuivõrd ma suure tee ääres olin, polnud aedu, kust üle karata, see-eest aga läksin täiesti vales kohas üle tee, kah hea.

neljapäev, 26. märts 2009

Pole kutsikaid, pole kelli

Sõitsin bussiga. Pool sõitu oli juba sõidetud, kui märkasin ühte onukest. Vana selline paistis. Äkki vaatas mulle otsa ja oli silmist täiesti noor, siis hakkas mantlinööpide kallal midagi tuustima ja liigutused olid ka noore inimese omad. Ja siis ma ülejäänud sõiduaja muudkui vaatasin salaja tema poole ja kuidagi nii kurb oli, sest tegelikult ta oli 60+.

Miks ma viimasel ajal nii palju suuri koeri näen? Miks keegi oma taksi pissitamas(see sõna loomulikult pühendustega) ei käi, kuidas kõigil äkki mingid lõukoerad on? Vahet pole kas kesklinn, Annelinn, Ülejõe või Karlova, igal pool ainult suured koerad. Mida madalamal majandus, seda kõrgemal maapinnast koerte silmad? (Kaalusin ka varianti "Mida pimedamad tänavad, seda suuremad koerad", aga leht kirjutab, et tartlased pole vähesemat tänavavalgustust tähelegi pannud ja ise ka tõesti pole, nii et see sai välistatud.)

neljapäev, 19. märts 2009

#463

Eile jõudis minu akadeemiline karjäär kõrgpunkti. Lõpuks sain teada, mis Lossi garderoobitädi nimi on. : )

esmaspäev, 9. märts 2009

Märtsivõimalused #3

Tee läheb ära

Lumi läheb, põllud paljad, talv läheb. Märtsis juhtub, et ka tee läheb ära.
Kruusased põlluvaheteed, rohtunud metsateed, soonilised külateed aitavad meid, inimesi, kogu aeg, viivad kuhugi, aga märtsis hakkavad nad ise minema, kipuvad käest ära minema.
Muutuvad pehmeteks, poristeks, nätsketeks. Teede lagunemise ilus aeg.
Kui palju kordi on sind teele saadetud. Märtsis on õige aeg teed ennast ära saata. Olla koos metsatee, põlluvahetee või külateega, kui ta laguneb.
Vaata ette, et äraminev tee su kummikut kaasa ei haaraks.
Kui siis väga tasakesi olla, on kuulda üht prõgisevat heli. See on tee ülessulamise, lahkumise hääl.
Head teed!

Juhani Püttsepp. 49 aastaaega.

Märtsivõimalused #1
Märtsivõimalused #2

kolmapäev, 4. märts 2009

9 - Mul on täna hea päev

Igasuguseid asju võib juhtuda. Minul juhtus praegu see, et läksin oma odavalt saadud uut dušigeeli vannituppa riiulisse panema ja ta ei mahtunud. Liiga kõrge. Mina olen nimelt ainuke, kelle dušitarvete hoidik on ülevalt suletud. Nii et, Merilin, ma panin nüüd sinu raami peale ta.
Kuigi hirmus vastik on üles tõusta ja alati ei õnnestugi(näiteks esmaspäeviti), siis mulle meeldib hommikustes loengutes käia. Seal on selline tunne nagu vanasti oli. Kasvõi selle poolest, et räägitakse konkreetselt asjast, mitte et vaat selline reegel on olemas, aga ega ta päris kindlalt ei kehti. Mitte et see viimane kuidagi halvem oleks, lihtsalt esimene on nagu vanasti oli, ja see, mis vanasti oli, on ju alati nostalgiat ja ilustamist täis.
Ja noored üliõpilased jäävad mulle endiselt silma ja hammaste vahele. Kui mina kella 10ks vaevu kohale tuikusin, oli neil juba saksa keel olnud, tüdrukutel moodsad prillid ees ja ühel neiul roosad pingviinid jaki peal(hoolimata seppälälikust emo-lookist oli see tegelikult täitsa lahe muster ja idee).
Loomulikult on igal kursusel (vähemalt) üks pikkade juuste ja karvaste kätega noormees, kes istub ühes pingireas nii nelja-viie tütarlapsega ja loengu ajal kord ühele, kord teisele poole pilke ja naeratusi saadab. Muidugi vastatakse talle. Armas:)

Lõpetuseks väike meditatsiooniharjutus. Kuula lõpuni. Hakkasid uskuma?

kolmapäev, 25. veebruar 2009

2nd time's the charm

Your result for The Best Thing About You Test...

Intelligence

Intelligence is your strongest virtue

Intelligence (also called intellect) is an umbrella term used to describe a property of the mind that encompasses many related abilities, such as the capacities to reason, plan, and solve problems. And you? Your brain shines. All 7 virtues are a part of you, but your intelligence runs deepest.
It is likely you're a smarty-pants. And it's likely (but not necessary) that your discipline score is high also. It takes a certain resolve to maintain all those neural thingies.

Intelligent famous people: Einstein, Shakespeare, Da Vinci.

Your raw relative scores follow. 0% is low, and 100% is perfect, nearly impossible. Note that I pitted the virtues against each other, so in some way these are relative scores. It's impossible to score high on all of them, and a low score on one is just relatively low compared to the other virtues.

YOUR VIRTUES

50% Compassion

56% Intelligence

50% Humility

44% Honesty

25% Discipline

14% Courage

42% Passion


Take The Best Thing About You Test
at HelloQuizzy

teisipäev, 17. veebruar 2009

#460 Lugemine parimal juhul soovituslik

Asjalood on nimelt sedasi, et ma olen ülikooli raamatukogus. Igav on. Noh, ja kui edasine pole ajalugu, on ta vähemalt see, mis siia kirja saab.
Ennist oli kool. Tädi rääkimisstiil ajas närvi, aga praegusel juhul pole muud varianti, kui aine ikkagi võtta. Pärast on jälle kool, loodetavasti sama lahe kui eelmine kord.
Tegelikult ma tulin rampsu ühte raamatut natuke lugema, mida kusagilt enam koju laenutada ei õnnestu. Ei tea miks ma küll lootsin, et kohalkasutuse raamat riiulil vedeleb ja mind ootab. Muidugi ei teinud ta seda. Siin ma nüüd siis istun, kuigi see esialgu(skaudi ausõna) nii plaanitud polnud.
Hommikul kooli tulles külmusin nii kondini ära, et isegi poolteist tundi soojas ruumis mind päriselt üles ei sulatanud. See on vaata selline vastik külm, et otseselt ei tunne kogu aeg teda, aga vahepeal tuleb nagu täitsa luu keskelt kusagilt siuke vastik külmavärin. Ei, muidugi on täitsa võimalik, et tegemist on mingi närvihaigusega.
Aga see poolteist tundi oli peahoones selles lahedas auditooriumis, kus tuleb tillukesest puutrepist üles ronida niimoodi tasakesi, sest need astmed on ikka tõesti väikesed. Ja üldiselt mulle meeldivad auditooriumid, mis ei ole samal tasapinnal kogu ulatuses, st siis on tõusvad või langevad, ise tead kust poolt vaatad. Kui ma hiljuti Bernard Kangro "Jäälätteid" lugesin (natuke sürr raamat), toimus ka tegevus just selles audikas.
Linnaraamatukogu remondijärgsed vetsud on (veel) täiesti bongod ja järgmine nädal sel ajal on vaba päev. Oo, ja praegu läks siit mööda üks onu, kes nägi välja nagu too mees filmis "Tagasi tulevikku". Tuleb tõdeda, et 24 aastat hiljem näeb ta veidi erinev välja.
Ja miks mul ikka uni on, kuigi eile läksin rekordvara magama ja magasin üle 9 tunni? Ilmselt see ongi vastus.

esmaspäev, 16. veebruar 2009

Piltidest

See on see, millele paljud inimesed on mõelnud ja millele ma ise olen ka varem korduvalt mõelnud.
Vaata mingit oma pildialbumit. Kui paljudel piltidel on(tõenäoliselt kusagil taustal) inimesi, keda sa ei tunne, kes on lihtsalt kogemata pildile jäänud?
Kui suur on tõenäosus, et kunagi vaatad neid pilte selle suvalise inimesega, kes mõnel pildil vilksatab?
Kui paljudel inimestel võib olla pilte, kuhu peale sina juhtumisi jäänud oled?

kolmapäev, 11. veebruar 2009

Kergelt konnatiigi teemasse kaldudes

Vahepeal lugesin ühte blogi. Justnimelt ainult vahepeal, sest enne ei teadnud ja hiljem ei tundunud enam huvitav. Selles vahemikus reklaamis autor-tütarlaps ühte laulu, mis olevat täiesti sõltuvusttekitav. Kuulasin siis järgi-oligi. Nagu ka iga järgmine sama bändi laul, mille hankisin.
Mõne aja pärast selgus, et üks osatäitja sarjas, mida hiljuti vaatama olin hakanud, teeb bändi. Muidugi sedasama.
Ühel päeval kuulen tuttava tütarlapse käest, et küll see ja see on hea bänd. Jah, seesama.
Paari nädala pärast kasutatakse selle bändi ühte laulu minu lemmikseebikas.
Ja tagatipuks leidsin ühel kenal sügispäeval, et plaat, mille järgi kollektiiv endale nime on võtnud, passib suvest saati mul siin arvuti kõrval plaadiriiulis.
Üsna hästi ju orkestri(mulle alati nii meeldis, kui Mihkel Raud "7 vapras" seda sõna kasutas) kohta, mis ei ole isegi mingi maailmakuulus(alla miljoni mängukorra last.fm-is on ju suhteliselt vähe).

Aga miks ma selle jutu kirjutasin siia, oli vist sellepärast, et hakkasin mõtlema, kas on olemas selline muusika, mida sa kindlasti pead kuulma. Või miks ta muidu viiest eri suunast sulle ligi hiilib.

teisipäev, 10. veebruar 2009

Esimene koolipäev

Eile oli ka juba korra kool, aga see polnud päris see kuidagi. Aga täna oli täisvärk, käisin esmakursuslaste loengus. Mulle hästi meeldib see, selline värske on. Kõik sumisevad ja on alles esmast vaimustust täis, räägivad oma huvitavast tunniplaanist ja sellest, kuidas magistris võib juba õppejõuks sattuda, ja kuidas see neiu, kes audika ees seisab, ongi raudselt alles magistris(tegelikult polnud muidugist). Ja uks läheb aina lahti ja sisse astub igasuguseid karvaseid ja sulelisi ja meessoo osakaal ei paistagi nii õnnetu olevat. Ja tüdruk, kelle kõrval olevale tühjale kohale istud, heidab sulle isegi pilgu ja ei karda naeratada. Lihtsalt kuidagi teistmoodi on võrreldes nelja aasta tagusega. Kas on see kuulus tänapäeva noorus sõbralikum või ei püüa mina enam nii kramplikult sulanduda.
Kena kirsina tordi peal jõudsin ma nelja-aastase hilinemisega loengusse, mis juba esimese aasta kevadel plaanis oli, aga ära jäi, sest Lossi fuajees oli liiga palju inimesi ja kõik oli ikka veel liiga võõras ja õudne.

Taustamuusika: West Indian Girl - What are you afraid of

Lõpunoot: Mulle meeldib, kui õppejõud räägib nagu vaimustunud kirikuõpetaja(mitte usukuulutaja vaid kirikuõpetaja, onju).

teisipäev, 3. veebruar 2009

Sildistamine, kui see vajalik peaks olema

Kui inimene suudab endale kõiksugu asju ette kujutada, tähendab see siis, et tal on hea fantaasia?
Ja kui ta ei suuda asju kuigivõrd ette kujutada, siis on tal halb fantaasia?
Kuidas nimetada inimest, kes suudab mingeid olukordi ainult ühel kindlal moel ette kujutada? Kas see on halb fantaasia või hoopis mingisse teise teemasse puutuv küsimus?

pühapäev, 1. veebruar 2009

Veebruariteerajad #3

Mõtted jõe peal

Jõega juhtub kõva külmaga seesama asi mis järvega, ta saab endale jääst katte. Vaid koskede juures, seal, kus vool käredam, ei lase vesi end kaanetada.
Jõejää lubab astuda sinna, kus suvel kõndida ei saa. Lepaaluse keerise kohale, kus maikuu õhtul ujus õngekork ja näkkasid ahvenad. Kruusase põhjaga võrendiku kohale, kus juulikuu lõõsas pidasid lapsed veesõda.
Suvel veesõda, õngekork ja ahvenad, talvel ainult jää ja lumi.
Jõgi jää all aga muudkui voolab. Tuleb ülemjooksu soodest ja läheb alamjooksu luhtade vahele.
Haugipoeg tukub seal, kus sa suvel suure varbaga vett silusid, ja ootab kevadet.

Juhani Püttsepp. 49 aastaaega.

Veebruariteerajad #2

Veebruariteerajad #1

neljapäev, 29. jaanuar 2009

Halb aga õpetlik

Mulle tundub, et on vale tunda väikestki rahulolu, kui sinu teooria saab tõestatud kellegi halva kogemuse kaudu.

kolmapäev, 28. jaanuar 2009

Laulud terveks ööpäevaks

Ehk siis laulud, mille nimi sisaldab sõnu päev ja öö. Üllatuslikult oli öölaule ainult üks rohkem kui päeva omi.

12. Story of the Year - Until the Day I die
11. Feeder - 7 Days in the Sun
10. Jamiroquai - 7 Days in sunny June
9. Club 8 - Better Days
8. Keane - On a Day like Today
7. The Beatles - Good Day Sunshine
6. Dagö - Üks hetk päevast jäi puudu
5. Ewert Sundja - The Day before Yesterday
4. Stereophonics - Have a nice Day
3. U2 - Beautiful Day
2. Uh Huh Her - Wait another Day
1. Kriminaalne Elevant - Ilus päev

(Ilus päev, ilus päev, ilus oled täna.
Ilus päev, ilus päev, ära mine ära.
Ilus päev, ilus päev, jää mu juurde täna.
Ilus päev, ilus päev, ära lõppe ära.)<
maailma lihtsaim laul, mille sõnu üles kirjutada. Autoriks Wimberg.

13. Nouvelle Vague - Friday Night Saturday Morning
12. The Cardigans - Lead me into the Night
11. Vennaskond - Igavest elu lõppevas öös
10. Kool and the Gang - Ladies' Night
9. Claire's Birthday - About last Night
8. Dagö - Öövalges
7. BeeGees - Night Fever
6. Keane - The Night Sky
5. Liisi Koikson - Sel ööl
4. Olav Ehala - Tahan olla öö (enne seda, kui ta ära leierdati)
3. Tõnis Mägi - Öö valge on õnn
2. Liisi Koikson - Ööviiul
1. Ultima Thule - Öö alleel

(Öö alleel ava hinge aknaluuk vahetult,
ole mu helluse elupuu öö alleel.
Avane, räägime, vaikime öö alleel.
Pilk kui pihtimuste peegelklaas
läbi paistab taas.
Muutun, kui mind puutud,
aitad, kui mind paitad.

Tegelikult oleme oma läheduse leiutasud maksnud paljuski võlgadeks, ise seda teadmata. Aga ikkagi seesama taevas, seesama meri, needsamad inimesed meie ümber...kui lahkuvad laevad lihtsa naeratusega. Nagu enamik meistki loovalt loovutavad öö alleel oma peidetud pilgu elu armulauale endaksjäämise nimel. Lähedust pole võimalik liisida.) Siin sõnade autor J.Leesment.