kolmapäev, 30. detsember 2015

Filmid 2015

Kõik vilmid, mis sel aastal vaadatud, järjekorda panduna. Tabel sai nõnda pikk, et kätte jõudis videvik.

36. Damsels in Distress - Kirjelduse järgi tundus päris lahe lampfilm tütarlastest, kes naiste elu ülikoolis paremaks loovad, aga ma kas ei saanud aru või ei keskendunud piisavalt, sest tundus lihtsalt imelik ja igav.

35. Metropolitan - Jällegi kirjelduse järgi tundus lahe, umbes nagu "Gossip Girl" 20 aastat tagasi, aga tegelikkuses oli suht aeglane ja midagi nagu ei juhtunud.

34. Cinderella - See on see kuulus Walt Disney oma aastast 1950. Huvi pärast vaatasin, sest polnud kunagi varem näinud. Minu jaoks oli liiga Ameerika ja liialt palju aega (niigi lühikesest multikast) kulutati ebaolulistele asjadele (kass ajab hiiri taga jms).

33. Clueless - See, olen kuulnud, on 90ndate kultusnoortekas, aga kultuslikud on vist pigem Alicia Silverstone'i kostüümid kui filmi sisu. Siiski eelmistest huvitavam- midagi actually toimus.

Asi oli juba parem kui kaheksakümnendatel.
32. Letters to Juliet - 50 aasta taguse armastuse taasleidmine, ilus Itaalia ja Vanessa Redgrave. Eriti ei kottinud samas.

31. Leap YearNaistekas. Amy Adamsi ilusad suured silmad, lihtsalt ilus Matthew Goode ja maaliline Iirimaa. Sisu poolest osaliselt väga sarnane Letters to Julietiga.

30. 102 dalmatians - Täitsa ok lastefilm, aga ei midagi kuigi erilist.

29. Hello Ladies: The Movie - Siin juba ütleks, et halb ei olnud, aga tuhkagi meeles pole, mis toimus. Vist see, et nohikust mees otsib naist ja lõpuks leiab, et selleks hästi sobiks tema ammune naissoost sõber.

28. Dirty Harry - Film saab plusspunkte selle eest, et on tehtud 70ndatel (inimesed näevad ägedad välja), aga ei tõuse kuigi kõrgele poodiumile, sest sisu poolest pole see minu teetass. Halb ei ole, täitsa normaalselt vaadatav.

27. Ted - Ted on tore elluärganud mängukaru.

26. Easy A - Humoorikas noortefilm, ei pane talle midagi pahaks. Koolis toimuva tegevusega filmid on ju enamasti huvitavad ka.

25. Far from the Madding Crowd - See on oma tüübilt minu lemmikfilmi tüüpi linateos (loe: tegevus toimub 19.sajandi Inglismaal ja peategelaseks on atsakas naine). Siiski pole see konkreetne film minu lemmik, sest oli kuidagi aeglane ja seetõttu mitte eriti vaatama köitev. Carey Mulligan mängis. Ja näidati päris arvukalt lambaid.

Hello.

24. David Copperfield - Üks mitmetest David Copperfieldi versioonidest, aga tundub, et mitte see kõige-kõige parem. See-eest mängisid siin Hugh Dancy ja Sally Field, kes mulle meeldivad. Loo sisu kohta ilmutasin aprillis juba ühe ranti.

23. Robin Hood - Sedakorda 2010.aasta versioon Russel Crowe'iga, mis kujutab endast kuulsa Robin Hoodi eellugu- kuidas temast lindprii sai ja värki. Polnud viga, aga mulle ikka meeldib see sukkpükstes Robin Hood rohkem.

22. Kurjus - Rootsi film, tehtud Jan Guillou raamatu põhjal. Kui oleks seda nii vaadanud, et raamatut poleks loetud, meeldinuks ehk enam, aga teades, milliseid olulisi asju raamatuga võrreldes filmis ära jäetud või muudetud oli, tekkis filmi osas pigem miinusmärgiline tundmus. Film kandideeris parima võõrkeelse filmi Oscarile muide.

21. ShameJärjekordne film inimesest, kes ei saa aru, mida ta tahab või miks ta üldse midagi tahtma peaks. Hoolimata sellest, et polnud väga kiire tempoga film  ja minu meelest läks kusagil 9-10 minutit filmi algusest, enne kui keegi midagi ütles, ei olnud siiski igav vaadata. Laulu "New York, New York" sõpradele pakub Carey Mulligan hingestatud versiooni sellest laulust. Peaosaline Michael Fassbender mulle meeldis ka. Tjah. Ainult see probleem on, et sihukesi filme on juba palju tehtud (nagu on ka jube palju raamatuid kaasaja "edukatest" inimestest, kes pelgalt eksisteerivad) ja ma ei saa aru, miks neid nii palju teha (kirjutada) on vaja.

20. Emma - Tegelikult miniseriaal, aga minu jaoks on need alati olnud rohkem filmide kui seriaalide moodi. Polnud midagi erilist, aga ka mitteerilised BBC sarjad on head. Maamõisad ja kõvakübarates härrad ja hobused ja kleidisabad ja muidugi Jane Austeni kirjutatud sisult väga lihtne lugu.

19. Pretty in Pink - Üks kuulsusrikkaid filme John Hughesi ja Molly Ringwaldi koostööst. 80ndate kultusnoortekas, kus poole ajast vaatad, et issand jumal, mis neil seljas on, ja teise poole ajast mõtled, et tegelikult pole ju praegusega võrreldes midagi muutunud.

18. Spider-Man 3 - Ega lihtne vaadata ei olnud, jube unekas oli. Suht samasse auku kui 2.osa, võib-olla pisut halvem maiteamiks.

17. Spider-Man 2 - Oli tore ja nalja sai ja nii, aga üsna palju vägivaldsem kui 1.osa- see väga ei võlunud.

16. Ted 2 - Harukordne lugu, et minu meelest oli 2.osa parem kui 1. Võib-olla oli asi selles, et nägin neid vastupidises järjekorras.

15. Sabrina - Ühel nädalavahetusel tabas mind soov mustvalgeid diivadeaegseid filme vaadata. Sabrinas mängis Audrey Hepburn. Mingit tohutut diipi sisu polnud, aga oli ettevõtlik naispeategelane ja Audrey Hepburni Oscari-väärilised kostüümid.


14. Roman Holiday - Veel üks Audrey Hepburni film. Printsess on Roomas ja veedab ebatavalise päeva tavainimese moel. IMDB loeb selle filmi parima 250 hulka. Ja Audrey Hepburn sai siinse rolli eest oma eluaja ainukese Oscari ka.

13. Matrix - Omal ajal oli kindlasti revolutsiooniline suurteos, aga aastal 2015 teda esmakordselt vaadates ei olnud kuigi raputav. Idee oli muidugi huvitav, kuigi minu probleem on ehk see, et leidsin loo olevat natuke keeruka jälgida.

12. Star Wars Episode III: Revenge of the Sith - Täitsa nitševoo, sain aru, mis värk käis ja kõik. Hayden Christensen võib-olla vahepeal oli mitte nii hea näitleja.

11. Supilinna salaseltsTore oli vaadata ilusaid linnavaateid ja mõnusat lastefilmi. Ainult see mulle vahepeal nii väga ei meeldinud, et üritati efektidega silma paista. Natuke vähemaga oleks samamoodi mõjunud, pole alati vaja Ameerikat teha.

10. Cinderella - Inspektor Wallander lavastas filmi, kus Tuhkatriinut mängib Rose Downton Abbeyst ja haldjast ristiema Bellatrix Lestrange Harry Potterist. Kõige lahedamad olid aga hoopis kadedat kasuõde mänginud Daisy Downton Abbeyst ja kuri võõrasema (minu lemmiknaiste hulka kuuluv) Cate Blanchett. Sisu poolest oligi muinasjutt, nagu pealkiri lubab.

Cinderella filmist saab vastuse ka küsimusele,
milline näeb välja helesinine unistus
9. Irrational ManAinus Woody Alleni film minu nähtuist, kus mingi salapärane asi mulle närvidele ei käinud, seepärast asetasin ta suisa nii kõrgele kohale. Huvitav oli jälgida, mis toimub Joaquin Phoenixi ja Emma Stone'iga.

8. Shaun the Sheep Movie - Film ei jooksnud lühikeste Shauni multikatega võrreldes lati alt läbi, oli sama lahe ja naljakas.

7. Little Women - Ameerika 19.sajand pole päris UK 19.sajand, aga on ka huvitav. Palju kuulsaid näitlejaid 20 aastat noorematena oli ja peategelane, kes meenutas natuke Elizabethi "Uhkusest ja eelarvamusest". Selline klassika moodi värk, täitsa nitševoo.

6. My week with Marilyn - Suht juhuslikult sattusin vaatama seda filmi ETV+ kanalilt. Oli selline kena mitte liiga raske film, mis tekitas Marilyn Monroe'st inimlikuma mulje kui kaunistelt piltidelt jääb.

5. Paddington - Ma ei ole neid raamatuid lugenud ega oska öelda, kas filmis on midagi ära rikutud. Film üksinda vaadates oli niiii nummi ja tore ja vahva, ilmselt mul oli õige tuju ka vaatamiseks. Terve kari kuulsaid briti näitlejaid (üks austraalia oma ka) lisaks.

4. Kirsitubakas - See oli selline film, kus midagi nagu ei juhtunudki, aga samas juhtus nii palju. Kui sa pole unustanud, mis tunne võis olla sellel tüdrukul või mida võis mõelda see mees, siis oli eriti mõnus vaadata. Õrnromantiline ja vihjetes rääkiv. Mul on muide see DVD ka olemas, sest mingil hetkel tuli väga kindel teadmine, et pean ta põrsana kotis poest koju tooma.

3. Spider-Man - Mingisuguse nädala sees nägin telekast reklaami, et laupäeva õhtul on Spider-Man. Tundub, et minu elus oli kätte jõudnud Spider-Mani hetk, sest kohe tuli mõte pähe et oh, vaataks! Ja oligi lahe. Peter Parker oli täitsa usutav kohmetukohmakas tüüp.

2. 1944 - Selle oleks võinud esimeseks ka panna, aga panen teiseks, sellepärast et natuke oli nagu kole ja masendav. Filmina hea, aga eriti ei taha edasi mõelda. ("Nimed marmortahvlil" oli helgem vaadata, sest hoolimata sellest, mis filmi jooksul juhtuda võis, teadsid, et suures plaanis on lõpp õnnelik.) Peategelaste vahetumine mulle meeldis. Ja muidugi terve kamp vahvaid noori näitlejaid.

1. Nullpunkt - Ma ei arva, et see just mingi maailma parim film on, aga on selline usutav. Nagu kusagil eelnevas postituses sai öeldud, on see nagu "Klass" helgemas võtmes. Ja muide "Nullpunkti" raamatust päris palju erinev. Ma arvan, et siin mängib ka see, et nii film kui raamat paitavad inimese loomuses olevat õiglustunnet ja nii hea meel on selle poisi pärast, et ta ei murdu ja oma elu enda kontrolli alla võtab. *happydance*

Kõiki Harry Potteri filme vaatasin ka sel aastal, aga kuna neid oli ennegi nähtud, ei arvanud õigeks nimistusse lisada.

Kui sa ausalt kõik läbi lugesid ja siia jõudsid, siis pilguta vahepeal silmi, nii pika lugemise peale on nad kindlasti juba ära kuivanud.

Muide, kui nood 36 filmi kõrgeaulise IMDB hinnete järgi ritta panna, oleksid liidrid Matrix (ülekaalukalt), Emma ja Roman Holiday. Tagumisest otsast esimesed oleksid 102 Dalmatians, Damsels in Distress ja Spider-Man 3.

Aga "Vehklejat" pole ikka veel näinud.

teisipäev, 29. detsember 2015

Muusika- ja meelelahutusauhinnad 2015

Kuna olen muusikakuulajana olnud suht mannetu, on muusikaauhinnad suuresti üsna lambid ja nende kõrval on suure mahu endale tõmmanud meelelahutusauhinnad.

Laul, mida võiks veel mitu korda kuulata: NOËP - Move
Hea roadtripi laul (praktikas katsetamata): Super Hot Cosmos Blues Band - Yeah
Romantiline filmimuusika: Nicholas Hooper - When Ginny kisses Harry
Parim Läti laul: BrainStorm - My Star (jep, midagi pole muutunud)
Kõige ägedam kummituslaul: Bandemoonium - Kus su püksid on
Suht lambist YT-st leitud lahe laul: Margaret Berger  - Samantha
Dramaatiline laul, mida viimasest superstaarisaatest veel mäletan: Kristjan Kannukene ja Rein Rannap "Õhtunägemus"
Eriauhind Mõnus tõlgendus: Elina Born ja Stig Rästa - Kõnõtraat
Eriauhind Kuulsin seda 26.12.2015 ja kuna olin enne teada saanud, et selle produtsendid on Vaiku ja Sten Sheripov, tekkis positiivne eelarvamus: Jüri Pootsmann - Aga siis
Ansambel, mida peaks vist natuke kuulama (aga pole veel kuulanud): Maria Stuart

Eesti Laulu top:
1. Robin Juhkental and the Big Bangers - Troubles
2. Kali Briis Band - Idiot
3. Elina Born ja Stig Rästa - Goodbye to Yesterday (kui see Aastahitti ei võida, võidab Taukar)
4. Elephants from Neptune - Unriddle me
Meeldejäävad teatrietendused:
Youtube'ist palju vaadatud videod:
Parimad etteasted saatest "Su nägu kõlab tuttavalt" (üsna suvalises järjekorras):
  • Saara Kadak - Kate Bush "Wuthering heights"
  • Juss Haasma  - Raul Sepper "Sein on ees"
  • Rolf Roosalu  - Peeter Tooma "Pistoda laul"
  • Mikk Mäe - Leonard Cohen "Hallelujah"
  • Lenna/Saara Kadak - Sõnajalad "Tulge kõik"
Aasta meelelahutaja tiitel kõlab ehk pisut suureliselt, aga annaksin selle näitleja Henrik Kalmetile, keda olen humoorikalt käitumas näinud nii etenduses "Lantimiskunstnikud", lühifilmis "Roosa kampsun", pikas filmis (ja seriaalis) "Nullpunkt" kui telesaates "Kontakt". Olles näinud seda, mis nähtud, võiks nüüd vaadata, kuidas tal mõni Arno Tali või Indrek Paas välja tuleb.

esmaspäev, 28. detsember 2015

Raamatud 2015

Sedakorda leidsin netist ühe küsimustiku, vastan sellele. Jutt käib siis nendest raamatutest, mis 2015.aastal loetud.

Number of books you read: 43 (sh 12 sellist, mida varem lugenud olin)
Genre you read the most from: Ää..numbriliselt tuleb vist lasteraamatuid kõige rohkem, mingi 6. Kui noortekirjandus ka sisse lugeda, saab veel mingi 3-4 juurde.
Best book you read in 2015: Lars Saabye Christensen "Beatles"
Book you were excited about & thought you were going to love more but didn’t?: Jonas Jonasson "100-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus". Mitte et mulle poleks meeldinud, aga ooooootused olid suured ja tundus, et võinuks meeldida veel rohkem.
Most surprising book you read: Javier Marias "Oxfordi romaan". Oxfordi ülikool ja külalisõppejõud olid piisavalt põnevad märksõnad, et lugema asuda ja huvitavat raamatut oodata, aga ennäe, oli hoopis sündmustevaene kunsttükk.
A Book you pushed the most people to read (and they did): No näiteks Marjane Satrapi "Persepolis", sest see oli raamatuklubi raamat.
Best series you started in 2015? Best Sequel of 2015? Best Series Ender of 2015?: Seesama "Beatles" on tegelikult triloogia, aga järgmisi osi pole mulle arusaadavatesse keeltesse tõlgitud. "Harry Pottereid" lugesin ka.
Favourite new author you discovered in 2015: Ehk "Siili elegantsi" autor Muriel Barbery?
Best book from a genre you don’t typically read/was out of your comfort zone?: James Herriot "All things bright and beautiful". Sihukest raamatut, kus esikohal on loomateema, ma reeglina ise ette ei võta.
Most action-packed/thrilling/unputdownable book of the year?:  Ei, see pole "50 halli varjundit", vaid hoopis Margus Karu "Nullpunkt".
Book You Read In 2015 That You Are Most Likely To Re-Read Next Year?: Ehk tuleb Underi "Sonettide" lugemise tunne mingis valgete ööde õhinas.
Favourite cover of a book you read in 2015: Indrek Koffi "Kirju koer" oli üleni armas, mitte ainult kaas.
23513762
Kutsu-kutsu.
Most memorable character of 2015: Johannes "Nullpunktist" ja isa "Viplalast"
Most beautifully written book read in 2015: Selle küsimuse üle mul on hea meel, interneti risukeele taustal on vahepeal hea midagi kaunisõnalist lugeda. Oscar Wilde'i "Õnnelik prints ja teisi jutte" ülekaalukalt.
Most thought-provoking/life-changing book of 2015: Jan Guillou "Kurjus" ja Caitlin Moran "How to be a woman". Elu muutmise osas ma ei tea, aga mõtteärgitust tegid küll.
Book you can't believe you waited until 2015 to read: Marjane Satrapi "Persepolis". Seda ma plaanisin juba mingid aastad tagasi lugeda, sest nägin kunagi üht katket selle põhjal tehtud filmist.
Favourite passage/quote from a book read in 2015: Kas ta nüüd lemmik on aga “I always think of each night as a song. Or each moment as a song. But now I'm seeing we don't live in a single song. We move from song to song, from lyric to lyric, from chord to chord. There is no ending here. It's an infinite playlist.” (David Levithan "Nick and Norah's Infinite Playlist")
Shortest and longest book you read in 2015: Kõige lühem Marie Underi "Sonetid" kusagil 60 leheküljega, kõige pikem "Harry Potteri" 5.raamat vist enam kui 800 leheküljega.
Book that shocked you the most: E.L.James "50 halli varjundit". Ka nii saab.
OTP of the year: Lemmikuimat armastajapaari tahetakse ma saan aru. Elizabeth ja Mr Darcy raamatust "Uhkus ja eelarvamus". See on mingi naistekate OTP ju üldiselt vist.
Favourite non-romantic relationship of the year: Majahoidja ja tüdruku sõprus "Siili elegantsis"
Favorite book you read in 2015 from an author you’ve read previously: Jeebus, polegi sihukest. Ainult sihukesed on, kelle samu raamatuid taaslugesin.
Best book you read in 2015 that you read based SOLELY on a recommendation from somebody else/peer pressure: James Herriot "All things bright and beautiful".
Newest fictional crush from a book you read in 2015: Hemingway ja Hadley Paula McLaini raamatust "Pariisi abikaasa"
Best 2015 debut you read: Tuleb välja, et ainus sel aastal ilmunud raamat, mida sel aastal lugesin, on luulekogu, kus tänapäeva luuletajad kirjutasid oma vastused Marie Underi sonettidele. Idee iseenesest jumala lahe, ainult midagi ma teha ei saa, et vanakooli luuletaja Under istub mulle enamasti paremini kui kaasajal talle vastanud.
Best worldbuilding/most vivid setting in a book: "Harry Potteri" raamatud. Raamat "Beatles" andis päris hea pildi sellest, milline võis 60ndate Oslo olla.
Book that put a smile on your face/was the most FUN to read?: "Kummi-Tarzanit" lugesin hiljuti üle. Need illustratsioonid on geniaalsed.
Book that made you cry or nearly cry: Päris sellist ei ole, aga Eve Ensleri "Vagiina monoloogides" olid mõned suht rõvedad kohad.
Hidden gem of the year: Kui peidetud, siis äkki Kate Chopini "Virgumine". Praegusel hetkel võib-olla üks raamat paljude hulgast, aga oma ilmumisajal uudne naise avameelse kujutamise poolest.
Book that crushed your soul: Jens Bjorneboe "Jonas" oli sihuke rusuv lugu sellest, kuidas üks väike poiss süsteemi (aga süsteem on ju alati inimesed, onju) poolt maha trambiti.
Most unique book you read in 2015: Tegelikult polegi vist sellist. Aga paneme näiteks Mika Keräneni "Minu Supilinn", sest ühtegi teist selle sarja (ega ka selle autori) raamatut polnud ma varem lugenud.

neljapäev, 10. detsember 2015

Telekodud

Toetun taas asjadele, mille keegi on juba välja mõelnud ja arvan neist midagi. Sedakorda telekodud - pähekaranud huvitavad eluruumid sellistest seriaalidest, mida vaadanud olen. Tulevad 6 tükki täiesti suvalises järjekorras.

Peytoni tuba (One Tree Hill)
Peyton on piinatud teismeline kunstnik, seetõttu ei saa ka tema tuba olla midagi muud kui dramaatiline. Viimast lisab asjaolu, et tegemist on ühe toaga suurest majast, kus Peyton suure osa ajast üksinda elab. Lahe näeb välja see tuba- punased seinad, seinatäis plaate, palju isetehtud joonistusi jms.

Seinal olev number on seotud dramaatilise tsitaadiga:
"At this moment, there are 6,470,818,671 people in the world.
And sometimes, all you need is one."

Sheldoni ja Leonardi korter (The Big Bang Theory)
Siin on palju raamatuid (mida pildil väga näha pole), lahe pannihoidja (kuigi panne nad vist iialgi ei kasuta), kataloogikapi moodi kapp (see võib olla ebapraktiline, aga ikkagi on hiigla lahe) jm toredaid detaile. Lisaks kaks magamistuba, mis pole läbikäidavad.

Korter on üsna elanike nägu (vaata või neid koomiksitegelaste kujusid). 

Perekond Formani maja (That 70s Show)
Esiteks: majal on mitu ust ja maja peab asuma vähemalt kolmel korrusel, sest seriaalis näidatakse keldrit, kööki-elutuba ja ülakorrusel olevaid magamistube. Teiseks: see on täis igasugust lahedat nänni (minu isiklik lemmik on riivikujuline köögivalgusti). Kolmandaks: see, et pesumasin asub keldrikorrusel tundub suht hea mõttena- ei unda teine kusagil toa kõrval või köögis.

See tugitool on kole ja lahe samaaegselt.
Ja tšekka keldris olevat lauda!

Solomonide korter (3rd Rock from the Sun)
Selline lahe katusealune ilmselt mitte kuigi suur elamine. Korteri lahedaim osa on katus, mida elanikud rõduna kasutavad ja seal istumas käivad.

Päris huvitav ämblikuvõrgu moodi aken.

Briani korter (Queer as Folk)
Brian on selline tegelane, keda tema sõber tabavalt over the hill club boyks nimetas.  Ehk et poissmees vanuses 30+ mõni aasta, kes päeval teeb oma hästitasustatud tööd ja öösel käib klubitamas, eesmärgiks jaht järjekordsele voodikaaslasele. Tema korter on tema kindlus, millega ta juba kohale meelitatud saagi veelkord pahviks lööb.

Nagu näha, on tegemist suure avatud pinnaga,
kus aukohal on sammastega eraldatud pühamu,
mille sees asub loomulikult magamistuba- minimalistlik ja
hämar.

Gilmore'i tüdrukute maja (Gilmore Girls)
Selles majas pole justkui midagi erilist, aga siin on mitu lihtsat asja, mis mulle meeldivad.
1. Üsna ruumika esiku olemasolu (sest esik on tänapäeva elamistes tihti selline koht, mis kipub ära kaduma, astud õuest kuhugi kööki kohe).
2. Köök on täiesti eraldi ruum (ka see pole uuemates elamistes enam kuigi tavaline).
3. Köögis on kraanikausi taga aken (mingil põhjusel mulle väga meeldib see mõte, et nõusid pestes saab aknast välja vaadata).
3. Üks magamistuba asub esimesel ja teine teisel korrusel - ühest küljest hea inimestele, kes eelistavad privaatsust, teisalt on hea omada magamistube kahel tasandil juhuks, kui sul näiteks jalaluumurd on ja teisele korrusele on jama liikuda.
4. Majal on terrass - mina pole veel ühtegi terrassivastast inimest kohanud.

Vaataja peaks uskuma, et selles majas on köök, elutuba,
2 magamistuba ja 2 vannituba. Minul on ausalt öelda natuke
raskusi- tundub hiigelsuur majakolakas.

Viimaks kõige lahedama detaili eriauhind. See läheb ühele padjale seriaali Brothers and Sisters tegelase Kevini kodust.
Sedasorti iroonia on teretulnud.

esmaspäev, 7. detsember 2015

See osa, mille seriaali vaadates edasi kerid

Mul tuli mõte, et vaataks selliste seriaalide tunnusklippe, mida ma pole vaadanud. Ja vaatasingi sellise pilguga, et kas see tunnusklipp (või opening credits või theme või mis ta on) tekitab minus huvi seriaali vaadata. Mõni isegi tekitas. Siin on tulemused:

Boardwalk Empire - Kiirendusega mere- ja taevavaated, peategelane rannal seismas. See on küll intrigeeriv. Mida see mees vaatab ja kes ta üldse on? Miks meri tohutul hulgal pudeleid kaldale uhub? Ma tahaksin ausalt öeldes teada.

Dexter - Näidatakse nimitegelase hommikut. Ta ei tee midagi erilist: lööb sääse maha, lõikab habet ajades sisse, praeb endale liha, pressib puuviljast mahla jms. Ometi serveeritakse seda sihukeses kastmes, et kergelt õudne hakkab. Veiderlõbus taustamuusika teeb kogu kompoti üsna kummaliseks (heas mõttes). Kunsttükina väga lahe klipp. Kui õõvasarjad oleks minu teema, siis kutsuks vaatama küll.

Breaking Bad - Väga nutikalt välja mõeldud. Põhineb Mendelejevi tabelil, kust mõningaid tähti vajalike nimede moodustamiseks kasutatakse. Vaatamishuvi just eriti ei tekkinud, sest keemia väga ei tõmba.

Breaking Bad  - sotsiaalmeedias leiduva põhjal vähemalt
maailma parim seriaal.
Entourage - Suurem osa ajast on mul suht suva, sest näidatakse, et keegi sõidab autoga ja mis pilt siis autoaknast tänavale avaneb. Aga. Lõpus selgub, et suhteliselt ägeda autoga sõitjad on neli noort poissi. Mis asja on neil sihukese autoga sõita? Kas tõesti kuulub see ühele neist? (Selle sarja puhul on tegelt nimi kõige lahedam asi. Et seda peab hääldama anturaaž, mitte enturidž vms.)

Freaks and Geeks - Kujutatakse seriaalitegelaste aastaraamatufotode pildistamist. Näidatakse inimest ja all on näha näitleja nimi- sihuke traditsiooniline. Mulle meeldib, aga ehk isegi natuke liiga traditsiooniline, võiks mingi vimka veel olla sees.

Homeland - Väike tüdruk vaatab telekast president Reaganit, siis vaatab natuke suurem tüdruk president Clintonit ja lõpuks täiskasvanu president Obamat. Meeleolu on kuidagi sünge, video suhteliselt mustvalge toon vist tekitab ka seda. See on väga õigesti, et kui Damian Lewis seriaalis mängib, tuleb teda kindlasti kohe alguses näidata, mulle mõjub hästi. Aga see on siis vist mingi poliitika ja riigikaitse teemaline sari?

Damian Lewis rolli eest võidetud Emmyga.
Justified - Kogu värk kestab ainult 30 sekundit ja kõik toimub väga kiiresti seega, aga see keskkond, kus kõik siin toimub, on kuidagi salapärane ja lahe. Kaasa aitab ka bluusi moodi räpplugu, mis taustal käib. Nagunii on mingi krimivärk (nagu nad kõik).

Pushing Daisies - Ossa kui nunnu! Mesilane lendab, väljad rohetavad, lilled õitsevad. Tundub nagu ilusa lastefilmi algus. Üks surnuist tõusev koer ja taustal rääkiv mees vihjavad, et päris lastefilm see pole. Siiski tundub helge ja tore, seda võiks vaadata küll.

The Sopranos - Klipp kujutab linnas autoga kodu poole sõitvat peategelast. Noh, ja mis siis linna peal kõik näha on, onju. Kogu lugu on filmitud liikumises (sõidu pealt), seega tekib sama efekt, mis autoga sõites aknast välja vaadates- kõik lendab mööda. Minu jaoks täiesti vastunäidustatud, sest liikumise vaatamine ajab väga ruttu südame pahaks. Aga see taustalaul "Woke up this morning..." on väga lahe.

The Walking Dead - Jätab mulje, et mingi katastroof on toimunud, äkki on isegi inimesed maailmast kadunud (sest mitte ühtegi pole näha)? Kui seriaali nimi ja see algus kokku panna, tundub, et äkki on zombide õudukas? Kui see oleks mind huvitav teema, tekitaks täitsa huvi. Aga see muusika ajab judinad peale.

Maitea, mis teie nüüd selle infoga pihta hakkate, aga mina igal juhul peaks vaatama vist seriaale Boardwalk Empire ja Pushing Daisies.

esmaspäev, 16. november 2015

Üks mõte, enne kui meelest ära läheb

Vaatasin eile saadet "Su nägu kõlab tuttavalt" ja seal ütles (minu lemmikkohtunik) Tanja ühe sihukese asja, millega ma vist täitsa nõus olen. Nimelt: mõnes laulus on nii palju hinge sees, et sellest võib teha kümneid kaverversioone*, aga laulu nendega ära rikkuda on põhimõtteliselt võimatu.

Seesama Leonard Coheni "Hallelujah", millest seal jutt käis, on kahtlemata üks selline laul. Iga kitarriga laulupoiss on seda mingil hetkel laulnud ja iga jumala draamaseriaal on mingil hetkel mingit versiooni sellest loost kasutanud, aga mina pole veel kuulnud ühtegi nii kohutavat varianti, mis originaali kuidagi häbistada suudaks.

See on vist umbes seesama, nagu minu varasemalt avaldatud arvamus, et näiteks "Jane Eyre"'ist on võimatu teha täiesti kohutavat filmiversiooni või "Anna Kareninat" ei saa päriselt ära rikkuda ka sellega, kui proua Knightley teda kehastama panna.

Võib ka muidugi olla, et ma lihtsalt ei ole kõigi nende kohutavalt halbade versioonidega veel kohtunud. "Uhkus ja eelarvamus ja zombid" on veel lugemata, pole aimu, mida see sisaldada võib.

Mis Leonard Cohenisse puutub, siis tema võiks vist ka "Gangnam Style"'i laulda, ikka tunduks, et õumaigaad mishääl mismees.

Lõpetuseks originaalversioon laulust, millele on suudetud paljude päris kohutavate kaveritega korralikult soppa kaela kallata. Positiivse külje pealt võib aga kindel olla, et George Michael ei jää kunagi vaeseks.

*vaatasin muide spetsiaalselt ÕS-ist, et selline sõna nagu kaver on eesti keeles (ilmselt juba ammu) olemas

kolmapäev, 28. oktoober 2015

Targutus

Tundub et see, millised grammatikavead on kõige häirivamad, on elu jooksul muutuv. Kunagi mind häirisid kõige rohkem puuduvad või üleliigsed tähed (nt kohvi on täna hea maitsega, nägin viite poissi, poes müüakse nii paljusi_ mängusi_). Nendega suudan nüüd elada.

Järg on jõudnud rektsioonivigade kätte (vigane: raamat põhineb filmile, raamat on analoogne filmile - õige: raamat põhineb filmil, raamat on analoogne filmiga). Neid tundub eriti noorema põlvkonna hulgas esinevat. Mulle tundub, et tegemist on sellise asjaga, mida ei ole vaja eraldi pähe õppida. Enamasti võiksid inimesed teadmise sellest, mis käändes sõna mingi tegusõnaga ühildub, saada mingit sorti eeskuju (nt lugemise) kaudu. Aga noorus on ju alati hukas, ei loe nad raamatuid, ei kuula raadiot.

Ja üks asi veel on mitmekordne ülivõrre. Kas see, kui öeldakse kõige suurim, teeb asja suuremaks kui sõnade kõige suurem või suurim eraldi kasutamine? See on umbes sama nagu super mitme p-ga kirjutamine (on suppper siis ägedam kui super?)

Veel üks huvitav tähelepanek (see ei aja närvi). See, et mõned inimesed ütlevad nii ei tehta asemel nii ei teha, on juba vana uudis. (Muide, inimene, kes sa kasutad kõnes seda nii ei teha, kas sa kirjalikult kirjutad ikka nii ei tehta?) Uuem uudis on see, et mõni ütleb sellepärast, et tahtsin asemel selle, et tahtsin. 

Tak, nüüd ma olen siin nii palju kaldkirjatanud ja õiendanud, et kusagil tekstis on raudselt mõni loll viga sees.

reede, 23. oktoober 2015

Raadiokuulajate armastusromaanid

Kunagi suve alguses jõudis minunigi info, et Vikerraadio suve jooksul kuulajate lemmikuimat armastusromaani valib, aga tulemuste vastu huvi tundmine ei tulnud enam meelde. Nüüd tuli. Ja järgneb muidugi minupoolne süvaanalüüs. Nagu ikka. Not. 

Võidunaiseks tuli Charlotte Bronte "Jane Eyre". See pole üllatav, sest kaunitar (küll väidetavalt ainult sisemiselt) on, koletis on, lossimõõtu mõis on, arrrmastuse vägi on, tõke armastuse teel on ja õnnelik lõpp on ka. Lisaks lugematud filmi- ja sarjaversioonid. Palju õnne, "Jane Eyre"!

Auväärse teise koha hõivas Remarque'i "Triumfikaar". Kunagi kooliajal pidi lugema ühe Remarque'i teose omal valikul. Siis ma "Triumfikaart" ei valinud ja pärast õpetaja ütles, et oleks võinud valida, see sobiks sulle. Kuivõrd õrnas teismeas inimene on väga mõjutatav sellest, mida hea (või ka halb) õpetaja talle ütleb, lugesin samal suvel südamevärinal "Triumfikaare" läbi. Olidki ilusad mõtted, melanhoolia ja traagika. Tollal veel ei saanud aru ka, et Remarque'il on igas raamatus enam-vähem sama teema.

Pronksisel positsioonil on Tammsaare "Elu ja armastus". Ühtegi teist (Tammsaare) raamatut pole ma nii kaua lugenud. Meespeategelase lehekülgedepikkused targutused elu ja armastuse teemal olid huvitavad, kui parajasti tuju ja keskendumisvõimet oli. Aga ega alati ei olnud. Raamatu järgi tehtud telelavastus oli küll lahe, "Rudolf ja Irma". Aga kui Tammsaarelt midagi armastusromaaniks valida, siis ma oleks eelistanud "Ma armastasin sakslast".

Neljandal kohal Margaret Mitchelli "Tuulest viidud". Ainult 1.osa olen lugenud, aga see oli selline meeldivalt teistmoodi. (Mul on nimelt selline kiiks, et kui on Ameerikast tulnud raamat, siis saan kohe aru, et teistmoodi on. Tihtipeale on selline teistsugusus, mis mulle ei istu, aga siin oli ok.) Filmi vaatasin küll tervenisti ära, hiigelpikk oli.

Viienda koha omanik oli Jane Austeni "Uhkus ja eelarvamus". See, ma ütleksin, on naistekate esiema. Mõte on sama, mis tuhandetel pärast teda kirjutatud raamatutel, aga "Uhkus ja eelarvamus" on kirja pandud nii palju stiilsemalt.

Kuuendale kohale tuli Erich Segali "Armastuse lugu". Natuke üllatuslik, ma arvasin, et nii paljud ei tea seda raamatut. Kunagi väga ammu sai sedagi loetud, aga meeles on ainult see, et masendav oli ja selles väljaandes, mida lugesin, oli jube palju trükivigu, ikka häirivalt palju.

Seitsmenda koha sai Robert James Walleri "Madisoni maakonna sillad". Vat seda ei ole mina lugenud ega filmi näinud ega teatrietendust. Tean ainult seda, et see on paljude keskealiste prouade suur lemmik. Ilus ja kurb pidada olema.

Kaheksandal kohal on Emily Bronte "Vihurimäe". Peaks vist suht "Jane Eyre" olema, aga kui kunagi teda lugema hakkasin, ei tõmmanud kuidagi käima, jäigi pooleli. Peaks vist lõpuni lugema. Kate Bushi laul "Wuthering Heights" mulle küll meeldib.  Ühtlasi olen selle raamatu puhul mõelnud, et kui ta alles aastal 2015 eesti keelde tõlgitaks, oleks ta pealkiri siis "Vihurimäe" või midagi vaimuvaesemat?

Üheksanda koha raamat on "Armastus koolera ajal" Gabriel Garcia Marquezilt, aga seda ei oska üldse kommenteerida, sest peale nime ja autori tea midagi.

Kümnendama koha hõivas Lev Tolstoi "Anna Karenina". Ei suuda enam meenutada, kas mina ise hääletasin, kui Vikerraadio küsis parimat armastusromaani. Aga kui ma hääletasin, siis suure tõenäosusega osutus valituks "Anna Karenina". Või "Jane Eyre"? "Anna Karenina" igal juhul oli minu lemmikraamatuid keskkooli kohustuslikust kirjandusest. Selline suurejooneline kuidagi, aga oma iva poolest lihtsam kui mõni muu.

Vikerraadio lehel on ära toodud ka need lugejate pakutud raamatud, mis esikümnesse ei jõudnud, sealt võib leida mõndagi to-read listi. Aga "Jevgeni Onegin" oleks küll võinud esikümnesse saada.

teisipäev, 15. september 2015

And that is how I met your mother M-W

M - Ally McBeal (Calista Flockhart)
Kui paljud mäletavad "Ally McBeali" viimast hooaega, kus tuli välja, et Allyl on laps? Kusagil 10-aastane tol hetkel. Ally sattus emaks, kuna munarakupank vussis midagi ära. Tütart mängis muide Hayden Panettiere.

N - Nancy Botwin (Mary-Louise Parker)
Ühtegi teist telekaema maiteagi, kes raha teenimiseks kanepit müüks. Sari on "Weeds" (vähemalt varasematel hooaegadel selline seriaal, mida vaadates wtf tihti huulile tõusis).

O - Harriet Oleson (Scottie MacGregor)
Jälle "Väike maja preerias". Ingelliku Caroline Ingallsi kade vastand, vaatajale peamiselt koomiline kõrvaltegelane. Nagu ka tema lapsed...Nelly oli suurema osa ajast palju huvitavam kui Laura. Ja Harriet oli nagunii huvitavam kui Caroline. Those were the times.
Harriet on see suurte silmadega.

P - Peggy Bundy (Katey Sagal)
"Tuvikesed" on minu jaoks enamasti olnud natuke liialt üle vindi keeratud, aga oma soengu ja retuuside ja...ääää...huvitavate laste tõttu saab Peggy vabalt ka siia nimekirja.

R - Ruth Fisher (Frances Conroy)
Täiskasvanud laste ema seriaalis "Six Feet Under". Vist ka kõige huvitavam tegelane seal. Tahab väga oma lastega hingelist sidet luua, aga on ise samal ajal suht sassis ja mingites piirides kinni. Nii dramaatiline, et mingil hetkel hakkab koomiliselt mõjuma.

Ruth Fisher

S- Sirje (Rita Rätsepp)
Mõtlen Sirjet sarjast "Pilvede all". Pole küll ammu seda eriti vaadanud, aga tundub, et Sirje pole seriaali algusest eriti muutunud - pigem tuleb lastel teda kasvatada kui vastupidi. Aga kui palju täiskasvanud inimene kasvatamispüüetele allub?

T - Jill Taylor (Patricia Richardson)
Tema oli sarjas "Home Improvement". Ausalt öelda väga ei mäleta, aga hämmastaval kombel ei tulnud T-tähe alt kedagi teist pähe.

U - Ursula Amaranta Palm (Evelin Võigemast)
Jällegi ainus U-tähe juurest. Aga sobib hästi, sest tal oli "Õnne 13"-s väga dramaatiline ema storyline. Sai välismaal lapse, isa võttis lapse ära jne. Ursula võiks tagasi tulla, aga ma tahaks, et siis midagi head ka temaga juhtuks.

V - Violet Crawley (Maggie Smith)
Mulle küll väga tihti pähe ei tule, et "Downton Abbey" leskkrahvinna on tegelikult mõisahärra Roberti ema, seriaalis on ta rohkem vanaema rolli surutud. Aga pole lugu, vanaemana teeb ta ka seda, mida paljud emadena ehk kaitseb oma perekonda sel viisil nagu tema oskab. Nii et kui on skandaal õhus, pöörduge Violeti poole, küll tema juba teab ja aitab.

Sest vanaemade töö on sekkuda.

W - Nora Walker (Sally Field)
Täiskasvanud laste ema seriaalis "Brothers and Sisters". Seriaali nimi võiks vabalt olla ka "Nora Walker, Mother", sest tema teab, oskab, tahab, aitab, õiendab, lohutab, küpsetab, hoiab lapsi jne jne. Tõsine emakaru ühesõnaga. Kuidas overbearing eesti keeles ongi?


Kokku on nende rollide (A-Z) eest võidetud 5 Kuldset Gloobust ja 3 Emmyt ning kandideeritud 21 Kuldsele Gloobusele ja 23 Emmyle. Suurim kandideerija on olnud Calista Flockhart ja suurim võitja Maggie Smith.

neljapäev, 10. september 2015

And that is how I met your mother A-L

Ma ei ole vaadanud seriaali "How I met your mother", see lause on pealkirjas ainult sellepärast, et järgmised tähestikujupid tulevad teleemmede kohta. Mõtlesin ka muude tegelaste peale, aga see tundus kõige lihtsam variant, sest suuremas osas sarjadest on mõni emakuju ikka olemas.

A - Alma Saarepera (Helgi Sallo)
Kugi nö pärislapsi on Almal ainult üks, tundub, nagu oleks ta lisaks veel Jaanuse ema ja Jane ema ja Are ema jne. Almat jätkub kõigile.

B - Betty Draper (January Jones)
Seriaalist "Mad Men". Grace Kelly stiilis kaunis housewife 1960ndatel New Yorki lähistel. Peast nii puntras, et tavaliselt leaib ta tabelist "Worst TV moms". Aga tegelasena hiigla vahva jälgida. Vaata või ise.

Betty Draper ja tema elutarkused.

C- Cora Crawley (Elizabeth McGovern)
"Downton Abbey" mõisaproua. Tegelasena ehk ise pole nii silmapaistev, aga kui mõtlema hakata, mis tema elus laste kaudu toimunud on, kisub päris dramaatiliseks. Üks tütar suri last sünnitades ära, teise tütre mees suri tunde peale isakssaamist, kolmas tütar sai salaja abieluvälise lapse, proua ise kaotas oma neljanda lapse teenijanna kättemaksu tõttu teo eest, mida proua polnudki teinud. Seebikas ma ütlen, mullitab. Aga ilusad kleidid, onju.

D- Debbie Novotny (Sharon Gless)
Ilmselt suuresti tundmatu, aga mulle tuntud seriaalist "Queer as Folk". Natuke nagu Alma: ühe poja ema, kes on suuresti ema eest ka oma poja sõpradele. Suuvärk on terav ja PFLAG-i lipp lehvib uhkemalt kui ühelgi teisel, keda enne (või pärast) nähtud. Kui ta poleks naine, oleks ta kindlalt drag queen.

E - Emily Gilmore (Kelly Bishop)
Vist minu lemmiktegelane üldse "Gilmore'i tüdrukutes". Elab oma kindlate reeglitega maailmas ja ei suuda kastist välja murda, et tütrega sina peale saada. Olles tütretütre näol uue võimaluse saanud, astub uuesti sama reha otsa. Aga südames on hea. Ja äärmiselt humoorikas jälgida.

F - Pippa Fletcher (erinevad)
90ndatel teadsid kõik, kes on televisiooni suurima südamega emme, sest vähemalt pooled "Kodus ja võõrsil" tegelastest olid Pippa kasulapsed. See oli nunnu seriaal tegelt, enne kui see pihta hakkas, et tegelaste väljakirjutamiseks tuli nad alati mingil moel ära tappa.

Kui mu mälu ei peta, oli see kõige esimene Pippa.
G - Rachel Green (Jennifer Aniston)
Vist kõige ebatõenäolisem lapsesaaja "Sõprade" hulgast, sellepärast seriaalkirjutajad lapse just talle kirjutasidki.

H - Susan Harper (Zoë Wanamaker)
Sellenimeline ema on briti seriaalis "My Family". Ainult Edina sarjast "Absolutely Fabulous" on vist veel lambim kuju.

I - Caroline Ingalls (Karen Grassle)
See on tema, Mary ja Laura toreda mütsi ja lahke sõnaga ema. Küll Charles juba teadis, miukest naist endale võtta.

J - Jules Cobb (Courteney Cox)
Tema ongi cougar seriaalis "Cougar Town". Aga tal on ka hilisteismeline poeg. Jules käib öösiti tema magamist vaatamas ja teeb muid normaalse suhte piire ületavaid asju, mis on naljakad ainult sellepärast, et see on komöödiasari.

K - Kitty Forman (Debra Jo Rupp)
Kogu "That 70s show" on nii džiiniös, et Kitty ei saa ka midagi vähemat olla. See, kuidas ta Ericut nunnutab on naljakas. On-on.

See, kuidas ta naerab, on veel naljakam.
L - Brooke Logan (Katherine Kelly Lang)
Kas keegi üldse enam teab kui palju lapsi on Brooke'il? Kas ta ise teab? Ma ei leidnud wikist ka. (Küll aga leidsin, et ta on Ridge'iga 6 korda abielus olnud.)


esmaspäev, 7. september 2015

Filmid M-Y

jätkakem: 

M - Muriel's Wedding (1994)
Palju ABBA muusikat ja 2 Austraalia paremat tütart Toni Colette ja Rachel Griffiths (kes meeldib mulle igas sarjas, kus ta mängib).

N - Notes on a scandal (2006)
See on raamatust parem film õpilase ja õpetaja mitte päris süütust suhtest. Puha kuulsad nimed - Cate Blanchett, Judi Dench, Bill Nighy, muusika Philip Glassilt. Oo, ja žanri juures on lisaks draamale kirjas ka triller. Ebatavaline minu jaoks.

O - The Other Sister (1999)
Nunnu lugu neiust, kes on mentally challenged (mis see eesti keeles oleks?). Ei ole masendav, pigem südantsoojendavalt humoorikas. Ühtlasi mängib siin minu lemmiknaiste hulka kuuluv Sarah Paulson ja lõputiitrite ajal tuleb Savage Gardeni "The Animal Song"

P - Pan's Labyrinth (2006)
Üks väheseid fantaasiažanri filme, mis mulle väga meeldib. II maailmasõja teemaline osaliselt. Sihuke põnev ja vahepeal natuke hirmus.

Kus on beebi?
Q - The Queen (2006)
Ausalt öeldes ei kottinud väga. Mul on vist probleem selliste filmidega, mis tehakse elusolevate inimeste elude põhjal. Võib-olla tõesti kuningannal oli äge vaadata, kuidas rolli eest Oscari võitnud Helen Mirren teda mängib. Mulle meeldis James Cromwell, kes kuninganna abikaasat mängis. Film kandideeris muide kostüümide Oscarile.

R - Roman Holiday (1953)
Hiljuti vaatasin, kui tundus, et tahaks nüüd mõnda vanaaegse säraga (mustvalget?) filmi näha. Audrey Hepburn võitis rolli eest Oscari ja film võitis kostüümide Oscari. Sisus on kuningliku perekonnaga tegemist, selle vastu pole mul kunagi midagi.

S - Sügisball (2007)
Ma olin täitsa vaimustuses, kui see film tuli. Pole vist praeguseni üle läinud. Naer läbi pisarate- tüüpi film. Ja kui palju lauseid, mida lihtsalt lambil hetkel öelda. Peaks vaatama, pole ammu vaadanud.

Kurat, mul on nii...nii kole särk.

T - Thank you for smoking (2005)
Üsna nutikas film. Reklaamihuvilistele ja muidu ka.

U - Der Untergang (2004)
Ainus, mis u-tähe pealt võtta oli. Kui masendavat ajaloofilmi ei pelga, siis absoluutselt väga hea.

V - Väikelinna detektiivid ja valge daami saladus
Nunnu. Ei ürita nii äge olla kui Supilinna salaselts. Ja tegevus toimub mõnusas Haapsalus.

W - We don't live here anymore
Peaks olema ka raamatu põhjal. Aga vähemalt filmina oli selline suhtedraama, mida minul (kui suhteliselt heal suhtedraamafilmide talujal) oli üsna raske vaadata. Kuidagi rõhub ja rõhub ja midagi head ikka välja ei tule. Aga Peter Krause ja Laura Dern mängivad.

Y - The Young Victoria
Minu lemmikumaid perioodidraamasid. Noorest kuninganna Victoriast räägib, nagu nimigi ütleb. Albertit mängib Rupert Friend. Film võitis parimate kostüümide Oscari.

Mis kaunis kompositsioon.

neljapäev, 3. september 2015

Filmid A-L

Septembris räägitakse ikka koolist ja eriti neist, kes esimest korda kooli lähevad. Edasi oli mul plaanis kirjutada, et tähestik seostub ka 1.klassiga, aga tänapäeval vist keegi enam koolis lugema ei õpi... Igal juhul vanade aegade mälestuseks, kui veel 1.klassis lugema õpiti, tegin ka mõned tähestikud mõnedel teemadel. Sest see on lõbus. Ja nagu härra president ütles, siis ärme nimeta kooliaastat tööaastaks, onju ;)

Filmid A-L

A - The Age of Innocence (1993)
Raamatu "Süütuse aeg" järgi. Kui mu mälu ei peta, siis tõesti üsna täpselt raamatu järgi. USA kõrgseltskond 19.sajandil, mees ja kaks naist- nagu kuu ja päike. Lavastaja on Scorsese ja peaosades Daniel Day-Lewis, Michelle Pfeiffer, Winona Ryder. Sihuke klassikaline. Kostüümide Oscari võitis.

Uhke kostüüm filmist
"The Age of Innocence"
B- Blue Velvet (1986)
Selle filmi sisust ei mäleta midagi, aga olin seda nähes 1.kursusel ja mõtlesin, et küll on ikka lahedalt lamp. Praegu vaatan, et Kyle McLachlan on peaosaliste hulgas. Režissöör David Lynch.

C- Charlie and the Chocolate Factory (2005)
Peamiselt sellepärast, et Johnny Deppi Willy Wonkana nägemine ajas mulle suht hirmu nahka. See film kandideeris muide kostüümide Oscarile.

Hello kids!
D- The Dreamers (2003)
Kui tahad peale vaatamist mõelda "wtf did I just watch", siis see film on hea valik.

E - The Edge of Love (2008)
Enne vaatamist ma ei teadnud sellist walesi luuletajat nagu Dylan Thomas, vaatasin hoopis selle pärast, et teda mängib üks näitleja, kes mulle meeldib. Ka huvitava näo ja olekuga Cillian Murphy mängib siin. Ja kuulsad naised Knightley ja Miller.

F - Four Rooms (1995)
Vist esimene Tarantino film, mida (teadlikult) nägin. Ja alles aastaid hiljem sain teada, et tema oli ainult ühe toa režissöör. Mingi lambikas varvaste nuusutamise stseen oli siin, mis alati meenub.

G - A Good Year (2006)
Täiesti mitteeriline film Russell Crowe'iga. Aga see oli esimene film, mida päris kinos vaatamas käisin. Aastal 2006.

H - Happy-Go-Lucky (2008)
Kuulsa režissööri Mike Leigh' film. Tol aastal, kui see PÖFFil oli, olid kõik vabatahtlikud jube elevil ja tahtsid seda vaatama minna. Ma vaatasin ka ja nagu ei olnud midagi nii erilist. Halb ka ei olnud.

I - Irrational Man (2015)
Viimati kinos vaadatud film. Vaatama läksin natuke pika hambaga, sest Woody Alleni filmides on tihtilugu midagi, millest ma aru ei saa. Aga siin ei olnudki. Joaquin Phoenix ja Emma Stone meeldisid ja üldine toon oli lõbus.

J - Jane Eyre (2011)
Mitmed kindlasti ei nõustu, aga mina pole ühtegi halba versiooni Jane Eyre'ist näinud. Raske on midagi kapitaalselt kihva keerata. Ainult Rochester on teinekord liiga ilus. See 2011.aasta versioon kandideeris kostüümide Oscarile muidu. (Huvitav, kas ma vaatan palju kostüümidraamasid või jah.)

K - En Kärlekshistoria (1970)
Seda näidati kunagi Athenas Friigifilmi sarjas. Mulle väga meeldis. Samas nagu midagi väga friikit seal ei toimunud ka. Mul on see film endal ka olemas, võin vaadata kellegagi. Nalja saab ja. "Üks armastuslugu" eesti keeles.

Te vaadake neid. Nummid ju.

L - Das Leben der Anderen (2006)
See on ilma naljata diip film. Ajalukku ja inimlikkuse teemasse puutuv. Eesti keeles "Teiste elu" ja võõrkeelse filmi Oscari võitja.

esmaspäev, 31. august 2015

Suhtest muusikaga


Et augustikuus mitte päris vakka olla, avaldan ühe postituse, mis juba mõnda aega mõttes mõlgub. Nimekiri inimeste erinevatest suhtevormidest muusikaga. Kindlasti mittetäielik ja jumalast suvalises järjekorras.
  • psühholoogisuhe - Muusika poole pöördumine sellepärast, et ilgelt paha on olla ja tahaks, et oleks parem ja keegi võiks nüüd haavale palsamit määrida. Kui tundub, et vot selle laulu sõnad on täpselt minust kirjutatud, siis võib-olla hakkab kah parem. 
  • ajaviite-/tarbijasuhe - Kuulad sellepärast, et midagi teha. Sest muud lihtsalt pole hetkel teha. Näiteks. (Sarnaneb niisama telekavaatamisega.)
  • tüütussuhe - Sellised olukorrad, kus oled sunnitud muusikat kuulama. Ja reeglina sellist, mida sa pole ise valinud ja mis sulle tingimata ei meeldi. Näiteks liftis, kusagil poes, siis, kui naabripoiss tümmi paneb jms.
  • töösuhe - Väga lai valdkond. Lauljad, muusikaõpetajad, pillitegijad, kriitikud, pillihäälestajad jne jne. Töösuhtega võib seonduda ka tüütussuhe, kui juhtud töötama näiteks mõnes poes, kus päev otsa käib mingi kellegi teise valitud korduv muusika. 
  • kas vana arm ka roostetab- suhe - Muusika kuulamine mingite (reeglina nostalgiaga seotud) tunnete (taas)tundmise eesmärgil. Tunded võivad samas olla nii positiivsed kui negatiivsed. (Murtud südamega masohhist, kes mineviku meenutuseks hingekriipivaid laule kuulab, võib mingil hetkel igaühes leiduda.)
  • uudishimu-/uurimissuhe - Mina tean mitut sellist inimest, kelle huvi pole muusikast mitte pelgalt mingit emotsiooni saada, vaid seda teadlikult kuulata. Kui on mingi orkestripala näiteks, siis kuulatakse kõigi pillide hääl sealt välja või kui mitmehäälne koorilaul näiteks, siis saab kõigi häälte partiisid kuulata või otsitakse mingit harmooniat vms.
    Siia võiks kuuluda ka need inimesed, kes süstemaatiliselt mingeid plaate läbi kuulavad. Noh et võtavad näiteks raamatust "1001 plaati, mida elu jooksul kuulata" ette 1960.aastad ja kuulavad kõik äratoodud plaadid läbi.
    Ka muusikateadus käib siia. (Kuigi mulle juba hakkab tunduma, et Eestis pole rohkem muusikateadlasi kui Tiia Järg, sest igal pool, kus midagi on, räägib tema.)
  • loomissuhe - Mõni loob kirjandusteoseid, mõni loob maale, mõni fotosid, aga mõni muusikat.
  • valjem kui vaikus-suhe - Muusika kui miski, mis on taustal, sest see on tol hetkel parem lahendus kui vaikus. (Näiteks mõnikord autoga sõites.)
  • mulle meeldib tantsida-suhe - Sulle meeldib tantsida ja sul on vaja mingit rütmi, mille järgi seda teha. Muusikal on enamasti rütm.
  • hobisuhe - Näiteks see, kui sinu hobi on mingit pilli mängida või laulda. Või mida iganes muusikaga seonduvat teha.
  • sõbrasuhe - Aastatepikkune. Võib periooditi olla intensiivsem või vähemintensiivne, aga kui on juba tugeval alusel, ei kao niisama lihtsalt ära.

    Lõpetuseks tahaksin lisada, et olles nüüd väga palju kasutanud sõna "suhe", tundub see olevat hiigla naljakas. Kas neil on suhe? - Jah, neil on suhe. Kas te olete suhtes? - Ei, me niisama suhtleme.

pühapäev, 12. juuli 2015

Aeglaselt nauditud Läti*

Väisasin Lätit. Kogemus oli huvitav (ilmselt olin viimaseid eestlasi, kes polnud näiteks Riias käinud). Suuresti oli kõik sama kui Eestis- kased, männid ja lame maa, ossid ja nende tibid, Maxima ja Säästumarket. Aga samas oli palju teisiti. Näiteks see, et Lätis tõepoolest räägitaksegi läti keelt. Edasi tulevad veel mõned tähelepanekud. (Pildid lähevad peale vajutades suuremaks.)
  • Kohe esimeses teele jäänud suuremas linnas Valmieras oli keset linna asuval veesilmakesel purskkaev. Siis ma veel ei teadnud, et igas järgmises linnas on samamoodi. Läti -purskkaevude maa. 
  • Purskkaevude paljusus on kindlasti tingitud ka sellest, et linnades on palju rohelust/parke, kuhu on purskkaeve hea panna. Ja pargid on tõesti ilusad ja läbimõeldud. Lilled ja muru, skulptuurid ka kindlasti diibid. 
  • Suurema üllatusena tuli see, et Läti on jasmiinimaa. Eestis olid Lätti mineku ajaks jasmiinid juba õitsenud, aga Läti peaaegu lõhnatud jasmiinid olid alles täies õies ja neid oli tõesti palju. Enam-vähem iga õitsev põõsas oli jasmiin. Läti rahvuslill, muide, on karikakar.
  • Tundus, et Lätis on jube palju metsa. Mulle kui vanalt metsamaalt tulnud külalisele poleks see küll pidanud suurt mõju avaldama. Võib-olla oli asi õigetes kohtades asuvates vaatetornides, kust tundus et õumaigaad, kuhu Schwarzwaldi ma nüüd sattunud olen. (Interneti andmetel on Lätis metsa pisut vähem kui Eestis.)

    Mets ja Turaida kindlus
    (Turaida tähendab muide liivi keeles Tori aed.)
  • Mulle meeldis, et linnadel paistsid olevat oma kindlad sümbolid. Riias oma kass, Cēsises latern, Kuldigas sild, Siguldas muidugi kepid. Eestis on see äkki ka nii, lihtsalt mul ei tule praegu pähe.

    Sigulda kepid, Kuldiga telliskivisild ja üks Ventspilsi paljudest lehmadest.
  • Mis veel Cēsisesse puutub, siis see tundus tõesti lahe koht. Võib-olla olin mõjutatud paar päeva enne linna külastamist raadiost kuuldud infost, kus öeldi, et Cēsis on Lätis umbes selline koht nagu Rapla Eestis, kust pidevalt ägedaid ja originaalseid muusikuid tuleb. 
  • Üldiselt ka tundub, et Lätis on palju sümpaatseid väikelinnu, selliseid natuke Viljandi sarnaseid. Kuigi julgen pakkuda, et Viljandis on räämas maju vähem ja kordatehtuid rohkem.

    Mõnusalt vesine väike Kuldiga.
  • Kui natuke negatiivsel toonil jätkata, siis silma jäi, et paljude vaatamisväärsuste juures asuvad infotahvlid olid vaid läti keeles ja kui ka ingliskeelne tahvel olemas oli, sisaldas see tihtilugu selliseid (keelt puudutavaid) vigu, mida üks infotahvel minu arvates endale lubada ei võiks. 
  • Et kriitikaga ühele poole saada, siis ainult see asi veel, et kõige halvem teenindaja, keda minul õnnestus kohata, töötas arva ära kus? Ei kusagil mujal, kui Riia vanalinna südamete südames asuvas suveniiripoes. Sellest, et ta mitte ühtegi sõna muus kui läti keeles öelda ei saa, võin ma isegi aru saada, aga miks olla lisaks sihukese näo ja olekuga, et pagana turist, miks sa siia tulid. Uhke pood, kes sellist asja lubada saab. 
  • Liigume edasi asjaolu juurde, et Läti vabadussammas on actually ilus. Tähti hoidva naise nimi on Milda. Praegu sümboliseerivad kolm tähte Läti kolme piirkonda, aga nõukaaja ümbersõnastuses oli üks täht Läti ja ülejäänud kaks Leedu ja Eesti.

    Milda
  • Mulle tundub, et see Eestis leviv arvamus, et Lätis on odavam, väga ei kehti. Kütusehind oli kallim, toidupoes hinnad suhteliselt samad mis meil. Kohvikutes küll oli pisut odavam kui siin. 
  • Võib-olla sellepärast oli Lätis näha päris palju eestlasi? Igas kohas, kus vähegi rahvast, võis mingil lambihetkel enda kõrval eesti keelt kuulda. Ja igas parklas, kus vähegi autosid, oli mõni Eesti numbrimärgiga auto.

    Üks eestlane, kellega kohtusime Cēsises.
  • Seoses rahvustega turgatas praegu pähe et pagan, rannas jäi peesitamata- seal oleks kindlasti saanud lähemalt uurida mitu varvast neil siis lõpuks on. Muidugi liikus ka linnades plähvidega inimesi...
  • Mis Läti kuulsaimasse rannalinna puutub, siis sorry, aga iga linn, mis lihtsalt sinna sissesõidu eest raha nõuab, lahterdub minu peas mingisse muusse kategooriasse kui lahe. 
  • Aga Riia paistab küll tore linn. Käid ja vaatad, pea enamasti kuklas. Üüüüüratu lai jõgi on ja seega palju sildu (sild on vist üldiselt üks minu lemmikumaid arhitektuuri...eee...objekte).

    Riia: vesine vaade (raudteesild) ja maine vaade (Liivi väljak). 

  • Rahvusraamatukogu hoone Gaismas pils on kahtlemata tähelepanuväärne. Ja tõepoolest, milline maja on veel rohkem valguse loss kui raamatukogu? Ehk ainult põlema pandud püssirohuladu?
    Gaismas pils 
  • Ühistranspordi peatused reklaamisid tulevaid Brainstormi kontserte, ju on jätkuvalt tegemist suure Läti bändiga. Minul, nagu välja tuleb, on "My stari" sõnad ka 15 aastat hiljem peas. 
  • Mis veel linnadesse puutub, siis mulle tuli üllatusena, et Lätis pole rohkem suuri linnu kui Eestis. On üks suur Riia ja suuruselt järgmine on Tartu mõõtu Daugavpils. Millegipärast arvasin, et sinna vahele jääb veel mõni paari-kolmesaja tuhande elanikuga linn. Aga nagu enne öeldud, olid väikelinnad väga armsad, nii et puudu pole midagi.

    Kena väikelinn Talsi 9 künkal ja kuulsa juustuga.
  • Viimase punktina võib-olla suurim kiitus. Lätlased, tundub, on väga hea urineerimiskultuuriga rahvas. Iga viimane kui kemps, kus ma käisin, oli ta siis mõne kohviku või bensuka oma või mõne vaatamisväärsuse juures asuv kuivkäima, oli puhas ja korralik ja üldse mitte täislastud.
* Turismilehed tutvustavad Lätit lausega best enjoyed slowly. Kaasreisija tegi nalja, et sellepärast siis ongi maanteedel nii palju soovitusliku 70 km tunnikiiruse alasid (kus ükski lätlane 70-ga ei sõida). Et lõpetada ikka rubriigiga Naabrist parem, tuleb tõdeda, et Eesti suured maanteed on paremas korras kui lõunanaabri omad.

Aga selle eest, et lätlased Positivuse tegemise peale tulid, saavad nad minult iga kord kiita. Nagu ka selle eest, et va kavalpead selle otse Eesti piiri äärde toimuma panid. Ühes Valmiera bensukas just kuulsingi laulu "Sit down" ansamblilt James, mille armas live-mälestus pärineb just Positivuselt.

Tänavavaated, mu lemmikud. Need on Riiast.

neljapäev, 25. juuni 2015

7 punkti on tagasi


  • Üks tuttav inimene tutvustas kunagi oma teooriat inimese ja muusika suhte kohta. Et kuulad-kuulad muusikat ja siis mingil hetkel jääd mingisse perioodi justkui pidama. Niimoodi, et sealt edasi enam eriti uut muusikat peale ei tule. (Või kui tuleb, siis see ei imendu enam nii suurel määral.) Tollal ma ei saanud aru, mida ta mõtleb, nüüd ma saan palju paremini aru. Ilmselt ainult mõnel inimesel tuleb see pidamajäämine rutem ja mõnel jõuab kätte hilisemas eas.
  • See pole uudis, aga mul on endiselt suur rõõm, kui satun lugupeetud lõustakaustas lugema mõnda postitust, kus kasutatakse kirjavahemärke. Loomulikult on selliseid tegelikult rohkem kui neid, kus kogu jutt korraga nagu kuulipildujast lastakse, aga kuulipildujad jäävad paraku enam silma. 
  • Huvitav kui palju tuleb Eestis ette sellist asja, et mõni inimene, kes põhimõtteliselt oleks valmis abiellumisega seoses nime vahetama, ei pea seda tegema, sest tema ja abikaasa nimed on sünnist saati samad? (Marko Saar naib Marika Saare vms.)
  • Kui siit edasi minna, siis samasooliste paaride puhul on ju täiesti võimalik ka selline asi, et paarilistel on sama eesnimi. See on vist isegi tõenäolisem kui eelmine juhtum? (Kertu, palun ulata leiba. - Siin see on, Kertu.) Tegelikult on see ju põhimõtteliselt sama asi kui see, et ühes sõpruskonnas on mitu sama nimega inimest. Lihtsalt harjumatum ilmselt.
  • Mul on tunne, et olen seda varasemalt juba maininud, aga mulle ei anna jätkuvalt rahu see filmides pidevalt ette tulev teema, et oksendajal on vaja abimeest, kes tema juukseid hoiaks. Pikajuukselise inimesena pole ma kunagi täheldanud, et juuksed sellele toimingule kuidagi ette jääks. Ja veel enam, tegemist on sellise toiminguga, mille puhul ma kindlasti ei taha, et keegi minuga samas ruumis oleks, veel enam mind mingil moel puudutaks. Filmides näidatakse seda juustehoidmist mingi ultimate sõpruse väljendajana, aga minu jaoks on pigem tegemist valel ajal vales kohas olemisega (juustehoidja poolt vaadatuna). Ja ma ei saa aru, kuidas need filmitegijad sellest aru ei saa.
  • Teine asi, millest vist mitu inimest aru ei saa, on see, et absoluutselt iga asi, mida koolis õpitakse, ei pea olema otseselt praktikas rakendatav. Vist ei saanud hea sõnastus? Mõtlen seda, et õpilane, kes õpib koolis siinust ja tangensit, ei õpi seda sellepärast, et siinust ja tangensit oma tulevases täiskasvanuelus tingimata kasutada. Võib-olla on õppimisel mingi muu eesmärk? Näiteks mõtlemise mingis suunas arendamine. Ma arvan küll, et trammijuht peab oskama kirjandit kirjutada. Sest trammijuht on inimene. Ja kasulik on olla inimene, kes suudab oma mõtteid koondada ja neid teistele arusaadavalt väljendada. (Räägib inimene, kellel tuleb mitu korda nädalas ette tema mõtete valestimõistmist.)
  • Koolist rääkides tuli mul millegipärast meelde see, et vanasti lugesin mõningaid õpikuid lihtsalt niisama ette. Näiteks ajalooõpikut või kirjanduse oma. Mitte järjepidevalt, vaid lihtsalt siit-sealt. See oli tore ja huvitav. Ikka on, kui pole kohustuslik. Ükspäev silmasin raamatukogus, et Jan Kaus on gümnaasiumile mingi kaasaegse kirjanduse õpiku kirjutanud. Võib-olla oleks ka äge lugeda ja saaks mõned nimed to-read nimekirja.

esmaspäev, 1. juuni 2015

Seks ja linn - 30 päeva väljakutse*

Vaatasin nimelt hiljuti selle seriaali mitmeid osi taaskord (sest mõned aastad polnud juba vaadanud). Ja kui on juba seriaal, siis on kindlasti internetiavarustes olemas ka 30 day challenge

01. Favorite Sex and the City character
- Vist Miranda, sest praeguseks mulle tundub, et tema oli neist seal päriselule kõige lähemal.
02. Favorite Sex and the City season - See on üks neid erakordseid sarju, kus 1.hooaeg on kõige halvem ja edasised on üsna võrdselt head (st viimased hooajad ei vajugi ära nagu tavaliselt). Seega ei teagi. Võib-olla 6.hooaeg?
03. Least favorite Sex and the City character - See Charlotte'i stilistist sõber Anthony käis mulle närvidele tihtilugu.
04. Favorite Sex and the City quote - Mr Bigi kasutatud abso-f***ing-lutely on olnud palju kasutusel ka minul.
05. Favorite Carrie moment - Ilmselt see, kui ta viimases osas oma Carrie-kaelaketi kotivoodri seest üles leidis. Viimase osa värk- kõik on juba niigi emotsionaalseks aetud ja siis lajatatakse mingi tohutu eneseleidmise stseeniga.
06. Favorite Samantha moment - Temal on neid hetki muidugi eriti palju. Meenub see, kui ta mingisse suurde aedviljaauku kukkus või mingit keemilist näokoorimist lasi teha või kui mingi laps talle spagetid näkku viskas. Siin on mõned toredad kohad kokku pandud.
07. Favorite Charlotte moment- Võib-olla see, kui ta Harryga abielluma hakkas ja ajalehes nende pulmade kohta teade ilmus. Charlotte oli sellepärast väga elevil, aga ajalehepildil oli trükimust just tema nina alla sattunud, mispeale ta tõdes: I look like Hitler!
08. Favorite Miranda moment - Võib-olla sellepärast, et tema oli neist seal ehk kõige tagasihoidlikum, elasin talle just kõige rohkem kaasa. Mulle meeldis näiteks see koht, kus üks mees tal lapse nutu peale korterist minema jooksis ja siis Miranda seisis lapse voodi juures ja sai aru, et võib-olla see polegi väga hull, kui nad kahekesi on.
09. Favorite Sex and the City guy - Päriselus mulle meeldiks ilmselt Aidan kõige rohkem, aga seriaalis meeldis Harry.
10. Favorite “relationship” of Samantha’s - Ilmselt see huvitav lugu, mis tal Richardiga oli.
11. Favorite relationship of Carrie’s - Kõige coolim ja lahedam ja ägedam oli tegelikult Bergeriga, aga seal vist oli see probleem, et nad oli liiga sarnased. Ühtlasi Berger meeldis mulle välimuselt Carrie meestest kõige rohkem.
12. Favorite Carrie outfit - Hmm, see on keeruline. Mitte sellepärast, et oleks nii palju neid, mille vahel valida, vaid sellepärast, et ükski võimalik variant ei avalda just niiii suurt muljet. Paneme siis näiteks selle.
13. Favorite husband of Charlotte’s - Harry ikka
14. Favorite relationship of Miranda’s - Viimasel hooajal oli tal näiteks see arstist naabrimees. Nende suhteid muidugi esitletigi väga täiuslikena, sest hiljem oli vaja näidata, kuidas Miranda südames ikka (võib-olla mitte nii täiusliku) Steve'i poole hoidis.
15. A Carrie quote - Me likey (või ka me no-likey)
16. A Samantha quote - Oh come on! See ei näe just välja nagu tohutu tsitaat, aga kui öelda seda nii, nagu tema ütleb, siis on.
17. A Charlotte quote - Kuna tema jaoks oli abiellumine väga tähtis asi, siis sobib misiganes lause, kus sisaldub sõna marry/married, sest noid lauseid ütleb ta eriti emotsionaalsel toonil. Nt Oh my god, you're getting married! või Trey asked me to marry him! Teisalt, kui juba jutt Trey peale läks, siis kindlasti ka Trey can't get it up!
18. A Miranda quote - The only person who should have to pay for your last relationship is the person in your next relationship. Siin on veel mõned päris head.
19. Favorite episode from Season 1 - Seda peab eraldi vaatama, kesse niimoodi peast teab. Võib-olla see osa, kus Charlotte'il on sõltuvus oma väiksest surisevast sõbrast Rabbitist ja kus Stanford Carrie'ga abielluda tahab.
20. Favorite episode from Season 2 - Ehk 2.hooaja viimane osa, kus Samantha teele satub Mr. Too Big ja Mr.Big peab kihluspidu, mille lõpus Carrie talle ütleb: Your girl is lovely Hubble!
21. Favorite episode from Season 3 - Vahest see dramaatiline osa, kus Mr.Bigi naine saab teada, et too salaja Carrie'ga kohtub ja teda mööda treppe taga ajab. Samas osas käib Samantha HIV-testi tegemas, see on humoorikas.
22. Favorite episode from Season 4 - See osa, kus Trey kingib Charlotte'ile cardboard baby. Ma saan aru, et see pole naljakas, aga vaadata on suht naljakas.
23. Favorite episode from Season 5 - See, kus Samantha neckmassager katki läheb ja Charlotte palkab endale Harry lahutusadvokaadiks.
24. Favorite episode from Season 6 - See, kus selgub, et Berger pole oma endise tüdruksõbra suhtes kuigi sõbralikult meelestatud ja telefonile keskmisi sõrmi näitab. Ühtlasi peab peatne juut Charlotte oma viimaseid jõule.
25. Favorite scene from Sex and the City, the movie- Noid filme ma ei tea nii hästi kui sarja. See Carrie uhkete kleitidega koht oli väga uhke.
26. Favorite scene from Sex and the City 2 - Seda, mis siin toimus, ei mäleta eriti üldse.
27. Favorite quote from any of the Sex and the City moviesHappy f***ing Valentine's Day! Samanthalt. Näiteks.
28. Favorite cast picture - Mulle vist meeldib kõige rohkem see lihtne ja lakooniline.


29. Favorite Sex and the City fan made art (video, drawing, whatever!) - Hehe, esmalt meenub alati üks gif (kuigi gifid vist pole otseselt fan art). Aga see on naljakas.
30. Your feelings about Sex and the City - Ma just mõtlesin, et see sari pole väga vananenud. Kui mõelda, et ta algas 17 aastat tagasi ja lõppes juba 11 aastat tagasi, siis on see ju päris ammu, aga teemad pole aktuaalsust kaotanud ja isegi naljadest saab veel aru. See pole veel kaugeltki retrosari.

*hoolimata võimalikust kohmakast kõlast panin pealkirja eesti keeles

esmaspäev, 25. mai 2015

Naeratused koerale*

Veel Eurovisioonist. Sest miks mitte mõned kommentaarid. Kommenteerimist väärivaid laule oli küll.

Austraalia - kui mitu korda kuulata, siis on aru saada, et pole muud kui just another party song, aga ballaadide vahele sobis jube hästi ja viis oli meeldejääv. Ainult lavaline esitus polnud kuigi lahe.

Austria - miks see laul mitte ainumastki punkti ei saanud? Ok, mind ka natuke häiris, et suisa klaver oli põlema pandud (kuidagi pühaduseteotus mu meelest), aga laulul polnud ju viga. Ja need vuntsid.

Belgia - ausalt öelda ma ei arvanud, et nii teistmoodi laulul nii hästi läheb, aga ohoh, isegi sellest saadi aru. Ühtegi rida ei suuda meenutada, aga mulle meeldis, mis seal toimus. Aa ei, rapapaa oli vahepeal.

Eesti - nagu ma juba Eesti Laulu ajal siin kirjutasin, siis osutuski see lauluks, mis hakkab suht ruttu tüütama, aga see vist ei vähenda tema väärtust. Mulle meeldis, et kogu selle tohutult suure tehnilise võimekuse juures oli Eesti laulu lavakujundus meeldivalt tagasihoidlik.

Iisrael - kuula korra ja tead veel järgmisel päeval ka, millest ma räägin ;)

Läti - see on umbes nagu Belgia looga. Ma hakkasin kohe europublikust paremini arvama, nähes, et sellele nii hästi punkte anti. (Mõne kommentaatori hinge muidugi ei mahtunud, et Eesti Lätist tahapoole jäi :D) Seda laulu (erinevalt Belgiast) mäletan väga hästi ja ta on sedasorti laul, mida võib minu muusikakogust leida.

Norra - midagi romantilistele hingedele. Väga kaunis meloodia, kõige ilusam vist seekordsetest.

Venemaa - poolfinaalis mulle meeldis, finaalis tundus, et lauljanna on lauldes juba natuke liiga endast väljas

Suurbritannia - mitte et see minu lemmikute hulka oleks kuulunud, aga see, kuidas Suurbritannia hoolimata laulust alati mingi paar punkti ainult saab, on juba Eurovisiooni huumorikuld.

*asi on nõnda, et mina kuulasin hulk aega Eesti euroloost välja sellised sõnad nagu "on my way out I smiled to the door", aga tuleb välja, et hoopis koer oli see, kellele naeratati. Järele mõeldes on koerale tõesti natuke mõttekam naeratada kui uksele.

Ühtlasi muul teemal. Kuna poisslapsenimed on mitmel rindel aktuaalne teema, annan teada, et minu aastatepikkune sümpaatia Skandinaavia päritolu nimede vastu on leidnud endale uue sõbra nime Stig juures. (Rootsi keeles tähendab stig rada, nagu teerada. Igati diip.)