Truffe kirjanurk

Rootsi kuninganna Victoria (1862-1930) Kuninganna ja tema puudel. Tulevane kuninganna sündis 1862.aastal Saksamaal Karlsruhes, tema isa oli Badeni suurhertsog ja ema Preisi printsess (Saksa keiser Wilhelm I tütar). 1881.aastal abiellus Victoria tulevase Rootsi kuninga Gustav V-ga. Teda hüüti tollal Vasa printsessiks, sest tema isapoolne vanavanaisa oli kunagine Rootsi Vasa soost kuningas Gustav IV Adolf. Kuuldavasti oli Victoria ja Gustavi abielu pigem perekonna poolt planeeritud ja mitte just kõige õnnelikum. Üheks põhjuseks on loetud asjaolu, et Gustav võis olla homoseksuaal (mõni ütleb, et see on lausa avalik saladus). Victoria ja Gustav 1890.aastal. Paaril oli siiski 3 last, kõik pojad. Vanimast pojast Gustavist sai tulevikus kuningas Gustav VI Adolf. (Tema viis endise ja praeguse Rootsi valitseva suguvõsa nö kokku - ema oli Vasade päritolu ja isa Bernadotte.) Kuningannaks sai Victoria 1907.aastal, kui tema abikaasa Gustav V nime all kuningaks sai. Kuninganna ol

Lugesin ühte raamatut, mis tekitas minus küsimuse. Kui (väidetavalt) on olemas näidendid, mis ongi kirjutatud ainult lugemiseks (ja mitte lavastamiseks), kas on siis olemas ka raamatud, mis on kirjutatud ainult sellepärast, et autoril on olnud mõnus kirjutada? Raamat, kus midagi otseselt ei juhtu (on ainult mingi hulga tegelaste kirjeldus ja kirjutaja arvamus neist) jätab vägisi sellise mulje. Korra mõtlesin, et selline raamat on nagu kellegi isiklik päevik, aga vist ikka pole ka, päevikus on kindlasti sündmused ja kirjutaja üsna erksad tunded. Sellegipoolest ma arvan, et see raamat /autor võiks vabalt mingi Nobeli vms preemia saada. Tihtilugu maisaa aru noist preemiasaajatest. Ja tihtilugu see, kui hea on mingit raamatut lugeda, pole seotud sellega kui heaks raamatuks teda üldiselt peetakse. Ja üldse. Praegu hakkasin teisest küljest mõtlema, et kirjutada sellist raamatut, kus midagi ei juhtu, võib olla ju hoopis paganama raske. Sest sündmuste kirjeldustesse laskumine on ju kõige

Hispaania kuninganna Victoria Eugenie (1887-1969) Victoria Eugenie Julia Ena (tuntud oli ta kui Ena) sündis Balmorali lossis kuninganna Victoria tütre Beatrice'i ainsa tütrena. Tema isa oli Battenbergi prints Henry. Victoria nime sai ta vanaema järgi ja Eugenie nimi anti ristiema järgi (kes oli Napoleon III abikaasa). Kuna Ena ema Beatrice elas koos oma ema Victoriaga, kasvas Ena suuresti üles kuninganna Victoria majapidamises Windsori lossis, Balmoralis jm. Muidugi oli ta noorpõlves ka mitmetes kuninglikes pulmades pruutneitsiks (nt 8.postituse kuninganna Mary ja George V pulmas), väikesed printsessid ikka on. Ena (kõige vasakpoolsem) 17-aastasena eelmise Rootsi kuninga Gustav VI Adolfi ja oma onutütre Margareti pulmas. Peale kuninganna Victoria surma 1901.aastal elas Ena emaga (isa oli 1896.aastal surnud) Kensigtoni palees Londonis. Praegu elavad siin muuhulgas meedialemmikud Kate ja William. 1905.aastal Suurbritanniat külastanud Hispaania kuningas Alfonso XI

Pean siin ja kohe teatavaks tegema ühe asja. Mind ajab ILGELT närvi see "Võta või jäta" saate telefon. Oleks siis mingi vanakooli kettaga telefon või minu pärast kasvõi mõni hiigelsuur nutitelefon, mida on piinlik kõrva juurde tõsta. Või tavaline juhtmeta lauatelefon. Aga ei. Peab olema mingisugune...mingisugune...banaan! Vorst! Ja oleks siis korralik banaan või vorst! Ei, on mingisugune lihtsalt...töllerdis. Nagu aru saate, häirivad vähesed telekas olevad asjad mind nii palju kui see telefon. Oi-oi-oi.

Jugoslaavia kuninganna Maria (1900-1961) See Maria sündis Rumeenia printsessina 1900.aastal Saksamaal. Tema vanemad olid Rumeenia kuningas Ferdinand ja kuninganna Maria (kuningannade 7.postituse peategelane). Maria oli pere 6 lapse hulgas vanuselt kolmas. Et tema ja ema Maria vahel vahet teha, kutsuti teda pereringis Mignoniks. Üles kasvas Mignon põhiliselt Rumeenias. Väike Maria 1922.aastal abiellus Maria Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kungriigi kuningas Aleksander I-ga. (Tollal veel ei kasutatud Jugoslaavia nimetust, see tuli 1929.aastast, nagu ma aru saan. Nii et tegelikult peaks ka selle postituse pealkiri olema Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kungriigi Maria.) Paarile sündis 3 poega. Maria poegadega Kuningannana oli Maria paljude heategevusorganisatsioonide (nt Punane Rist) patroon ja muidu aktiivne tegutseja. Seoses sellega on tänapäevalgi endise Jugoslaavia riikides (enim ilmselt Serbias) organisatsioone, koole ja ka tänavaid, mis kuninganna Maria nime k

Käisin nädalavahetusel poes, sellises, mis muuhulgas DVD-sid müüb, ja leidsin sealt soodsa pakkumise ühe "David Copperfieldi" DVD näol. Paraku polnud see küll see versioon, mida ma eelistanud oleks, kus noort Davidit mängib Daniel Radcliffe ja tädi Trotwoodi Maggie Smith. Kui kellelgi aimu on, kust seda versiooni saaks, siis ma ei pahandaks ka teada saades. Igal juhul. See, mille mina ostsin, oli versioon aastast 2000 . Kuna Davidit (noormehena) mängis Hugh Dancy, kelle vastu  mul üldiselt midagi pole, ja tädi Trotwoodi Sally Field, kes ju lausa vana kaardiväe hulka kuulub, siis julgesin soetada. Hakkasin kohe vaatama ka. Päris kauaks jätkus, kaks korda poolteist tundi. Ja ma pean ütlema, kohe alguses tekkis mul sama küsimus, mis raamatutki lugedes- miks kõik Davidi vastu nii halvad on? Raamatu lugemisega ma omal ajal muide ainult 70. leheküljeni jõudsingi, sest ilgelt üle viskas see mustvalge maailm, kus osad olid nii pahad, et kole hakkas, ja teised (sh vaene väike Dav

Ehk on aeg üheks vanakooli postituseks taas küps. Istusin mina nädalavahetusel ühes Tartu kohvikus (mitmed ütlevad, et kohvikuid on Tartus nii palju, et sellise suurusega linna kohta on neid kohe väga palju, aga see ei puutu hetkel üldse asjasse) ja vaatasin enda ümber ringi. Nägin mitmesuguseid inimesi. Mees, kes luges lehte ja jõi kohvi - selline kuju võiks olla stammkunde. Isegi kui iga päev on erinev mees, kes lehte loeb ja kohvi joob, on tegelaskuju põhimõtteliselt sama. Noor pere- lokkidega ema (tundus, et olid tehtud mitte päris lokid), prillidega isa ja huvitava näoga laps. Laps kõndis ümber laua ringi ja seletas midagi, ema ütles talle midagi vastu, isa istus.  Kaks paari - antud söögikoha keskne laudkond (mis istekohta puutub). Tšikid olid pikkade mustaks värvitud juustega, noid mehi ma isegi ei mäleta enam. Vahepeal käis jutt igal juhul koristajatest, kes tolmuimejat ära ei tunne.  Tülitsev? paar - Tütarlaps vaatas noormehe poole kissis silmadega ja sisistas midagi öe

Suurbritannia kuninganna Mary (1867-1953)   Victoria Mary Augusta Louise Olga Pauline Claudine Agnes (nimi jällegi on märkimisväärne) sündis 1867.aastal Inglismaal, kuigi tiitli poolest oli ta rohkem nagu Saksamaa jagu. Tema isa nimelt oli Saksamaal asuva Tecki (alati võlgades olev) hertsog. Ema oli Mary Adelaide- kunagise Suurbritannia kuninga George III lapselaps. Mary oli kõige vanem laps, peale teda oli veel kolm poissi. Mary hüüdnmi oli May (tema sünnikuu järgi). Mary mehelesaamisega oli (minu jaoks) kentsakas lugu. Nimelt oli ta kõigepealt kihlatud Suurbritannia prints Albert Victoriga (4.postituse kuninganna Maudi vend), see aga suri 1892.aastal gripi tagajärjel tekkinud kopsupõletikku. 1893.aastal jõudsid asjad nii kaugele, et Mary abiellus hoopis Albert Victori venna George'iga (tulevane kuningas George V). Mary ja George'i kihlusfoto Pulmade puhul püüti olla väga tähelepanelikud, et mitte solvata Albert Victori mälestust, aga samas tekitas pulm ikka üld

Rumeenia kuninganna Maria (1875-1938) Marie Alexandra Victoria sündis 1875.aastal Suurbritannias. Tema isa oli prints Alfred (ja vanaema  kuniganna Victoria), ema oli nime poolest Maria, Vene tsaar Aleksander II tütar. Nii et jälle üks tütarlaps, kelle kõik vanavanemad olid monarhid. Marial oli 1 vend ja 3 õde, tema ise oli vanuselt teine laps. Maria hüüdnimi peres oli Missy, õdedel Ducky, Sandra ja Baby Bee. Vend Alfrediga läks halvasti- suri 25-aastasena juba (lasi end maha). Isa Alfred oli sõjaväelise tegevuse tõttu tihti kodust ära ja lapsed olid põhiliselt ema kasvatada. Lapsed olid samas ikkagi anglikaani usku ristitud ja polnud ema järgi õigeusklikud (ema Maria sellega muidugi rahul polnud). Kui Maria oli 11-aastane, kolis pere isa töökohustuste tõttu Maltale. Seal oldud aega on Maria meenutanud oma elu kõige õnnelikumana. Muuhulgas kinkis ema talle valge hobuse, kellega ta igapäevaselt ratsutamas käis, Maltal tabas teda ka esimene armastus- üks isa laevakaptenitest. L