Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva november, 2010 postitused

Miks kusagilt "Für Elise" kostab?

Juhtusin kontserdile (täitsa hea, kui niimoodi "juhtuda" saab). No vot, istusin siis seal ja mõtlesin, et oh, äge , aga siis kargas pähe, et ega tegelikult ei oskagi suurt muud öelda. Meeldigu kui palju tahes, ma ei valda kaunisõnalisi muusikakirjeldusi ütlemaks, miks siis on nii äge. Teisalt muidugi pole ka ju mingi kriitik, ehk piisabki, kui öelda et nii äge, sest mul oli hea tunne kuulata. (Aga võib-olla lihtsalt ei viitsi piisavalt mõelda.) Pianistsolist oli natuke lõunamaisem mees kui eestlased ja musitas lille lavale toonud tüdrukuga (see viisakusvärk põskedega st). Eks tulnud minulgi meelde kauged ajad, kui lilleõiega lavale sai satutud. Mõtlesin, mida ma oleks teinud, kui keegi oleks oma põsega minu oma ligi tulnud. Lava peal. Siises. Võib-olla polekski midagi enneolematut juhtunud, sest mis sa ikka teed, ära ei jookse ju. Lihtsalt et...ei tulnud iial selle pealegi, et midagi sellist võiks üldse ette tulla. Hea ka, et ei tulnud. Ei, ma mitte paha pärast, lihtsalt eest

See ei ole uni

Magamine on nõrkadele, mina kaabin hoopis FB-st esimesi silmahakkavaid nimesid endale siia kokku ja teen mingeid nimekirju. 1. Agnes 2.Mari 3.Liisi M. 4.Margit 5. Merilin 6. Anni 7.Pille 8. Kaarel 9.Tauno 10. Liis 11. Gaily 12. Mailit 1. Have you ever kissed number 7? Absoluutselt mitte kunagi. 2. What's the best memory you have of 9? "Twist in my sobriety" 3. When is the next time you're going to see 4? Kui mitte enne siis järgmisel kevadel ehk. 4. Is number 8 pretty? Ma ei tea, kas isaste kohta üldse kasutatakse seda sõna? 5. What was your first impression of number 10? Huu, ega enam mäletagi. Rääkis midagi. Jah, äkki oligi et jutukas sihuke, ja mulle meeldib, kui võõrad on jutukad, sest mina ei ole võõrastega kuigi jutukas. 6. How did you meet 3? Eks ta olnud ka seal õue peal. 7. Is 11 your best friend? Seda mitte. 8. Have you seen 5 in the last month? Praegugi võin minna ja vaadata, kui tahan. Heh, ei õnnestunudki, on teki üle pea tõmmanud. 9. Do you think 2 has a

Klope

Praegu avastasin, et on teatavat sorti muusika, mida mina nimetaksin jalaväristamismuusikaks. Tähendab et sellel on sihuke rütm, mis paneb jalga väristama. Coldplay näiteks on üks bänd, kellel on hunnik selliseid lugusid. Kurikuulus Kings of Leoni "Use Somebody" ka. Rütm on nagu siuke kiire tõk-tõk-tõk-tõk-tõk ja sellepärast tulebki jalga ainult väristada, sest nõksutada ega kiigutada teda lihtsalt ei jõua siukse tempo juures.

Otse elust #n

Järgneb hulk tsitaate ühelt 73-aastaselt(muidugi 73, mitte näiteks 72 või 74) mehelt, kes oma mõtteid mitte endale hoida ei tahtnud. Ja kuivõrd ta nii kõva häälega rääkis ja mul üleskirjutamisvõimalus oli, siis loodan, et ta ei pahanda. Onu suhtes midagi halba ei mõtle, las tema arvab, mida tahab. Lausete rohkuse poolest võiks arvata, et kaua aega kuulasin seda juttu, aga tegelt ainult mingi alla 10 minuti. Ja pooli asju ei jõudnudki tegelt üles kirjutada. Igal juhul väga huvitava lühiülevaate sai sellest, kuidas üks sihuke mees asju näeb. "Eesti rahvas on ära segatud. Oota-oota, hiinlane tuleb ka veel ära siia. Ansipil on juba lepingud tehtud." "Ega te eile ei vaadanud seda Võsa Petsi?" "Ikka vaatasin."* "No kurat, igal pool tehakse inimestele liiga." "On, mis see Võsa Pets muidu on, aga hakkaja mees on." "Muidugi."* "Puhas poiss ja tehtud poiss ja Brüsselis ka veel." (S.Kallase kohta) "Mina ei ütle muud midagi

Lisamärkus

Olles viimased paar kuud ainult telliseid lugenud, on suhteliselt kummaline hoida käes 200-leheküljelist tillukest raamatut, mida ma tõepoolest jaksangi ühes ülestõstetud käes hoida kauem kui paar minutit. "Joosepile oli ikka tundunud, et isal oli vähe sõnu. Ta oleks neid justkui kokku hoidnud. Nagu oleks tal neid olnud kasutada piiratud hulgal. Joosep kujutles mõnikord õhtuti, et isa hoiab sõnu magamistoa suures kapis - kui kapp tühjaks saab, peab isa surema. Seetõttu ei raisanud isa sõnu. Ta ütles seda, mida olukord nõudis, ei silpigi rohkem." Jan Kaus "Hetk" Mulle meeldib see mõte sõnadekapist. Et kõik, mida sa elu jooksul ütled, tuleb sealt. Mõnel on suur seinakapp, mõnel kummut, mõnel mingi pisike laegas. Heh, praegu tuli mingi haige kujutluspilt sellest, kuidas enne lapse rääkimahakkamist toimub siuke tseremoniaalne kapivõtme üleandmine. Ainult ei tea, kes see võtmetega kunn siis võiks olla, kes neid jagab. Indias näib olevat kõnejumalanna olemas. Vac on nimi.

And then we continued blissfully into this small but perfect piece of our forever.*

Lõpetasin hommikul "Videviku" tetraloogia viimase osaga. Kokku veidi vähem kui 2500 lehekülge. Mine küsi miks, kui juba lugema hakates on teada, et tõenäoliselt väärtkirjandusega tegu pole. Samas on 2010. aasta (lugemisaasta, I might add ) suures osas möödunud sopakirjanduse tähe all. (Mõningate meeldivate eranditega küll õnneks, sest ega saa ju lasta ajul päris ära pehmeneda.) Tegelikult vist sellepärast lugesin, et tahtsin teada, mis seal siis on, mis seda hullustust tekitab. Raamatud...tjah, olid halvad. Peategelane polnud just suurem asi kangelane (minu silmis vähemalt), pahad polnud suuremad asjad pahad ja idee tundus natuke liiga pinnapealne ja korralikult läbi mõtlemata. Aga teisest küljest..igav ju polnud, teema jooksis ja leheküljed ka. Seega üks punkt sellest, milline noortekirjandus võiks olla, täideti täitsa ära. Neljas raamat oli huvitavuse osas siiski suur erand, sest sellest tuli end lausa läbi närida, säärane jama ja jahumine käis üle poole raamatust. Algul ol