Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva märts, 2006 postitused

Kevade põletik

Minu kõige hiljutisem ja tulisem haigus.Väljendub selles, et kogu aeg on selline tunne nagu tahaks midagi hirmsasti, aga ei tea ise ka, mida ja seega ka ei saa seda.Natuke tegelt tean ka.Täna käisin Kathriiniga mitmesugustes poodides.Tekkis tahtmine midagi õrna ja õhulist osta, midagi heledat või lillelist... Aga suurim sündmus oli täna see ,et lõpuks sain uusaja kontrolltöö tulemused teada.Uskumatu- üle D ei oodanud, aga C sain.Wiii!!!!!!!!!! Homme on veel märts, plirts-plärts...Kui veelkord järgnevuse ja ringluse teema juurde tulla, siis loodan, et see, mis seni on tundunud looduse seaduspärasusena, seisma ei jää.Alati on ju ka võimalus, et mõni ringi ühendavatest ahelatest taas tugevamana esile tõuseb.Aga ring on just nii tugev, kui on tema nõrgim lüli.Ja vaat see minu ringi nõrgim lüli on küll nii nõrk, et ajlugu lausa vaikib sellest.Mõistujutt?Jah. Oo,Raatuse ühika aken, mis on sinu vaates nii erilist, et ma siit välja vaadates alati nii teisetooniliseks muutun?:P Teisipäeval oli

Noniii

Dziizös....ärge mitte kunagi olge liiga kaua üelval.Sest kui te siis lõpuks magama lähete ja jälle üles ärkate, on nii paha olla- süda peksab ja ajab iiveldama...Aga kui te arvate, et öö on tema vaatamist väärt, siis laske aga käia, kes siis noorena ikka homsele päevale mõtleb:P Kui tädil oleks rattad all, siis oleks ta omnibuss. Kui Kaisa oleks multikategelane, oleks ta Kunksmoor. Eile õhtul olin ma taaskord omadega sealmaal, et mõtlesin järgnevustele oma elus. Õigemini neile järnevustele oma elus siin Tartus. Loodus ei salli tühja kohta...Kõik see on ju tegelikult igavene ring, mis aina tiirleb, lihtsalt me ei saa sellest alati aru ja võib-olla polegi sellele vaja nii tihti mõleda, elu vajab ju elamist. Miks mu käed värisevad? oma tähte järgida püüda ära hoida kurja ikka räägin räägin mööda iseenesest nii ka kõigist teistest aga vaikimise sügav hingetõmme annab aja tagasi võimaldab mäletada SELLEKS ET UNUSTADA ja jõuda algusesse kestvasse algusesse ja vaikimise sügav hingetõmme toob

Tahtsin veel lisada...

...et mulle meeldib üks poiss.Ei, kaks hoopis.Nemad ei tea seda ja ma ei ütlegi neile.Kõik rahul:) Ja õppejõu tänane lilla pluus meeldis mulle ka.Väga kena;) Lisaks sellele olen ma otsustanud hakata ristsõnadega auhindu võitma.Miljonimängu mind ju ei kutsuta:P

Kõige kummalisem kevade algus?

Paistab, et nii kummalist kevade algust polegi olnud.Eile magasin kella 11ni, peale kooli võtsin raamatukogust ühe sopaka, mida olen juba vähemalt 3 korda lugenud(seega sopp oma tuntud headuses:P) ja kõndisin seda lugedes mööda jõeäärt. Sattusin oma teel poodi, kust sai seda ja teist mõttetut ostetud.Selle asemel, et koolijampsi lugeda, sukeldusin tolle soparaamatu maailma, täitsa põnev oli:P Kui juba natuke hämarduma hakkas, mõtlesin, et peaks midagi tegema veel.Läksin jälle raamatukokku ja võtsin Kiiigelaulukuuiku plaadi.Järgmised paar tundi oli "Vaikuse laulu" terror.Ei soovita kellelegi.Muidu väga kena laul, aga 27 korda järjest hakkab natuke valesse kohta mõjuma. Igal juhul jalutasin "Vaikuse laulu" kuulates kaubamajja-jah, meie 3korruseline valgust täis sõber.Käisin kõigil kolmel korrusel igas poes,mis vähegi huvi pakkus.Uskumatult vähe lolle oste tegin tegelikult. Pool tundi umbes veetsin Apollos mingit numeroloogiaraamatut uurides.See ütles jällegi, et minu

Ühte ja teist kevade esimesel päeval

Niisiis...hommikul mingil moel bussi peale.Paistab, et minu trügimisoskus on nende kahe treenimisaastaga natuke arenenud.Või oli täna lihtsalt soodsam stardipositsioon,kust bussiust rünnata?:P Igal juhul bussi peale ma kuidagi mahtusin ja jõudsin õigeks ajaks Tartusse.Ja mida ma siin esimese asjana kuulen? Et 3000-sõnalise referaadi tähtaeg on järgmisel nädalal??? Nagu ikka ei ole asjad nii halvad, kui paistavad, ja mitte midagi siiski järgmiseks nädalaks tegema ei pea.Hea seegi. Lisaks sellele tundus mulle vahepeal, et olen haigeks jäänud, aga see halb enesetunne tuli vist hoopis sellest, et kõht oli tühi:P Sõin oma saiakesed ära( sest muuks pole täna aega) ja oli juba küll natuke tervem tunne:) Aga nädalavahetusel tuli ühel hetkel kange tahtmine Pariisi minna.Väga lahe oleks, kui saakski nii, et tuleks lambist mõte ja lähekski.Vaataks kõik kuulsad ja vähemkuulsad monumendid ära seal ja läheks istuks oma kakaotassiga kusagil hämaras punase valgusega kohvikus.Mängib tüüpiline prantsuse

Tšauki!

No mis ma oskan öelda? Väljas ju päris kevad kohe:)) Lisaks sellele on mul käimasolevas uusaja loengus väga hea vaade.Kõigele: õue ja õppejõule ja ette ja taha(kes veel ei teadnud, siis mul on silmad seal:P) Vaatamata sellele, et tegelen jälle mingi astoloogilise jampsiga, mis mulle väidab, et mul on suur võimalus jäädagi vallaliseks ja lastetuks, loen mina ikka Orkuti laste communityst inimeste laste nimesid:)Eile käisin teist korda elus Ihastes.Lõpuks ometi oli Tartu Noortekoorist ka kasu mulle, muidu maksa muudkui peale:D Ja tasuta söögist ei ütle kunagi ära:) Kuigi tuleb tõdeda, et toda šnitslit oli kohati natuke raske lõigata, mina ei tea kas oli nätske või midagi:P Aga polnud halb šnitsel:)Usutavasti läheb kevad veel paar korda ära, enne kui ta päriseks meile tuleb, ja loodetavasti tuleb sel aastal kevad teisiti.Ma ei mõtle selle all linnugrippi, vaid ikka kevadise tuule uutmoodi hõngu:)Täna lähen ära koju ja vaatan raudpolt terve nädalavahetuse telekat!

Üks imelik jutt

Lugesin praegu Postimehest Paul Goble'i artiklit "Banaanid Lennarti tütrele".Jah, nüüd ma saan vist natuke paremini aru, miks kolmapäevane loeng temaga ära jäi. Nii kummaline mõte,kui see praeguses situatsioonis ka pole, tundub mulle, et see aeg, kus president Meri pidi välismaalt banaane kaasa tooma, on nüüd tagasi.Mina näiteks pole küll nii rikas, et endale poest banaane osta. Eesti on vist ikka tõesti banaaniriik, kogu aeg on nendega mingi jamps. Aga õnneks on meil odavad Poola õunad:) Eile sain ma teada, et maailmas, või mis maailmas, siinsamas Tartus, on ikka VÄGA mõistlikke inimesi olemas.Või nad ainult püüavad ennast sellisena näidata? Ei usu.Aga ma usun, et kõigi jaoks on nii parem. No ma ei saa aru, mis mõtet mul on siin mingit mõistujuttu ajada, millest ehk ainult ma ise aru saan.Mingi julm inside joke'ide teema käib.Ah, võiks juba vait jääda äkki,selg ka valutab:( Hmm, ja ikkagi Kristiina Ojuland ei imponeeri mulle.Praegu ajab miskis saates seal omaarust vä

Emakeelepäev

Selline päev siis.Mis oli hommiku esimene uudis? Teadagi mis.Olen juba jõudnud palju lugeda, et Lennart Meri oli Eesti ainus president.Ma arvan tegelikult ka nii.Sest tema seadis lati nii kõrgele, et seda ületada on üliraske.Jäägu edasised suured sõnad suurte sõnameistrite teha, mina tahan lihtsalt öelda, et mul on alati kahju, kui lahkub mõni inimene, kes mulle on autoriteet.Imelik asi on see ka veel, et ma pole hommikust saadik sisuliselt midagi söönud peale paari väikse šokolaaditüki, aga kõht pole tühi üldse.Ja see, et sain ühe raamatu lõpuks kätte, mida juba ammu taga olen ajanud:)Aga peamine on see, et täna on emakeelepäev.Tea kas peaks veel õhtul Kristjan Jaagu juurest läbi astuma ja talle paar sõna ütlema? Et selle maa keel on taevani üles tõusnud ja otsibki endale igavikku, juba kaua-kaua ja ma usun, et on selle juba leidnud või kohe-kohe leidmas.Enam ma ei usu, et eesti keel on surev keel.Oleks ma nii ka natuke varem mõelnud, oleksid asjad praegu hoopis teised ilmselt. Aga nü

Täna

Täna ma täheldasin taaskord, et kevadel on palju kergem hommikuti tõusta ja seda, et midagi on ehk toimumas inimestega mu ümber.Kui muidu mitte, siis ehk ilusa kevadilma puhul võib endale ikka mõningaid illusioone lubada.Ükskõik, et nad teiste kohta käivad:)Levis õudusjutt 8000 sõnalisest kirjalikust tööst, aga elu on ikka ilus ka vahel kui temalt seda oodata, maht nagu naksti ainult 3000 sõna hoopis!Täna vist ootavad veel natuke ebameeldivamad asjad ees.Sest kes siis ikka tahaks kellelegi öelda midagi, mis toda teist kindlasti kurvastab.Aga ausus maksab ka ometi midagi. Ja vabadus- ja õigustunne. Kuidas kõik nii keeruliseks läks, ei tea, aga ehk polegi vaja küsida, tegemist on ju ometi minuga!Vist elus kaunimat ei olegi kui - ootus, sest suveks juba valmistuma alganja talve tulisemalt maha salgan.Ma arvan, et ma siiski võisin eelmises elus Marie Under olla.Kuidas muidu keegi oskab nii täpselt seda öelda, mida mina mõtlen. Aga ma mõtlen veel seda ka, et see ootus ei pea ainult kevade k

Slaidishow täies hoos.Või poolikus

Eile kirjutasin päikesest, mis mind loodetavasti ühel päeval äratab. Täna oligi see päev! Ärkasin isegi enne kella. Milline hull küll pühapäeva hommikul äratuskella peale ärgata tahab? Mina.Aga hommik oli väga informatiivne. Sain teada, et Kristjan Rahnu on Moskva sise-MMil võistlemas ja et Taavi Veskimäel on aasta ja kahe kuu vanune tütar Anett, kes veel ei räägi.Ja siis on veel olemas mingi Armini-nimeline ärimees, kes sai Tuglase novellipreemia. Mulle meeldib kohe Vikerraadio! ;) Lisaks sellele suutsin samal ajal vist oma koristamisrekordi püstitada.Kliinilise näoga ühikatuba, mis lihtsalt ei saa sassi minna, õnnestus mul 2 tundi koristada.Aga ka siis oli kell alles 12. Nüüd on juba 3 ja olen parajasti ametis sellega, et tõestada, kuivõrd kaval mees oli Konrad Adenauer.Suht kaval oli:)Aga eile oli taas üks huvitav päev.Uued inimesed ja vanad tuttavad uutes situatsioonides+ tõdemus, et noorus on hukas. Hirm tuleb lausa peale, vaadates mingit piitspeenikest 13-14aastast tüdrukut, kell

Jälle siin

On inimesi, kes kaanatavas seljavalusid ja on inimesi, kes kannavad CosmoDisci...On inimesi, kes on armsad koos ja on inimesi, kes seda pole:) See polnud vist õige smaili koht, aga ma pole kunagi seda taotlenudki. Ega mul ei ole midagi öelda tegelt, niisama teen siin aega parajaks või parajamaks...hullult palav on, aga ma ei kavatsegi päikese kohta midagi halba öelda, lõpuks ta tõesti paistab.Ma juba ootan seda aega, kui ma pean kella 12ks kooli minema ja ärkan juba kell 8, sest päike ei lase enam magada. Ok, see on juba liiast...

Reede viimased minutid veel hiljem

Nonii, paistab et see süsteem siin aeg-ajalt jampsib.Kui sain oma eilse kirjutise läbi häda siia täna üles pandud, siis tekkis ikkagi mingi jamps ja asi ei tööta. Eile sain targemaks.Paistab, et on toimunud muutusi minus endas, mida ma pole ise varem täheldanudki, aga eile sain kuidagi aru.Tundub, et minu avastused enda kohta sünnivad läbi vestluste.Mitte et keegi teine mulle minu kohta midagi väga uut ütleks, aga ma ise avastan jutu käigus äkki, et olen vist suhteliselt teist nägu läinud. Igal juhul eile otsustasin, et mul on vaja vabadust ja iseolemist, tuules lehvivaid juukseid ja naeratavaid nägusid, kuuma kakaod ja sooja kevadvihma ja õnnestumisi ja kukkumisi ja tõusmisi ja edasiminekuid... Need hirmutavad mõtted, millest eelmisel korral kirjutasin, ei tundugi enam nii õudsed, vaid kevade soojendavas valguses hoopis huvitavad;)

Jälle üks juttt

Hmm, paistab, et eelmine kord siia kirjutades oli mul Prantsuse revolutsioon sisuliselt peas, nüüd on nädal omad korrektuurid teinud.Aga hinnet ikka veel ei tea...See selleks. Aga tegelikult mulle too revolutsioon täitsa meeldis.Lugedes tulid pildid silmade ette ja mõtted sellest, kuidas ma ise revolutsioonist küntud Pariisi tänavatel kõnnin või kellegi eest ära jooksen ja põrkan siis kokku mõne noore revolutsionääriga ja siis läheme temaga kuhugi kuuri alla ja räägime vaimustunult sellest, kuidas revolutsiooniideed on meid mõlemaid vallutanud ja kuidas maailm ei saa ega tohi enam kunagi olla endine, sest revolutsioon on KÕIK. Garmarna kontserdil jõudsin vahepeal käia, mis oli nii vahva:) Keevitamine on siiski midagi sellist,mis kontsertsituatsioonis täiesti sobib.Muidu ka tegelikult.Jah, ikka. Nii et ma üldse ei süüdista seda kontserti, kuigi just sellepärast olen ma praegu miinustes.Rahaliselt ma mõtlen.Naistepäev kujunes üsnagi ootamatuks.Päeval lasin mingil põhjusel ennast taaskord

Laiskus? Loobumus?

Nuu, mis ma siin passin? Eks ikka sellepärast, et on võimalus ja et õppimisega võrreldes on see võrratult parem meelelahutus... Täna oli igal juhul küll natuke juba kevad kui akna lahti tegin. Tegelt on see hullult nõme, et siin ühikas ei saa akent muidu lahti teha kui ainult kaldasendis.Tahaks mõnel kenal õhtul ehk aknalegi istuda, aga ei saa, lukk lausa on aknal ees.Eks ta on vist õige ka, muidu oleks juba ammu mõni vend siit 9,korruselt alla hüpanud. Nojah, aga suurema osa ajast sobib mulle (ja mu kaaslastele) suurepäraselt ka lihtsalt laua peal istumine, spetsiaalne mõiste "lauajutt" on isegi olemas:) Ja üldse, täna ma vaatasin üle pika aja, et täitsa kena vaade mul siit.Täitsa kena päev vist täna oli, nii mõneski mõttes.Ainus asi, mis mulle närvidele käib, on orkut.com.Mul on kõrini sellest "no donut'ist" ! Homme, see tähendab täna, on juba teine märts...