Otse põhisisu juurde

2023 : halvimast parimani ühe lausega. I osa

Andsin aasta läbi punkte, tehkem kokkuvõte. 71 raamatut tuli kokku, kogu kupatuse keskmine hinne 6,8. Polnudki siis väga kuri hindaja.

Kõigi lausete ette käib Loe, kui ...

Lucy Maud Montgomery - Anne of Windy Poplars
sulle meeldivad heietused selle kohta, kui tubli inimene keegi on.

Jamie McGuire - All the little lights
tahad lugeda ühest kõhedast majast ja kõhedast väikelinnast. (Tegelikult ma ei soovita seda raamatut.)

Hanno Ojalo - Euroopa kuningad, keisrid ja tsaarid sõjakeerises 1939-1945
meeldivad piltidega raamatud ja mitte liiga sügav teemakäsitlus.


Jenny Bayliss - Meet me under the mistletoe
eelistad väga lihtsat armastuslugu.


Tracey Garvis Graves - Kuulsin seda armulaulus
tahad näiteid põhjustest, miks inimesed abielusid lahutavad.

Josie Silver - A winter in New York
sulle meeldib talvel jäätist süüa!


Herman Koch - Õhtusöök
sa ei karda lugeda inetuid lugusid.

Alexis Hall - Boyfriend material
sulle meeldib võltssuhet / teeseldud suhet sisaldav süžee.

Rachel Lynn Solomon - Weather girl
tahad raamatut, mis ei jää peale lugemist vaevama.

Aliis Jõe - Viimane laev
otsid lugu ootamatust uuest algusest.


Trygve Gulbranssen - Ei lähe kõrvalteed
oled kahte eelmist osa lugenud : )

Tadhg Mac Dhonnagáin - Proua Lazare
sulle meeldivad lood perekonnasaladustest.

Mason Deaver - I wish you all the best
tahad (ilmselt) oma igapäevasest kastist välja mõelda.

Kevin Pannetta - Bloom
sulle istuvad ilusti joonistatud lihtsate lugudega graafilised romaanid.

Jen Wang - The prince and the dressmaker
tahad veelkord kastist natuke välja mõelda ja ilusaid kleite vaadata.

Sarra Manning - Armastusega Londonist
oled (hiljuti) Londonis käinud ja seal metrooga sõitnud.

R. J. Palacio - White bird
sa ei pelga dramaatilist lugu II maailmasõja aegsest Prantsusmaast.

Kamila Shamsie - Best of friends
eelistad raamatut, kus peateema on sõprus.

Laura Taylor Namey - A Cuban girl's guide to tea and tomorrow
viitsid lugeda natuke ebatavalisema sõnakasutusega noorteromaani.

Jenny Bayliss - The twelve dates of Christmas
tahaks sukelduda lumisesse külaidülli.

Aravind Adiga - Valge tiiger
tahad indialaste elu kohta midagi teada saada ja ei pelga ka karusemaid kirjeldusi.


Heili Reinart - Supelsaksad
soovid end Eesti kuurortlinnade mineviku teemal harida ja vahvaid pilte vaadata.

Rachel Lynn Solomon - Täna. Õhtul. Homme
tahad tunda seda keskkooli lõpu tunnet.

Chloe Aridjis - Sea monsters
mõtled, et aeg on küps ühe kummalise raamatu jaoks (mille lugemine ei võta kaua aega).

Neil Gaiman / P. Craig Russell - Coraline
huvitud piltidega lasteõudukatest.

John van der Kiste - Queen Victoria's daughters-in-law
tead juba varasemast, kes kuninganna Victoria lähemasse ja kaugemasse peresse kuulusid, ja see huvitab sind.

Holly Bourne - Girl friends
sa ei pelga feministlikku raamatut, mille üks eesmärk on sind ärritada.

Taylor Jenkins Reid - Carrie Soto is back
sind võiks huvitada, mis tunne on õppida kaotama.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Eva Koff "Õhuskõndija"

Selle raamatu puhul on mul mõistus ja tunded täitsa eraldi.  Mõistuse versioon Läbimõeldud tegelaste, köitva tegevusaja ja -kohaga kaunisõnaliselt kirjutatud lugu. Autor on tubli uurija ja inimhingede insener, lisaks meisterlik sõnaseadja. Andke auhindu. Tunnete versioon Miks juba teisel leheküljel hakkab pihta üks nutt ja kurbus? Kas ma jaksan seda lugeda? Oo, tegelastega juhtub ka häid asju, vist siiski jaksan. Näe, raamatu kaaned on ka ju enamasti heledates toonides. Õhuskõndija... õhk viitab ju ka millelegi kergele? Vist siiski mitte. Paistab, et tegelastega juhtuvad nüüd järjest vaid halvad asjad. Kas ma jaksan seda lugeda? Noh, poole peale juba jõudsin ju. Midagi sellist on juba olnud. Kas need naised hakkavad taas millestki vabanema? Emantsipatsioon ja see. Miks keegi kunagi õnnelik pole? Kas siin mõeldakse õhuskõndija all kedagi, kes kõnnib, sest lennata ei saa? Ängistav on. Kuhu mul see õnnelike lõppudega ajaviitekirjanduse nimekiri nüüd jäigi? Siin on niisiis kaks peatege...

Helen Eelrand "Pasodoble"

On 2007. aasta ja Tallinnas elav Dagne läheb hispaania keele kursustele. Tal tekib (olemasoleva elukaaslase kõrvalt) suhe hispaanlasest õpetaja Domenicoga. Muud nagu polegi. Eks ikka tekkis erinevaid mõtteid, kuidas seda lugu arendatakse ja mis juhtub, aga samas oli lõpptulemuse osas asi vist kogu aeg suht kindel.  Jupike tegevust toimus ka Hispaanias. Sealne tegevuskoht Tarifa on Gibraltari väina juures päris Hispaania lõunatipus. Kuivõrd ka Domenico jutus oli oluline "maailma lõppu minek", oli niuke tegevuskoht päris sobiv. Väga lobe lugemine, enam-vähem ühe õhtuga õnnestus läbi saada. Alguses veidi segas jutustamise stiil. Üritas nagu väga vaimukas olla. Siis kas harjusin ära või tõmbaski autor tagasi. Samas kohati tundus ikka niuke ülbe, mõned konkreetsed laused eriti. Peategelane hakkas aina vähem meeldima. Jutustamisel kasutati autori hääle tehnikat. (Pole kindel, kas see on ametlik termin.) See on see, kus autor pöördub otse lugeja poole (nt Hea lugeja, nüüd pean sulle...

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...