Otse põhisisu juurde

Lugemispäevik 2019-2023 : suur kokkuvõte

Loomulikult sai kõik taas alguse minu tabelite- ja statistikaarmastusest. Kui mingid andmed on olemas, siis muidugi on neid ju hea tabeli kujul säilitada ja täiendada ja neist järeldusi teha. 

Niisiis, minu lugejaprofiil viimase 5 aasta (ca 350 raamatu) põhjal.

  • 2019. aastal lugesin 33 raamatut,
    2020. aastal 70 raamatut (kurikuulus koroona-aasta, kus asi esmakordselt nö käest ära läks),
    2021. aastal 66 raamatut,
    2022. aastal 108 raamatut (otseses seoses tol aastal vabalt saadaval olnud audioraamatute hulgaga),
    2023. aastal 71 raamatut.
  • Kõige populaarsemad kuud, kus mõni raamat läbi saada, on mai, juuli ja oktoober, kõige loiumad lugemiskuud jaanuar, veebruar ja märts. 


Enim, 22%, on mingil moel internetist leitud raamatuid. 14% puhul olin sama autorit varem lugenud, 11% puhul olin sarja eelmist osa lugenud. 11% raamatute lugemisajendiks oli audioraamatu kättesaadavus. 9% juhtudest nägin raamatut (suht suvaliselt) raamtukogus või -poes. Teisi ajendeid esines vähem.

Päris vähe esinenud variantidest on näiteks juhtum, kus lugesin raamatut, sest selle autorit mainiti ühes teises raamatus (õigupoolest oli ta seal niuke tähtsuseta kõrvaltegelane, linnaelanik). On 3 sellist raamatut, mille kohta mäletan, et konkreetselt keegi soovitas, 3 raamatu kohta kuulsin televisioonist (nt uudislõik, et Andra Teedel ilmus luulekogu), 3 raamatu lugemine oli mõne reisiga seotud (nt enne Viini minekut lugesin "Minu Viini"), 4 raamatu puhul olin enne lugemist näinud selle põhjal tehtud filmi või seriaali (tavaliselt eelistan vastupidist järjekorda). 

Variant "ei mäleta" oli ka muidugi esindatud, 6% raamatuist sellised.


  • Kõige varasema sünniaastaga autor on Jane Austen (1775), teadaolevalt kõige hilisem Faridah Àbíké-Íyímídé (1998). 
  • Viimane on ilmselt ka kõige keerulisema nimega autor, temaga võiks konkureerida veel Tadhg Mac Dhonnagáin ja Chimamanda Ngozi Adichie.
  • Üle kolmandiku loetud autoreist on sündinud 1970 või hiljem. 18% autorite puhul ei tea sünniaastat. (On aina levinum tendents, et mingi tohutu bestselleri autori vanus pole internetile teada.) Ühtegi teadaolevalt 21. sajandil sündinud autori raamatut pole veel lugenud.
  • 82% autoreist on elusolevad autorid. 
  • Kaks kolmandikku autoreist on naised, kolmandik mehed. Leidub ka üks määratlemata sooga autor.
  • 6 autorit kannavad eesnime Julia/Julie/Jules, 4 autori nimi on Anne, 4 autori nimi Katherine/Katie/Katrin.
  • Korduvad perenimed: Hawkins (Paula ja Rachel), Jansson (Tove ja Anna), King (Stephen ja Lily), Miller (Ben ja Madeline).
  • Rahvused: briti autoreid 69, ameerika 62, eesti 38, rootsi 12, norra 11, saksa ja vene 8, iiri ja kanada 6. Kokku 34 eri rahvusest autorit ja 1, kelle rahvust ei tea.
  • Enimloetud autorid on Alexander McCall Smith 13 raamatuga (11 samast sarjast, 2 eraldi), Alice Oseman 10 raamatuga (9 samas maailmas, 1 eraldi) ja Holly Bourne 5 raamatuga (kõik eraldiseisvad).
  • 18% autoritelt olen lugenud rohkem kui 1 raamatu.

  • 36% raamatutest on 301-400 lehekülge, 26% raamatutest 201-300 lehekülge. 4 % on üle 500 leheküljega. 
  • Pea kaks kolmandikku raamatuist on loetud paberil, e-raamatuna viiendik ja audioraamatuna 16%.

  • 82% loetud raamatuist on esmailmunud 21. sajandil, 15% 20. sajandil ja 3% 19. sajandil.
  • Igast 20. saj. kümnendist on loetud mõni raamat. Populaarseim 1990ndad (13 raamatut), 1960ndail ilmunud raamatuid loetud vaid 1 ("Albert" Ole Lund Kirkegaardilt, täitsa juhuslikult loetud asi).
  • 21. sajandi populaarseimad ilmumisaastad on 2020 (36 raamatut), 2019 (32 raamatut), 2018 (27 raamatut), 2021 (24 raamatut). 2000. aastal ilmunud raamatuid loetud vaid 1 (Michel Faber "Naha all"). 

  • 64% loetud raamatuist on originaalis kirjutatud inglise keeles, 13% eesti keeles, 5% norra keeles. Kokku on 18 erinevas keeles kirjutatud raamatuid, 1 raamatu puhul pole kindel, mis keeles ta algselt oli.
  • Napilt rohkem kui pooli loetud raamatuist lugesin eesti keeles, teine pool inglise keeles. Lisaks on 3 rootsikeelset raamatut ja 1 saksakeelne (see on naljakas lugu, tegelikult ma päris raamatu mõõtu raamatuid siiski saksa keeles ei loe). 

  • Pea kolmveerand raamatupealkirjadest on 1-3-sõnalised, pikimas pealkirjas on 18 sõna.
  • On 2 numbriga algavat pealkirja ("12 tooli" ja "44 Scotland Street"), olemas kõigi tähestiku tähtedega algav raamatupealkiri, välja arvatud ö, x, y. Populaarsed on a-tähega algavad pealkirjad (isegi kui artiklit a ei arvesta) ja m-tähega pealkirjad näiteks.


Lihtne reegel: pane oma raamat Londonisse toimuma ja mind juba pooleldi huvitab. Statistika näitab ka: kolmandikus loetud raamatuist toimub tegevus Suurbritannias. Järgnevad USA (19%) ja Eesti (8%). Lisaks neile on veel 30 erinevat tegevusriiki, 1 raamat põhitegevusega kosmoses ja 3 mingisuguses alternatiivmaailmas (nt teisel planeedil). Üldises plaanis olen siiski üsna Euroopa-keskne. Euroopaliku-keskne oleks ehk paremgi sõna. 

Tegevuskohad kaardil. Euroopas on tihedalt.



Žanri määratlemine on subjektiivne asi. See, millisest žanrist mõni Goodreads või muu koht väidab raamatu olevat, ei lähe alati minu arvamusega kokku.

Kolmandiku raamatute puhul on žanrit raske määratleda ehk tegemist on lihtsalt või üldiselt ilukirjandusega. Neist, mille žanrit lihtsam määratleda, on 15% romantikat (lihtne lugeda), 12%  noortekirjandust (räägib sellises vanuses inimestest, kelle sise- ja välismaailmas palju toimub ja muutub), 11% ajaloolisi romaane (parim viis ajalugu õppida ning jälgida aja mõju inimesele ja vastupidi). Neid raamatuid, mis pole ilukirjandus, on loetuist 5% ja kusagil pooled on ajalooga seotud.

Kusagil viiendik raamatuist on sellised, millest on (mulle teadaolevalt) tehtud film, seriaal, teatrietendus vms.

Veidi alla veerandi loetud raamatuist kuuluvad (sisu mõttes) mõnda sarja. 



Näide.
14 põhjust, miks Katie Bishopi "Suvetüdrukud" on väga tüüpiline minu loetud raamatute hulgas: 
  • briti autor 
  • naisautor
  • elusolev autor
  • autori nimi on Katie
  • autori sünniaasta on hilisem kui 1970
  • raamat on ilmunud 21. sajandil
  • raamat on originaalis kirjutatud inglise keeles
  • mina lugesin raamatut eesti keeles
  • lehekülgede arv on vahemikus 300-400
  • pealkiri on ühesõnaline
  • raamatu tegevus toimub (ka) Suurbritannias
  • žanrilt üldine ilukirjandus
  • loetud paberkandjal 
  • loetud oktoobrikuus

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Eva Koff "Õhuskõndija"

Selle raamatu puhul on mul mõistus ja tunded täitsa eraldi.  Mõistuse versioon Läbimõeldud tegelaste, köitva tegevusaja ja -kohaga kaunisõnaliselt kirjutatud lugu. Autor on tubli uurija ja inimhingede insener, lisaks meisterlik sõnaseadja. Andke auhindu. Tunnete versioon Miks juba teisel leheküljel hakkab pihta üks nutt ja kurbus? Kas ma jaksan seda lugeda? Oo, tegelastega juhtub ka häid asju, vist siiski jaksan. Näe, raamatu kaaned on ka ju enamasti heledates toonides. Õhuskõndija... õhk viitab ju ka millelegi kergele? Vist siiski mitte. Paistab, et tegelastega juhtuvad nüüd järjest vaid halvad asjad. Kas ma jaksan seda lugeda? Noh, poole peale juba jõudsin ju. Midagi sellist on juba olnud. Kas need naised hakkavad taas millestki vabanema? Emantsipatsioon ja see. Miks keegi kunagi õnnelik pole? Kas siin mõeldakse õhuskõndija all kedagi, kes kõnnib, sest lennata ei saa? Ängistav on. Kuhu mul see õnnelike lõppudega ajaviitekirjanduse nimekiri nüüd jäigi? Siin on niisiis kaks peatege...

Helen Eelrand "Pasodoble"

On 2007. aasta ja Tallinnas elav Dagne läheb hispaania keele kursustele. Tal tekib (olemasoleva elukaaslase kõrvalt) suhe hispaanlasest õpetaja Domenicoga. Muud nagu polegi. Eks ikka tekkis erinevaid mõtteid, kuidas seda lugu arendatakse ja mis juhtub, aga samas oli lõpptulemuse osas asi vist kogu aeg suht kindel.  Jupike tegevust toimus ka Hispaanias. Sealne tegevuskoht Tarifa on Gibraltari väina juures päris Hispaania lõunatipus. Kuivõrd ka Domenico jutus oli oluline "maailma lõppu minek", oli niuke tegevuskoht päris sobiv. Väga lobe lugemine, enam-vähem ühe õhtuga õnnestus läbi saada. Alguses veidi segas jutustamise stiil. Üritas nagu väga vaimukas olla. Siis kas harjusin ära või tõmbaski autor tagasi. Samas kohati tundus ikka niuke ülbe, mõned konkreetsed laused eriti. Peategelane hakkas aina vähem meeldima. Jutustamisel kasutati autori hääle tehnikat. (Pole kindel, kas see on ametlik termin.) See on see, kus autor pöördub otse lugeja poole (nt Hea lugeja, nüüd pean sulle...

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...