kolmapäev, 30. detsember 2015

Filmid 2015

Kõik vilmid, mis sel aastal vaadatud, järjekorda panduna. Tabel sai nõnda pikk, et kätte jõudis videvik.

36. Damsels in Distress - Kirjelduse järgi tundus päris lahe lampfilm tütarlastest, kes naiste elu ülikoolis paremaks loovad, aga ma kas ei saanud aru või ei keskendunud piisavalt, sest tundus lihtsalt imelik ja igav.

35. Metropolitan - Jällegi kirjelduse järgi tundus lahe, umbes nagu "Gossip Girl" 20 aastat tagasi, aga tegelikkuses oli suht aeglane ja midagi nagu ei juhtunud.

34. Cinderella - See on see kuulus Walt Disney oma aastast 1950. Huvi pärast vaatasin, sest polnud kunagi varem näinud. Minu jaoks oli liiga Ameerika ja liialt palju aega (niigi lühikesest multikast) kulutati ebaolulistele asjadele (kass ajab hiiri taga jms).

33. Clueless - See, olen kuulnud, on 90ndate kultusnoortekas, aga kultuslikud on vist pigem Alicia Silverstone'i kostüümid kui filmi sisu. Siiski eelmistest huvitavam- midagi actually toimus.

Asi oli juba parem kui kaheksakümnendatel.
32. Letters to Juliet - 50 aasta taguse armastuse taasleidmine, ilus Itaalia ja Vanessa Redgrave. Eriti ei kottinud samas.

31. Leap YearNaistekas. Amy Adamsi ilusad suured silmad, lihtsalt ilus Matthew Goode ja maaliline Iirimaa. Sisu poolest osaliselt väga sarnane Letters to Julietiga.

30. 102 dalmatians - Täitsa ok lastefilm, aga ei midagi kuigi erilist.

29. Hello Ladies: The Movie - Siin juba ütleks, et halb ei olnud, aga tuhkagi meeles pole, mis toimus. Vist see, et nohikust mees otsib naist ja lõpuks leiab, et selleks hästi sobiks tema ammune naissoost sõber.

28. Dirty Harry - Film saab plusspunkte selle eest, et on tehtud 70ndatel (inimesed näevad ägedad välja), aga ei tõuse kuigi kõrgele poodiumile, sest sisu poolest pole see minu teetass. Halb ei ole, täitsa normaalselt vaadatav.

27. Ted - Ted on tore elluärganud mängukaru.

26. Easy A - Humoorikas noortefilm, ei pane talle midagi pahaks. Koolis toimuva tegevusega filmid on ju enamasti huvitavad ka.

25. Far from the Madding Crowd - See on oma tüübilt minu lemmikfilmi tüüpi linateos (loe: tegevus toimub 19.sajandi Inglismaal ja peategelaseks on atsakas naine). Siiski pole see konkreetne film minu lemmik, sest oli kuidagi aeglane ja seetõttu mitte eriti vaatama köitev. Carey Mulligan mängis. Ja näidati päris arvukalt lambaid.

Hello.

24. David Copperfield - Üks mitmetest David Copperfieldi versioonidest, aga tundub, et mitte see kõige-kõige parem. See-eest mängisid siin Hugh Dancy ja Sally Field, kes mulle meeldivad. Loo sisu kohta ilmutasin aprillis juba ühe ranti.

23. Robin Hood - Sedakorda 2010.aasta versioon Russel Crowe'iga, mis kujutab endast kuulsa Robin Hoodi eellugu- kuidas temast lindprii sai ja värki. Polnud viga, aga mulle ikka meeldib see sukkpükstes Robin Hood rohkem.

22. Kurjus - Rootsi film, tehtud Jan Guillou raamatu põhjal. Kui oleks seda nii vaadanud, et raamatut poleks loetud, meeldinuks ehk enam, aga teades, milliseid olulisi asju raamatuga võrreldes filmis ära jäetud või muudetud oli, tekkis filmi osas pigem miinusmärgiline tundmus. Film kandideeris parima võõrkeelse filmi Oscarile muide.

21. ShameJärjekordne film inimesest, kes ei saa aru, mida ta tahab või miks ta üldse midagi tahtma peaks. Hoolimata sellest, et polnud väga kiire tempoga film  ja minu meelest läks kusagil 9-10 minutit filmi algusest, enne kui keegi midagi ütles, ei olnud siiski igav vaadata. Laulu "New York, New York" sõpradele pakub Carey Mulligan hingestatud versiooni sellest laulust. Peaosaline Michael Fassbender mulle meeldis ka. Tjah. Ainult see probleem on, et sihukesi filme on juba palju tehtud (nagu on ka jube palju raamatuid kaasaja "edukatest" inimestest, kes pelgalt eksisteerivad) ja ma ei saa aru, miks neid nii palju teha (kirjutada) on vaja.

20. Emma - Tegelikult miniseriaal, aga minu jaoks on need alati olnud rohkem filmide kui seriaalide moodi. Polnud midagi erilist, aga ka mitteerilised BBC sarjad on head. Maamõisad ja kõvakübarates härrad ja hobused ja kleidisabad ja muidugi Jane Austeni kirjutatud sisult väga lihtne lugu.

19. Pretty in Pink - Üks kuulsusrikkaid filme John Hughesi ja Molly Ringwaldi koostööst. 80ndate kultusnoortekas, kus poole ajast vaatad, et issand jumal, mis neil seljas on, ja teise poole ajast mõtled, et tegelikult pole ju praegusega võrreldes midagi muutunud.

18. Spider-Man 3 - Ega lihtne vaadata ei olnud, jube unekas oli. Suht samasse auku kui 2.osa, võib-olla pisut halvem maiteamiks.

17. Spider-Man 2 - Oli tore ja nalja sai ja nii, aga üsna palju vägivaldsem kui 1.osa- see väga ei võlunud.

16. Ted 2 - Harukordne lugu, et minu meelest oli 2.osa parem kui 1. Võib-olla oli asi selles, et nägin neid vastupidises järjekorras.

15. Sabrina - Ühel nädalavahetusel tabas mind soov mustvalgeid diivadeaegseid filme vaadata. Sabrinas mängis Audrey Hepburn. Mingit tohutut diipi sisu polnud, aga oli ettevõtlik naispeategelane ja Audrey Hepburni Oscari-väärilised kostüümid.


14. Roman Holiday - Veel üks Audrey Hepburni film. Printsess on Roomas ja veedab ebatavalise päeva tavainimese moel. IMDB loeb selle filmi parima 250 hulka. Ja Audrey Hepburn sai siinse rolli eest oma eluaja ainukese Oscari ka.

13. Matrix - Omal ajal oli kindlasti revolutsiooniline suurteos, aga aastal 2015 teda esmakordselt vaadates ei olnud kuigi raputav. Idee oli muidugi huvitav, kuigi minu probleem on ehk see, et leidsin loo olevat natuke keeruka jälgida.

12. Star Wars Episode III: Revenge of the Sith - Täitsa nitševoo, sain aru, mis värk käis ja kõik. Hayden Christensen võib-olla vahepeal oli mitte nii hea näitleja.

11. Supilinna salaseltsTore oli vaadata ilusaid linnavaateid ja mõnusat lastefilmi. Ainult see mulle vahepeal nii väga ei meeldinud, et üritati efektidega silma paista. Natuke vähemaga oleks samamoodi mõjunud, pole alati vaja Ameerikat teha.

10. Cinderella - Inspektor Wallander lavastas filmi, kus Tuhkatriinut mängib Rose Downton Abbeyst ja haldjast ristiema Bellatrix Lestrange Harry Potterist. Kõige lahedamad olid aga hoopis kadedat kasuõde mänginud Daisy Downton Abbeyst ja kuri võõrasema (minu lemmiknaiste hulka kuuluv) Cate Blanchett. Sisu poolest oligi muinasjutt, nagu pealkiri lubab.

Cinderella filmist saab vastuse ka küsimusele,
milline näeb välja helesinine unistus
9. Irrational ManAinus Woody Alleni film minu nähtuist, kus mingi salapärane asi mulle närvidele ei käinud, seepärast asetasin ta suisa nii kõrgele kohale. Huvitav oli jälgida, mis toimub Joaquin Phoenixi ja Emma Stone'iga.

8. Shaun the Sheep Movie - Film ei jooksnud lühikeste Shauni multikatega võrreldes lati alt läbi, oli sama lahe ja naljakas.

7. Little Women - Ameerika 19.sajand pole päris UK 19.sajand, aga on ka huvitav. Palju kuulsaid näitlejaid 20 aastat noorematena oli ja peategelane, kes meenutas natuke Elizabethi "Uhkusest ja eelarvamusest". Selline klassika moodi värk, täitsa nitševoo.

6. My week with Marilyn - Suht juhuslikult sattusin vaatama seda filmi ETV+ kanalilt. Oli selline kena mitte liiga raske film, mis tekitas Marilyn Monroe'st inimlikuma mulje kui kaunistelt piltidelt jääb.

5. Paddington - Ma ei ole neid raamatuid lugenud ega oska öelda, kas filmis on midagi ära rikutud. Film üksinda vaadates oli niiii nummi ja tore ja vahva, ilmselt mul oli õige tuju ka vaatamiseks. Terve kari kuulsaid briti näitlejaid (üks austraalia oma ka) lisaks.

4. Kirsitubakas - See oli selline film, kus midagi nagu ei juhtunudki, aga samas juhtus nii palju. Kui sa pole unustanud, mis tunne võis olla sellel tüdrukul või mida võis mõelda see mees, siis oli eriti mõnus vaadata. Õrnromantiline ja vihjetes rääkiv. Mul on muide see DVD ka olemas, sest mingil hetkel tuli väga kindel teadmine, et pean ta põrsana kotis poest koju tooma.

3. Spider-Man - Mingisuguse nädala sees nägin telekast reklaami, et laupäeva õhtul on Spider-Man. Tundub, et minu elus oli kätte jõudnud Spider-Mani hetk, sest kohe tuli mõte pähe et oh, vaataks! Ja oligi lahe. Peter Parker oli täitsa usutav kohmetukohmakas tüüp.

2. 1944 - Selle oleks võinud esimeseks ka panna, aga panen teiseks, sellepärast et natuke oli nagu kole ja masendav. Filmina hea, aga eriti ei taha edasi mõelda. ("Nimed marmortahvlil" oli helgem vaadata, sest hoolimata sellest, mis filmi jooksul juhtuda võis, teadsid, et suures plaanis on lõpp õnnelik.) Peategelaste vahetumine mulle meeldis. Ja muidugi terve kamp vahvaid noori näitlejaid.

1. Nullpunkt - Ma ei arva, et see just mingi maailma parim film on, aga on selline usutav. Nagu kusagil eelnevas postituses sai öeldud, on see nagu "Klass" helgemas võtmes. Ja muide "Nullpunkti" raamatust päris palju erinev. Ma arvan, et siin mängib ka see, et nii film kui raamat paitavad inimese loomuses olevat õiglustunnet ja nii hea meel on selle poisi pärast, et ta ei murdu ja oma elu enda kontrolli alla võtab. *happydance*

Kõiki Harry Potteri filme vaatasin ka sel aastal, aga kuna neid oli ennegi nähtud, ei arvanud õigeks nimistusse lisada.

Kui sa ausalt kõik läbi lugesid ja siia jõudsid, siis pilguta vahepeal silmi, nii pika lugemise peale on nad kindlasti juba ära kuivanud.

Muide, kui nood 36 filmi kõrgeaulise IMDB hinnete järgi ritta panna, oleksid liidrid Matrix (ülekaalukalt), Emma ja Roman Holiday. Tagumisest otsast esimesed oleksid 102 Dalmatians, Damsels in Distress ja Spider-Man 3.

Aga "Vehklejat" pole ikka veel näinud.

teisipäev, 29. detsember 2015

Muusika- ja meelelahutusauhinnad 2015

Kuna olen muusikakuulajana olnud suht mannetu, on muusikaauhinnad suuresti üsna lambid ja nende kõrval on suure mahu endale tõmmanud meelelahutusauhinnad.

Laul, mida võiks veel mitu korda kuulata: NOËP - Move
Hea roadtripi laul (praktikas katsetamata): Super Hot Cosmos Blues Band - Yeah
Romantiline filmimuusika: Nicholas Hooper - When Ginny kisses Harry
Parim Läti laul: BrainStorm - My Star (jep, midagi pole muutunud)
Kõige ägedam kummituslaul: Bandemoonium - Kus su püksid on
Suht lambist YT-st leitud lahe laul: Margaret Berger  - Samantha
Dramaatiline laul, mida viimasest superstaarisaatest veel mäletan: Kristjan Kannukene ja Rein Rannap "Õhtunägemus"
Eriauhind Mõnus tõlgendus: Elina Born ja Stig Rästa - Kõnõtraat
Eriauhind Kuulsin seda 26.12.2015 ja kuna olin enne teada saanud, et selle produtsendid on Vaiku ja Sten Sheripov, tekkis positiivne eelarvamus: Jüri Pootsmann - Aga siis
Ansambel, mida peaks vist natuke kuulama (aga pole veel kuulanud): Maria Stuart

Eesti Laulu top:
1. Robin Juhkental and the Big Bangers - Troubles
2. Kali Briis Band - Idiot
3. Elina Born ja Stig Rästa - Goodbye to Yesterday (kui see Aastahitti ei võida, võidab Taukar)
4. Elephants from Neptune - Unriddle me
Meeldejäävad teatrietendused:
Youtube'ist palju vaadatud videod:
Parimad etteasted saatest "Su nägu kõlab tuttavalt" (üsna suvalises järjekorras):
  • Saara Kadak - Kate Bush "Wuthering heights"
  • Juss Haasma  - Raul Sepper "Sein on ees"
  • Rolf Roosalu  - Peeter Tooma "Pistoda laul"
  • Mikk Mäe - Leonard Cohen "Hallelujah"
  • Lenna/Saara Kadak - Sõnajalad "Tulge kõik"
Aasta meelelahutaja tiitel kõlab ehk pisut suureliselt, aga annaksin selle näitleja Henrik Kalmetile, keda olen humoorikalt käitumas näinud nii etenduses "Lantimiskunstnikud", lühifilmis "Roosa kampsun", pikas filmis (ja seriaalis) "Nullpunkt" kui telesaates "Kontakt". Olles näinud seda, mis nähtud, võiks nüüd vaadata, kuidas tal mõni Arno Tali või Indrek Paas välja tuleb.

esmaspäev, 28. detsember 2015

Raamatud 2015

Sedakorda leidsin netist ühe küsimustiku, vastan sellele. Jutt käib siis nendest raamatutest, mis 2015.aastal loetud.

Number of books you read: 43 (sh 12 sellist, mida varem lugenud olin)
Genre you read the most from: Ää..numbriliselt tuleb vist lasteraamatuid kõige rohkem, mingi 6. Kui noortekirjandus ka sisse lugeda, saab veel mingi 3-4 juurde.
Best book you read in 2015: Lars Saabye Christensen "Beatles"
Book you were excited about & thought you were going to love more but didn’t?: Jonas Jonasson "100-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus". Mitte et mulle poleks meeldinud, aga ooooootused olid suured ja tundus, et võinuks meeldida veel rohkem.
Most surprising book you read: Javier Marias "Oxfordi romaan". Oxfordi ülikool ja külalisõppejõud olid piisavalt põnevad märksõnad, et lugema asuda ja huvitavat raamatut oodata, aga ennäe, oli hoopis sündmustevaene kunsttükk.
A Book you pushed the most people to read (and they did): No näiteks Marjane Satrapi "Persepolis", sest see oli raamatuklubi raamat.
Best series you started in 2015? Best Sequel of 2015? Best Series Ender of 2015?: Seesama "Beatles" on tegelikult triloogia, aga järgmisi osi pole mulle arusaadavatesse keeltesse tõlgitud. "Harry Pottereid" lugesin ka.
Favourite new author you discovered in 2015: Ehk "Siili elegantsi" autor Muriel Barbery?
Best book from a genre you don’t typically read/was out of your comfort zone?: James Herriot "All things bright and beautiful". Sihukest raamatut, kus esikohal on loomateema, ma reeglina ise ette ei võta.
Most action-packed/thrilling/unputdownable book of the year?:  Ei, see pole "50 halli varjundit", vaid hoopis Margus Karu "Nullpunkt".
Book You Read In 2015 That You Are Most Likely To Re-Read Next Year?: Ehk tuleb Underi "Sonettide" lugemise tunne mingis valgete ööde õhinas.
Favourite cover of a book you read in 2015: Indrek Koffi "Kirju koer" oli üleni armas, mitte ainult kaas.
23513762
Kutsu-kutsu.
Most memorable character of 2015: Johannes "Nullpunktist" ja isa "Viplalast"
Most beautifully written book read in 2015: Selle küsimuse üle mul on hea meel, interneti risukeele taustal on vahepeal hea midagi kaunisõnalist lugeda. Oscar Wilde'i "Õnnelik prints ja teisi jutte" ülekaalukalt.
Most thought-provoking/life-changing book of 2015: Jan Guillou "Kurjus" ja Caitlin Moran "How to be a woman". Elu muutmise osas ma ei tea, aga mõtteärgitust tegid küll.
Book you can't believe you waited until 2015 to read: Marjane Satrapi "Persepolis". Seda ma plaanisin juba mingid aastad tagasi lugeda, sest nägin kunagi üht katket selle põhjal tehtud filmist.
Favourite passage/quote from a book read in 2015: Kas ta nüüd lemmik on aga “I always think of each night as a song. Or each moment as a song. But now I'm seeing we don't live in a single song. We move from song to song, from lyric to lyric, from chord to chord. There is no ending here. It's an infinite playlist.” (David Levithan "Nick and Norah's Infinite Playlist")
Shortest and longest book you read in 2015: Kõige lühem Marie Underi "Sonetid" kusagil 60 leheküljega, kõige pikem "Harry Potteri" 5.raamat vist enam kui 800 leheküljega.
Book that shocked you the most: E.L.James "50 halli varjundit". Ka nii saab.
OTP of the year: Lemmikuimat armastajapaari tahetakse ma saan aru. Elizabeth ja Mr Darcy raamatust "Uhkus ja eelarvamus". See on mingi naistekate OTP ju üldiselt vist.
Favourite non-romantic relationship of the year: Majahoidja ja tüdruku sõprus "Siili elegantsis"
Favorite book you read in 2015 from an author you’ve read previously: Jeebus, polegi sihukest. Ainult sihukesed on, kelle samu raamatuid taaslugesin.
Best book you read in 2015 that you read based SOLELY on a recommendation from somebody else/peer pressure: James Herriot "All things bright and beautiful".
Newest fictional crush from a book you read in 2015: Hemingway ja Hadley Paula McLaini raamatust "Pariisi abikaasa"
Best 2015 debut you read: Tuleb välja, et ainus sel aastal ilmunud raamat, mida sel aastal lugesin, on luulekogu, kus tänapäeva luuletajad kirjutasid oma vastused Marie Underi sonettidele. Idee iseenesest jumala lahe, ainult midagi ma teha ei saa, et vanakooli luuletaja Under istub mulle enamasti paremini kui kaasajal talle vastanud.
Best worldbuilding/most vivid setting in a book: "Harry Potteri" raamatud. Raamat "Beatles" andis päris hea pildi sellest, milline võis 60ndate Oslo olla.
Book that put a smile on your face/was the most FUN to read?: "Kummi-Tarzanit" lugesin hiljuti üle. Need illustratsioonid on geniaalsed.
Book that made you cry or nearly cry: Päris sellist ei ole, aga Eve Ensleri "Vagiina monoloogides" olid mõned suht rõvedad kohad.
Hidden gem of the year: Kui peidetud, siis äkki Kate Chopini "Virgumine". Praegusel hetkel võib-olla üks raamat paljude hulgast, aga oma ilmumisajal uudne naise avameelse kujutamise poolest.
Book that crushed your soul: Jens Bjorneboe "Jonas" oli sihuke rusuv lugu sellest, kuidas üks väike poiss süsteemi (aga süsteem on ju alati inimesed, onju) poolt maha trambiti.
Most unique book you read in 2015: Tegelikult polegi vist sellist. Aga paneme näiteks Mika Keräneni "Minu Supilinn", sest ühtegi teist selle sarja (ega ka selle autori) raamatut polnud ma varem lugenud.

neljapäev, 10. detsember 2015

Telekodud

Toetun taas asjadele, mille keegi on juba välja mõelnud ja arvan neist midagi. Sedakorda telekodud - pähekaranud huvitavad eluruumid sellistest seriaalidest, mida vaadanud olen. Tulevad 6 tükki täiesti suvalises järjekorras.

Peytoni tuba (One Tree Hill)
Peyton on piinatud teismeline kunstnik, seetõttu ei saa ka tema tuba olla midagi muud kui dramaatiline. Viimast lisab asjaolu, et tegemist on ühe toaga suurest majast, kus Peyton suure osa ajast üksinda elab. Lahe näeb välja see tuba- punased seinad, seinatäis plaate, palju isetehtud joonistusi jms.

Seinal olev number on seotud dramaatilise tsitaadiga:
"At this moment, there are 6,470,818,671 people in the world.
And sometimes, all you need is one."

Sheldoni ja Leonardi korter (The Big Bang Theory)
Siin on palju raamatuid (mida pildil väga näha pole), lahe pannihoidja (kuigi panne nad vist iialgi ei kasuta), kataloogikapi moodi kapp (see võib olla ebapraktiline, aga ikkagi on hiigla lahe) jm toredaid detaile. Lisaks kaks magamistuba, mis pole läbikäidavad.

Korter on üsna elanike nägu (vaata või neid koomiksitegelaste kujusid). 

Perekond Formani maja (That 70s Show)
Esiteks: majal on mitu ust ja maja peab asuma vähemalt kolmel korrusel, sest seriaalis näidatakse keldrit, kööki-elutuba ja ülakorrusel olevaid magamistube. Teiseks: see on täis igasugust lahedat nänni (minu isiklik lemmik on riivikujuline köögivalgusti). Kolmandaks: see, et pesumasin asub keldrikorrusel tundub suht hea mõttena- ei unda teine kusagil toa kõrval või köögis.

See tugitool on kole ja lahe samaaegselt.
Ja tšekka keldris olevat lauda!

Solomonide korter (3rd Rock from the Sun)
Selline lahe katusealune ilmselt mitte kuigi suur elamine. Korteri lahedaim osa on katus, mida elanikud rõduna kasutavad ja seal istumas käivad.

Päris huvitav ämblikuvõrgu moodi aken.

Briani korter (Queer as Folk)
Brian on selline tegelane, keda tema sõber tabavalt over the hill club boyks nimetas.  Ehk et poissmees vanuses 30+ mõni aasta, kes päeval teeb oma hästitasustatud tööd ja öösel käib klubitamas, eesmärgiks jaht järjekordsele voodikaaslasele. Tema korter on tema kindlus, millega ta juba kohale meelitatud saagi veelkord pahviks lööb.

Nagu näha, on tegemist suure avatud pinnaga,
kus aukohal on sammastega eraldatud pühamu,
mille sees asub loomulikult magamistuba- minimalistlik ja
hämar.

Gilmore'i tüdrukute maja (Gilmore Girls)
Selles majas pole justkui midagi erilist, aga siin on mitu lihtsat asja, mis mulle meeldivad.
1. Üsna ruumika esiku olemasolu (sest esik on tänapäeva elamistes tihti selline koht, mis kipub ära kaduma, astud õuest kuhugi kööki kohe).
2. Köök on täiesti eraldi ruum (ka see pole uuemates elamistes enam kuigi tavaline).
3. Köögis on kraanikausi taga aken (mingil põhjusel mulle väga meeldib see mõte, et nõusid pestes saab aknast välja vaadata).
3. Üks magamistuba asub esimesel ja teine teisel korrusel - ühest küljest hea inimestele, kes eelistavad privaatsust, teisalt on hea omada magamistube kahel tasandil juhuks, kui sul näiteks jalaluumurd on ja teisele korrusele on jama liikuda.
4. Majal on terrass - mina pole veel ühtegi terrassivastast inimest kohanud.

Vaataja peaks uskuma, et selles majas on köök, elutuba,
2 magamistuba ja 2 vannituba. Minul on ausalt öelda natuke
raskusi- tundub hiigelsuur majakolakas.

Viimaks kõige lahedama detaili eriauhind. See läheb ühele padjale seriaali Brothers and Sisters tegelase Kevini kodust.
Sedasorti iroonia on teretulnud.

esmaspäev, 7. detsember 2015

See osa, mille seriaali vaadates edasi kerid

Mul tuli mõte, et vaataks selliste seriaalide tunnusklippe, mida ma pole vaadanud. Ja vaatasingi sellise pilguga, et kas see tunnusklipp (või opening credits või theme või mis ta on) tekitab minus huvi seriaali vaadata. Mõni isegi tekitas. Siin on tulemused:

Boardwalk Empire - Kiirendusega mere- ja taevavaated, peategelane rannal seismas. See on küll intrigeeriv. Mida see mees vaatab ja kes ta üldse on? Miks meri tohutul hulgal pudeleid kaldale uhub? Ma tahaksin ausalt öeldes teada.

Dexter - Näidatakse nimitegelase hommikut. Ta ei tee midagi erilist: lööb sääse maha, lõikab habet ajades sisse, praeb endale liha, pressib puuviljast mahla jms. Ometi serveeritakse seda sihukeses kastmes, et kergelt õudne hakkab. Veiderlõbus taustamuusika teeb kogu kompoti üsna kummaliseks (heas mõttes). Kunsttükina väga lahe klipp. Kui õõvasarjad oleks minu teema, siis kutsuks vaatama küll.

Breaking Bad - Väga nutikalt välja mõeldud. Põhineb Mendelejevi tabelil, kust mõningaid tähti vajalike nimede moodustamiseks kasutatakse. Vaatamishuvi just eriti ei tekkinud, sest keemia väga ei tõmba.

Breaking Bad  - sotsiaalmeedias leiduva põhjal vähemalt
maailma parim seriaal.
Entourage - Suurem osa ajast on mul suht suva, sest näidatakse, et keegi sõidab autoga ja mis pilt siis autoaknast tänavale avaneb. Aga. Lõpus selgub, et suhteliselt ägeda autoga sõitjad on neli noort poissi. Mis asja on neil sihukese autoga sõita? Kas tõesti kuulub see ühele neist? (Selle sarja puhul on tegelt nimi kõige lahedam asi. Et seda peab hääldama anturaaž, mitte enturidž vms.)

Freaks and Geeks - Kujutatakse seriaalitegelaste aastaraamatufotode pildistamist. Näidatakse inimest ja all on näha näitleja nimi- sihuke traditsiooniline. Mulle meeldib, aga ehk isegi natuke liiga traditsiooniline, võiks mingi vimka veel olla sees.

Homeland - Väike tüdruk vaatab telekast president Reaganit, siis vaatab natuke suurem tüdruk president Clintonit ja lõpuks täiskasvanu president Obamat. Meeleolu on kuidagi sünge, video suhteliselt mustvalge toon vist tekitab ka seda. See on väga õigesti, et kui Damian Lewis seriaalis mängib, tuleb teda kindlasti kohe alguses näidata, mulle mõjub hästi. Aga see on siis vist mingi poliitika ja riigikaitse teemaline sari?

Damian Lewis rolli eest võidetud Emmyga.
Justified - Kogu värk kestab ainult 30 sekundit ja kõik toimub väga kiiresti seega, aga see keskkond, kus kõik siin toimub, on kuidagi salapärane ja lahe. Kaasa aitab ka bluusi moodi räpplugu, mis taustal käib. Nagunii on mingi krimivärk (nagu nad kõik).

Pushing Daisies - Ossa kui nunnu! Mesilane lendab, väljad rohetavad, lilled õitsevad. Tundub nagu ilusa lastefilmi algus. Üks surnuist tõusev koer ja taustal rääkiv mees vihjavad, et päris lastefilm see pole. Siiski tundub helge ja tore, seda võiks vaadata küll.

The Sopranos - Klipp kujutab linnas autoga kodu poole sõitvat peategelast. Noh, ja mis siis linna peal kõik näha on, onju. Kogu lugu on filmitud liikumises (sõidu pealt), seega tekib sama efekt, mis autoga sõites aknast välja vaadates- kõik lendab mööda. Minu jaoks täiesti vastunäidustatud, sest liikumise vaatamine ajab väga ruttu südame pahaks. Aga see taustalaul "Woke up this morning..." on väga lahe.

The Walking Dead - Jätab mulje, et mingi katastroof on toimunud, äkki on isegi inimesed maailmast kadunud (sest mitte ühtegi pole näha)? Kui seriaali nimi ja see algus kokku panna, tundub, et äkki on zombide õudukas? Kui see oleks mind huvitav teema, tekitaks täitsa huvi. Aga see muusika ajab judinad peale.

Maitea, mis teie nüüd selle infoga pihta hakkate, aga mina igal juhul peaks vaatama vist seriaale Boardwalk Empire ja Pushing Daisies.