Truffe kirjanurk

Tähelepandud rõivaid neilt, keda mõned tähele panevad.  Jaanuar Mantlimood Veebruar Rahvarõivamood Märts Nagu prints ja printsess? Aprill Ehk midagi sellist? Mai Maskimood Juuni Jälle nagu prints ja printsess Juuli Pulmamood August Valge mood September Sädelev mood Oktoober Tikitud mood tulipunasel November Nukukleidimood Detsember Mõnus mantlimood

Vagonetike alustab muusikaga, mis sel aastal päevakorral olnud.  Anett ja Fredi - Write about me Eesti Laulult. Piisavalt vaikne. Beth Rowley - I walk beside you Tunnusmuusika Cormoran Strike'i seriaalist. Veidi suitsune ja kriipiv. Liisi Koikson ja Robert Lõvi - Ära kauaks jää Peale seda, kui tolle laulu leidsin, panin teda kohe mitu korda järjest käima. Oli kuidagi parem tunne pärast. Saksamaa hümn Pole meloodia mõttes minu lemmikute hulka kuulunud, on seotud pigem hingevärinal kuulamisega, kui mõni Saksa atleet, kellele olen kaasa elanud, kusagil midagi võitnud on. (Sel aastal oli nii. Enne, kui kõik pekki läks.) Orla Gartland - Heavy Kuidagi hästi jutustav, jääd sõnu kuulama. Pulp - Something changed Kevadel kuulasin, hea lendav laul.  Suede - Beautiful ones Kui eelmine lendas, siis see kõpsutab pisut hööritaval sammul.  Billy Eilish -  Everything I wanted Juhtub siiski tihti, et kuulen mingit laulu siis, kui samal esitajal on juba kolmas laul peale seda välja tulnud. Selline v

Kõik sai alguse nii nagu ka eelmisel aastal, et tegin endale aasta alguses hoogsasti ühe 6x6 bingopileti. Mõtlesin et noh, sain möödunud aastal ühe reakese täis, saan ka sel aastal.  Saingi. Kõik 36 ruutu sain täis. Sest see lugemisvärk läks sel aastal ikka täiesti käest ära. Võin julgelt öelda, et pole ühelgi varasemal aastal sihuke raamatukoi olnud. Lisaks põhibingole olid veel suvebingo ja sügisbingo... Aga see põhiline bingo on siin (peale vajutades läheb suuremaks):  Ülekaalukalt raskeim ruut oli Soome autori raamat. See jäi mul juba eelmisel aastal täitmata (mistõttu ta ka sel aastal lisasin) ja oli ka sel aastal viimane. Oleks tühjaks jäänudki, kui poleks spetsiaalselt ette võtnud. Lugesin siis ära Tove Janssoni "Suveraamatu", olude sunnil inglise keeles. Sain ruttu aru, et see pole raamat, mida inglise keeles lugeda. Eesti keelele on kogu see värk kultuuriliselt lähedasem ma ütlen.  Ja kui keeltest veel rääkida, siis Daniel Glattaueri "Hea põhjatuule vastu"

Eks 24. aknasse sobi ju väike jõuluime. Noh, palun. Ma vaatasin eile "Sõrmuste isanda" triloogia 1. filmi.  Võib-olla oli see sellega seotud, et otsustasin eile hommikupoolikul Tolkieni eluloofilmi ära vaadata, mis ammu juba ootas. Või siis oli lihtsalt õige hetk käes.

 Mine võta kapist sokulaadi. Mul pole mitte ühtegi mõtet.

Mul on pea täiesti tühi.  Aga siin on Inger.  Selline armas lugu.

Täna näitas "Terevisioonis" "Musta ja valget koera". Nähtavasti on sellest mingi tänapäevasema pildiga versioon tehtud. See, et "Must ja valge koer" on tšehhi keeles "Štaflík a Špagetka", valmistab mulle huumorit. (Spagett noh.) Jõudsin aga sedakaudu hoopis "Ну, погоди!" juurde. Siin paar jõulusemat episoodi hundilt ja jäneselt. Üks veel tegelikult. See on mingi mutimultikas "Krtek o Vánocích" ("Muti jõulud" vms), mida ma varasemast ei tea, aga tundub päris nummi lamp asi. Ka Tšehhist vist.  Meeleolukat toomapäeva ühtlasi. Peab hoolikalt uksetagust kontrollima, et keegi Tuha-Toomast ei sokuta. (Kusagil algklassis me tegime klassiga oma Toomase, aga ma ei mäleta mis eesmärgil. Ilmselt viisime mõne teise klassi ukse taha vms.) Talv on ka alanud. Kas näed välja vaadates?

 Täna esineb Riigikogu naiskoor (2014. aasta seisuga)

"Aisakell" ETV töötajate "Aisakell" sai siia juba 11. aknas , nüüd kaks teist vähe vanemat "Aisakella".  Kõige legendaarsem "Aisakell" on 25 aasta tagant. Maailma kõige originaalsemad kutid tulid! Tüdrukud, kelgutama ei taha tulla või? See on suurepärane, ma arvan. Tugevat ajastuhõngu täis ja vaadates ajab natuke muhelema.  Ja siis see teine armsalt iroonline rohelise rohuga "Aisakell" paari aasta tagant, mis demonstreerib lisaks muutunud talvele ka seda, et nutitelefonita tänapäeval videot ei tee.  Kill-koll!

 Hjem til Jul (Home for Christmas) Eelmise aasta detsembris Netflixis ilmutatud Norra seriaal. Kui Bridget Jones meeldib, siis võib-olla on ka sel seriaalil šanssi.  Avakaader 30-aastane (umbes?) Johanne on 1. detsembril perekondlikul õhtusöögil. Tüdinud sellest, et ta on seal ainuke vallaline, ja sellest, kuidas ema talle pidevalt meheleidmise juttu ajab, pahvatab ta välja, et ongi endale juba mehe leidnud ja võtab ta sel aastal jõuluõhtusöögile kaasa. Tegelikult tal tol hetkel mingit meest pole ja seega on aega tolle leidmiseks 24 päeva (muidugi jõulukalender, kuidas siis muidu).  6 episoodi jooksul näeme väga erinevaid mehekandidaate, alustades Johanne kolleegist haiglas (kus ta õena töötab) lõpetades ühe üsna keskkoolipoisiga. Päris mõnus taustamuss on ja õuestseenid on filmitud maalilises Norra väikelinnas Røroses.  Sihuke südamlik ja nalja saab ja.  Kuna täna olevat koleda jõulukampsuni päev, panen siia samast seriaalist ühe huvitava jõulukombinesooni, äkki on ka teemasse. Ja maa

 Lumi on muinasjutt Teen jälle haltuurat ja kasutan 2016. aasta advendikalendris juba olnud pala . Sest seda on väga lõbus laulda (või räppida, kuidas keegi soovib). Ja jällegi üks selline lugu, mis hästi kummitama jääb. Niisiis, Eesti kahevõistlejad laulsid 1994. aasta Lillehammeri olümpiamängude (loe: kõige-kõige olümpiamängud) eel Alo Mattiiseni loodud laulus nii: (Muidugi väga sobiv, et see valge kirme, mis mõne päeva maas püsis, oli täna hommikuks kõik kadunud.) Kui aga rohkem tänapäeva vaadata, sobiks ehk Norra televisiooni huumorisaatest pärinev video nimega "The Story of Biathlon". Sisaldab ka sama andekaid lauseid kui lumi on libe.  Kohe varsti (kell 15) algab ETV2 pealt ülekanne muidu. Homme ka.

Simon's cat Simon on üks tavaline mees. Tal on kass. Viimane ongi multikate peategelaseks. Hea rahvusvaheline värk, juttu ei räägita. (Umbes nagu Mr Bean.) Allpool kogum Simon's cati jõulumultikaid. 

Näe, eile avasin siin juba 15. akna juhuslikult ära, nüüd siis tuleb 14. ka järele. (Eks ta on umbes nagu kunagi võis šokolaadikalendriga juhtuda, et sõid 20. kuupäeva alt juba 10. paiku šoksi ära.) Tänaseks üks legendaarsemaid talviseid lastelaule "Hei, hei!" Tea, kas mõni neist lastest, kes siin laulab, on täiskasvanuna ka kaamera ees laulnud? Ma mõtlen, et kas me teame, kes keegi neist on?

Charles Dickens - A Christmas Carol Selline kuulus jõuluraamat, mida mina pole seni lugenud ega ka ühtegi filmiversiooni näinud.  Leidsin torust ühe animeeritud lühikokkuvõte:   Või hoopis audioraamatut?  Eesti keeles on ka see ilmunud, enamasti "Jõululaulu" nime all. Esimene eestikeelne ilmutus tundub aga olevat aastast 1882 Jakob Kõrva tõlkes pealkirjaga "Jõulu õhtu". Vaata ja loe siin .  Marlei oli surnud, sellest alustame, kahtlust ei või olla... See lause, vähemasti, on tuttav.

Mediæval Bæbes - The Holly and the ivy Siin üks natuke võõram laul (ma arvan?). Iileks (?) ja luuderohi on ju jõuludega seonduvalt pisut võõrad asjad meie kultuuris.   Aga laul on rahvalaul Briti saartelt, palju eri versioone olemas. Annie Lennox on ka laulnud . Siin videos esitab vokaalgrupp Mediæval Bæbes.

Jõulukaardid Sorteerisin mõningaid kaste ja leidsin, et mul on täitsa palju jõulukaarte (suurem osa küll eelmisest kümnendist). Pildistasin mõned üles.  Sihuke naljakaart näiteks Nunnuklassika ja klassikaklassika Lõbus nõukaklassika Ja muidugi ise tehtud, kaunikesed

 ETV bänd Siin me oleme - Aisakell Millised entusiastlikud esinejad, kavalad näod ja (seniteadmata) muusikavaldkonna talendid!  ERR-i lauljatest kõneldes ei saa mainimata jätta ka sporditoimetuse meeskvarteti "Rohelisi niite" Öö-Tv" saatest. Tundeline on see sõna.

Arooniaid Meenutamaks fakti, et see siin on juba peaaegu 15-aastane arooniablogi (nurgake, kus aetakse teinekordki mitte eriti olulist infot sisaldavat juttu), toon allpool mõned lingid jõuluteemalistele küsimustikele/mängukestele, mille mängimiseks/lahendamiseks on tarvis teadmisi, mida tegelikult eriti tarvis pole. (Ühtlasi on arooniablogi üks ideid asjade piisavalt segaselt väljendamine.) Niisiis, pane end proovile:  Nimeta pildil olev jõulufilm   Nimeta postril olev jõulufilm   Nimeta seriaal, kust pärineb pildil olev jõulukuusk   Nimeta film või seriaal, kust pärineb pildil olev kampsun Mis keeles on öeldud häid jõule? Leia jõuludega seotud viiestes gruppides asjad Arva pakitud kinki nähes ära, mis on paki sees Mida on kujutatud jõulukampsunil?   Millise jõululaulu pealkirja on kujutatud pildil?   Nimeta pildi  järgi filmis "Love Actually" mänginud näitlejad Vali nimede hulgast filmis "Love Actually" mänginud näitlejad Vajuta õige tegelase pildile, kui nimi on

Sven Mikser naerab Mis sellel advendiga pistmist? Ega vist olegi. Aga ma postitan teda iga kord, kui meelde tuleb. Sest proovi mitte naerda. Ja kui veel puudu jäi, siis viimasemast ajast on väga hea video, kus Muttika ja Hermaküla üksteisele Chuck Norrise nalju loevad . (Minu lemmikud on karu ja 100 meetri omad.)

Igaühel oma kõne. Kui "Kuninga kõne" on film Elizabeth II isast, siis kuninganna kõne on iga aasta jõulude ajal Suurbritannias telekas. See oli vist prints Philipi algatus, et kuninganna peaks ennast mõnikord telekas näitama. Mõistlik mõte.  Esimene teleülekandena edastatud kuninganna jõulutervitus tuleb aastast 1957. Siin ta räägibki alguses, et ta ei taha olla pelgalt pilt ajalehes, vaid inimestele rohkem koju kätte tulla. Sama jõulutervituse teemat käsitles ka seriaal "The Crown" 2. hooajal. Allolevas videos on originaalkõne ja seriaali versioon kokku pandud. See on vastutusrikas ma arvan. Kui on mõned minutid, et öelda midagi, mis oleks neutraalne, aga kordaminev.  Hilisem täiendus: Sel päeval, kui selle postituse tegin, vaktsineeriti kuninganna tead küll mille vastu ära. Huvitav.

The Ilves Sisters - Jõulurõõm Aeg on taas küps muusikaliseks vahepalaks. Natuke loodan, et teistel hakkab see ka kummitama. Kelmikas lugu, tegijate rõõmu täis. Ja küsimus on jätkuvalt, mida see tuba täis on.

 Näokatte-pidu Vaatasin 100 aasta tagust Postimeest (6. detsembrist 1920) ja leidsin säärase kuulutuse.  "Bürgermusse" saalis laupäeval, 11. detsembril 1920 a., kell 9 õhtul Näokatte-pidu. Suurendatud tuletõrjujate orkester. Konfetti, serpentiinid jne. Piletite eelmüük Annoki kaupluses, Suurelturul nr. 16, Weckrami rohukaupl., Tähe tän. nr. 63 ja õhtul Bürgermusse kassas. Pidu toimkond.  Eks peokuulutus jäänud mulle silma oma nimega. Näokatte pidu võiks hetkel ka kõnekas olla, kas pole. Maskiball selles või teises tähenduses. Peo korraldajaks oli Tartu Vabatahtlik Tuletõrjujate Selts, kelle logo ka kuulutuse ülaosas näha.  Bürgermusse oli sihukene klubi moodi asi, asus Uueturu tänaval. (Tänav on praegugi olemas, umbes seal, kus endine postimaja/praegune Playtechi maja on.) Suureturu tänav on praegu raekoja plats. (Seal on küll ju tänav põhimõtteliselt. Krisostomuse pood ja linnaraamatukogu lugemistuba ja.)  Weckrami rohupood sai oma nime Edgar Weckrami järgi, kes teda pidas.

"Eia jõulud Tondikakul"   See on vist olulisemaid lisandusi advendi- ja jõuluteemalisse meediasse sellest ajast, kui siin viimati advendikalendrit tegin.  Filmiga taotletav tuleb hiiglahästi välja. Ongi selline soe ja mõnus eskapismitekk, või siis hoopis külm ja lumine. (Kuna seda eskapismi-sõna muudkui kasutada armastan, hakkasin Sõnause valguses mõtlema, kas tal ilusat eestikeelset vastet poleks. Reaalsusest põgenemine on pikk ja võib-olla mitte kõige õigema tooniga.) Filmist tahaks muidugi mainida Ulfsak Juhani oma karvamütsi ja võltskõhuga, tublid lapsnäitlejad, naljavendade (hehe, otseses mõttes) rollis Piusid ja sooja vanaisahäälega Jaan Rekkori. (Mis sooja vanaisahäälde puutub, siis mõtlesin, et tegelikult on kaval mõte aastaid reklaamitekste lugeda. Me võime arvata, et need hääled meie alateadvuses kuidagi ei kinnistu, aga tegelikult...) Siin on "Eia jõulud Tondikakul" virtuaalne postkaart (vostkaart? viraat?). Ühesõnaga. Mingil perioodil oli "Love act

Justament - Vastu külma ööd  Ei tea kust tuli pähe ja hakkas kummitama. Laulusõnades räägitakse ka reedest. Justament on ansambel, mida vanusega hindama hakata vist. Aasta siis oli 1996. (Võib-olla sobiks ka laul "Ilm on hukas" , kui juba Justamendi juures olla?) Jäisel reedel tuul külmi helbeid pillutab teel kaugel reedel võib-olla keegi kihutab veel kus on kamber kuum, valgust tulvil ruum tuulekaitset, külmakaitset andev sõprade sein kaminas on söed vastu külma ööd kuskil teelist ootab veel vist hõõguv punane vein sel teel Valged hanged öös näevad külma kiirgavat und langeb langeb teekäija ümber lõpmatut lund kes küll ootas sind tuisus ekslev lind valges lumes justkui unes üksi rändama jäid varasaabund öös valgust tulvab öös kord see armas härmas aken, mida otsimas käid sel teel Ööd on karged on maanteetuulel värskendav maik teed on kerged kui jäises tuisus ootab sind paik kus on hea ja kuum valgust tulvil ruum tuulekaitset, külmakaitset andev sõprade sein kaminas on söed v

Raamat "Lumeõde" Maja Lundelt.  Maja Lunde on norra kirjanik, kelle vist kuulsaim raamat on "Mesilaste ajalugu". "Lumeõde" on põhimõtteliselt lasteraamat, aga mulle sobis küll täiskasvanuna ka.  Peategelane Julian on peagi 11-aastaseks saav poiss. Ta sooviks tähistada varsti saabuvaid jõule ja rääkida mõnikord vanematega oma mõne kuu eest surnud teismelisest õest Juunist, aga see tundub võimatu - vanemad nagu polekski enam nemad ise, ainult istuvad kodus diivanil ja vaatavad tühja pilguga kaugusse.  Julian leiab endale särava punapäise sõbra Hedvigi, kellega ta palju rääkida ja toredaid asju teha saab. Nagu selgub, pole Hedvig üldsegi päris tavaline tüdruk.  See on sihuke talvel lugemise lugu. Nagu sisu ehk juba reetis, siis pole ninnu-nännu, aga on mõtlemapanev ja südamlik. Jaguneb 24 peatükiks (huvitav miks, onju).  Aga. Peaaegu sama äge kui see jutt ja sisu, on füüsiline raamat ise. Suures formaadis, korralikul paksul paberil ja väga ilusate ning kõneka

Nüüd ma teen haltuurat, aga 4 aasta taguse advendikalendri postitusi sirvides leidsin, et olin mingi jõuluidentiteedi küsimustiku püsti pannud, mis siiani internetiavarustes istub. Miks mitte teda tänase puhul uuesti teha.  LEIA OMA JÕULUIDENTITEET! Mina olen lumi. Siin aga jõululugu tänaselt sünnipäevalapselt:

Mõtlesin, et peaks taas advendikalendrit tegema. Sest advendist rohkem meeldivad mulle igasugused nimekirjad ja tabelid. Ilmselt tuleb suuresti lauludest koosnev kalender (ja vahepeal ka asju, mis üldse advenditeemasse ei lähe).  1. aknas on väga oodatav asi - laul "Last Christmas".  Meenus selline asi nagu Whamageddon ehk väljakutse kesta detsembris võimalikult kaua kuulmata Whami laulu "Last Christmas". Mina pean siinkohal #Whamageddon kohe ära kirjutama, sest kuulsin seda täna kusagil peale kella 14. Kutsusin muidugi ise kurja karja ka Star FM-i kuulates.  Arvesse läheb, muide, ainult selle laulu originaalversioon, kavereid võib kuulata nii palju kui kulub.  Mõtlesin, et panen siia alla originaalversiooni video, aga ei pane ka. Panen hoopis ühe veel toredama laulu nimega "Fairytale of New York". Nimelt on (peale George Michaeli surma) mõeldud välja ka mitmeid alternatiivseid versioone sellele mängule. Üks ongi The Poguesi lauluga "Fairytale of New

Linnaraamatukogu jagas septembris taaskord aastaaja lugemisbingot. Olin sedakorda täitmisel vähemedukas kui suvel , aga (väikse avansiga) sain ühe rea ikka täis.  Tühi bingo:  Ja nii palju, kui täis sain: Suhteliselt raskesti loetaval pildil (peale vajutades läheb suuremaks) on täis saadud keskmine horisontaalrida.  Sõnasse "õudus" suhtusin üsna vabalt ja asetasin sinna alla Matt Haigi raaamatu "Poiss nimega Jõulud". Kuigi lasteraamat, siis illustratsioonid ja lugu ise olid kohati väheke õudsed.  Dostojevski "Valgete ööde" kohta arvasin ette, et meeldib. Väga meeldis. Dostojevski on ikka asja pärast Dostojevskiks saanud.  Komm või pomm peaks tähistama vaba valikut. "Portuguese irregular verbs" on Alexander McCall Smithi muhelemapanev teos (üks paljudest) - väga stiilse pealkirjaga + audioraamatuga, mida loeb Hugh Laurie.  Õnneks neid autoreid, kes minust vanemad on, pole veel raske leida. Sedakorda sattus Lilli Promet raamatuga "Primavera&qu