Otse põhisisu juurde

2023 : halvimast parimani ühe lausega. I osa

Andsin aasta läbi punkte, tehkem kokkuvõte. 71 raamatut tuli kokku, kogu kupatuse keskmine hinne 6,8. Polnudki siis väga kuri hindaja.

Kõigi lausete ette käib Loe, kui ...

Lucy Maud Montgomery - Anne of Windy Poplars
sulle meeldivad heietused selle kohta, kui tubli inimene keegi on.

Jamie McGuire - All the little lights
tahad lugeda ühest kõhedast majast ja kõhedast väikelinnast. (Tegelikult ma ei soovita seda raamatut.)

Hanno Ojalo - Euroopa kuningad, keisrid ja tsaarid sõjakeerises 1939-1945
meeldivad piltidega raamatud ja mitte liiga sügav teemakäsitlus.


Jenny Bayliss - Meet me under the mistletoe
eelistad väga lihtsat armastuslugu.


Tracey Garvis Graves - Kuulsin seda armulaulus
tahad näiteid põhjustest, miks inimesed abielusid lahutavad.

Josie Silver - A winter in New York
sulle meeldib talvel jäätist süüa!


Herman Koch - Õhtusöök
sa ei karda lugeda inetuid lugusid.

Alexis Hall - Boyfriend material
sulle meeldib võltssuhet / teeseldud suhet sisaldav süžee.

Rachel Lynn Solomon - Weather girl
tahad raamatut, mis ei jää peale lugemist vaevama.

Aliis Jõe - Viimane laev
otsid lugu ootamatust uuest algusest.


Trygve Gulbranssen - Ei lähe kõrvalteed
oled kahte eelmist osa lugenud : )

Tadhg Mac Dhonnagáin - Proua Lazare
sulle meeldivad lood perekonnasaladustest.

Mason Deaver - I wish you all the best
tahad (ilmselt) oma igapäevasest kastist välja mõelda.

Kevin Pannetta - Bloom
sulle istuvad ilusti joonistatud lihtsate lugudega graafilised romaanid.

Jen Wang - The prince and the dressmaker
tahad veelkord kastist natuke välja mõelda ja ilusaid kleite vaadata.

Sarra Manning - Armastusega Londonist
oled (hiljuti) Londonis käinud ja seal metrooga sõitnud.

R. J. Palacio - White bird
sa ei pelga dramaatilist lugu II maailmasõja aegsest Prantsusmaast.

Kamila Shamsie - Best of friends
eelistad raamatut, kus peateema on sõprus.

Laura Taylor Namey - A Cuban girl's guide to tea and tomorrow
viitsid lugeda natuke ebatavalisema sõnakasutusega noorteromaani.

Jenny Bayliss - The twelve dates of Christmas
tahaks sukelduda lumisesse külaidülli.

Aravind Adiga - Valge tiiger
tahad indialaste elu kohta midagi teada saada ja ei pelga ka karusemaid kirjeldusi.


Heili Reinart - Supelsaksad
soovid end Eesti kuurortlinnade mineviku teemal harida ja vahvaid pilte vaadata.

Rachel Lynn Solomon - Täna. Õhtul. Homme
tahad tunda seda keskkooli lõpu tunnet.

Chloe Aridjis - Sea monsters
mõtled, et aeg on küps ühe kummalise raamatu jaoks (mille lugemine ei võta kaua aega).

Neil Gaiman / P. Craig Russell - Coraline
huvitud piltidega lasteõudukatest.

John van der Kiste - Queen Victoria's daughters-in-law
tead juba varasemast, kes kuninganna Victoria lähemasse ja kaugemasse peresse kuulusid, ja see huvitab sind.

Holly Bourne - Girl friends
sa ei pelga feministlikku raamatut, mille üks eesmärk on sind ärritada.

Taylor Jenkins Reid - Carrie Soto is back
sind võiks huvitada, mis tunne on õppida kaotama.

Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Mariana Leky "Mida siit näha võib"

Kui mingi hulga raamatuid oled juba elus lugenud, siis ei tule enam nii tihti ette, et mingi raamat täiesti erakordsena mõjub, aga "Mida siit näha võib" on küll enneolematu. Satud nagu muinasjuttu ega oska päris täpselt osutada, mis selle loo nii eriliseks teeb. Lihtsalt on nii võluv ja vaimuterav, humoorikas, kurb, soe ja fantaasiarikas (ilma üleloomulike olenditeta).  Jälle mõtlen, kuidas inimesed selliste asjade kirjutamise peale tulevad ja kuidas need sel moel valmis kirjutavad. See on kahtlemata sedasorti raamat, mille tahaks olla ise kirjutanud.  "Tahaks olla ise kirjutanud" on huvitav kategooria. Enamike raamatute puhul ei mõtle seda. Raamatute puhul, mida tuleb pähe oma lemmikuteks nimetada, enamasti mitte. Klassikute puhul kindlasti mitte. Aga on mingid üksikud, mille stiilis (ilmselt ikka stiilis, mitte sisus) midagi minu ajuga nii kokkukõlksuvalt sädeleb, et tuleb see Kui mina kirjutaksin raamatu, siis see võiks olla umbes selline pähe. "Palermovej ü...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Berit Kaschan "Aprill"

Peab ütlema, et kohaliku raamatuaasta tähistamine oli aasta alguses nagu entusiastlikum. Kui ennast tähistajana silmas pean, see tähendab. Viimane eesti autori raamat enne seda oli "Naksitrallid" aprillis. Lihtsalt kui kusagilt kuulen, et see või too hinnatud eesti kirjanik oma raamatuga, ja siis vaatan, mis raamatu sisu on, selgub, et taaskord mingi äng ja piinad. No ei taha. See luulekogu kargas ette sotsiaalmeedias, kus keegi oli ühest luuletusest pildi pannud. "Tegelikult aprill" oli see luuletus. Ega luuletuste puhul ju suurt muud polegi - kas tekib lugedes  tunne või mitte. Luulekogude puhul võib siis vaadata kui suure osa luuletuste puhul tunne tekib. Kõigiga mitte kunagi. (Samas üks on ka juba number.) Siin oli neid küll, mis kõnetasid. Mitmeid ikka. Luuletaja luuletab peamiselt endast (ehk inimesest), inimestest oma elus. Üldinimlikud teemad (mida tähendab solidaarsus näiteks) on, otseselt ühiskonnakriitilisi pole. See mulle sobis täitsa hästi. Tundub, et ...
Postita kommentaar
Loe edasi »