Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on kuupäeva mai, 2006 postitused

Lamp jälle

Lühidalt öeldes, hmm, mulle meeldib, kui midagi juhtub.Veel parem, kui lampi juhtub.Sellest võiks vabalt saada järjekordne ülistuslaul lambile, aga ma tegelikult ikka enam ei tee, on juba lambist kirjutatud ka. Kui midagi öelda, siis seda,et minu toas(umbes 23 ruutmeetrit) on viis lampi, ise olen kuues.Haah. Hirmus tahtmine on hakata ilukirjandust lugema.Lihtsalt kui ma näen, et inimene käib ringi, raamat lihtsalt mõnusalt seljakotis,tekitab see tahtmist ise ka näiteks Tšehhovi novellide manu sukelduda.("Ametniku surm" on minu lemmik.) Ja nüüd ja nüüd, just oli telekas minu unetute ööde peamine mõttematerjal- Marko Kaljuveer! Sportlased tulevad ja lähevad, aga Marko ja tema legendaarsed mütsid jäävad.(Mis paganama koht see oli, kus tal see suure tutiga müts oli, igal juhul ma nii irvitasin, et oleks tooli pealt maha kukkunud)Hea seegi.Kunagi ma lugesin ühte nippi, kuidas tüütust boyfriendist vabaneda: kui koos bf-ga telekast spordiuudiseid vaatate, tuleb Helar Osila ekraanil

001-075

Liisu bloogis oli selline asi.Ma panin endale ka, tea kas on huvitav.Sellised asjad, mulle tundub, on endale kõige rohkem huvitavad.Ehk siis minu kohta käiv info on boldis. 001. I miss somebody right now. 002. I watch more tv than I used to. 003. I love olives. 004. I love sleeping. 005. I own lots of books. 006. I wear glasses or contact lenses .(Ja suhteliselt prillifriik olen) 007. I like to play video games.(EIIIIIIIIIIII!!!!!!!) 008. I've tried marijuana. 009. I've watched a porn movie. 010. I have been in a threesome. (miks nii labane nimi?) 011. I have been the psycho-ex in a past relationship. 012. I believe honesty is the best policy. 013. I have acne free skin. (peaaegu on, või tegelt kas need üksikud tsurad üldse ongi akne nime väärt? Seega teeme boldiks!) 014. I like and respect Michael Jackson. 015. I curse frequently. 016. I have changed a lot mentally over the last year . (loodetavasti püsivalt...) 017. I have a hobby. (väidetavalt on neid isegi mitu) 018. I

Kuu

Kuna ma olen viimasel ajal natuke väheaktiivne olnud, mõtlesin,et teeks täna ühe päris päeviku moodi asja siia.Teema oleks "Minu nädalavahetus".Kõlab kuidagi nagu 3.klassi kirjanditeema...aga ok.Parem see kui teine. Kui reedel bussile läksin,sadas vihma. Jõhvis ei sadanud. Õnneks ma ei pidanudki koju hääletama, sain täitsa ilma hääleta:) Astun ma siis kodus uksest sisse ja mis mulle vastu tuleb? Maikellukeste lõhn!!!!! Kass tuli ka muidugi vastu...Tema oli minuga eriti sõber reedel.Hiljem sain teada miks. Teda nimelt üritatakse "maavillasema" toiduga harjutada, mis tähendab, et oma poetoitu ta iga päev ei saa. Mina sellest pisiasjast muidugi teadlik polnud, mis tähendab, et kassikesel õnnestus mind suurepäraselt ära kasutada ja oma lemmikrooga saada Laupäev.Lebotasin.Siis veel natuke ja veel natuke. Lugesin umbes ühe lehekülje ja iga rea vahepeal käisin köögis maikellukesi nuuskimas Mingil moel õnnestus umbes kella 4ni üleval olla.See on nagu vanasti.Õues oli juba

Midagi ilusat

Nüüd on küll selline tunne, et tahaks midagi ilusat kirjutada. Ehk peaks suvalise leelotamise lõpetama ja mingi ilukirjandusliku lühivormiga katsetama? Ei saa ikka nii küsimise peale vist. Tundub, et vaimustus on siiski osa minust. Ma vist ikka oskan seda veel.Poleks uskunudki. Tahaks sirelipõõsasse hüpata ja lõhnast pilves olla ja siit alt päikese poole vaadata.Mõelda, et ka mina võiksin olla päike, suur või väike.Ja kui ei saa olla päike taevas, võib olla vähemalt lamp kodus(ütles kunagi mingi mees). Lamp, muidugi, on teadupärast tänapäeval mitmetähenduslik mõiste. Ühes mõttes lamp olen ma nagunii. Oleks teises mõttes ka, oleks väga hea.Aitab, aitaaaaaaaaaaaaaaab!!!!!! No mida? Oo, jumal anna meile aega, et mõelda mõtteid, millel mõte on sees...Indeed, millal ma küll mõistusele tulen?

Sõbrale

Ma ei ole mingi pervert, kes salaja piilumisega tegeleb, aga ikkagi...teate kui huivtav on istuda avalikus arvutiklassis mõne sellise inimese selja taga, keda sa tead.Ei tunne, aga tead.Ja täiesti tahtmatult läheb siis pilk tema arvutiekraanile.Mis seal on? Info.Mingi inimese kohta, keda ma tean. Ei tunne, aga tean. Põnev on. Sellistel puhkudel ma ikka mõtlen, et polekski võib-olla olnud nii halb mõte ajakirjandust õppima minna, nagu see mul põhikooli aegu mõttes oli. Aina enam tundub mulle, et mul on mitmeid sõpru, kes on võtnud minu suhtes kaitsva hoiaku.Raske seletada, milles see väljendub, aga teatud inimeste puhul on mul selline tunne, et nad on ( või peavad end) kogenumaks kui mina ja üritavad mind siis "suure kurja maailma" eest kaitsta. Ilmselt on see lihtsalt mingi asi, mis mulle tundub ja ega midagi halba ei olegi, vastupidi. Lihtsalt oma vigu teeme nagunii kõik ise ja kukume ja tõuseme ja läheme edasi. Aga vahetevahel on nii vahva mõelda,et on olemas see või see in

Naer

Eile käisin Türil esimest korda elus.Vist natuke külmetasin ikkagi seal, veits imelik on olla.Tahaks praegu kusa´gil diivani peal teki all lebotada,teed juua ja telekast mõttetuid asju vaadata."Kes tahab saada miljonäriks" vist hakkab varsti...njaah. Õues vist paistis päike isegi mingi hetk, praegu ka. Miks inimesed naeravad? Võib-olla ma sain valesti aru, aga mul on tunne, et olen nüüdseks kohanud inimest, kelle üheks naermise põhjuseks on häbelikkus. Nii armas.Aga muidu ma mõtlesin, et tooks siin ära mõningad naerutüübid... hobusenaer naer läbi pisarate naer pisarateni kõõksuv naer hääletu-meeletu naer( suu nii laiali,et hääl ei tule välja) tagasihoitud naer turtsatustega( väga kasulik, endorfiin laskub verre) teeseldud naer kõdinaer (ehk siis see, kuidas inimesed naeravad, kui keegi neid kõditab) näkkunaer( ei pea olema alati halvasti mõeldud) naer,mis muutub nutuks( mitte et kurvaks muutuks, aga lihtsalt on mõnikord nii) võrgutav naer kinnise suuga naer öönaer( kui on üle

Sorri et jälle ilmast

Aga no on ju lahe! Hommikul kui mina välja läksin oli nii värske lõhn ja kuigi mu jalad said täiesti märjaks, siis ma ikkagi usun, et ma sobisin oma kollase jope ja helelilla vihmavarjuga Tartu hommikusse imearmsasti:) Enne kui mina arstikabinetti läksin, läks sinna üks mees roosade roosidega. Kuulsin teda sisse astudes ütlevat: " Et päev veel ilusam oleks..."(ja siis ilmselt veel midagi, mida ma ei kuulnud enam). Ja õde, kes mulle sutsaka tegi,küsis mu käest, kas olen need värgid oma pluusi külge ise tikkinud( ilmselgelt oli küsitud selleks, et minu tähelepanu sutsakategemiselt kõrvale juhtida:) Nii kena!:) Kuigi mina pole kunagi suur süstikartja olnud, vanasti ma kartsin pigem ühe klassiõe pärast, sest tema käsivars oli nii peenike, et ma arvasin, et nõel tuleb käe teiselt poolt välja:P Praegu mulle tulid meelde need loomapiltidega plaastrid, mis Krista ostis, kui me 2004 suvel Tartus käisime.Ühe kinkis mulle. Ammu pole olnud nii magusat und kui täna kella 6st poole 8ni, m

Laura,ära loe seda!

Niisiis, täna ma lebotasin.Gooblisse ei viitsinud minna, koori ei viitsinud minna, Hruštšovi ei viitsinud lugeda, Goobli referaati ei viitsinud teha. (Laura,võid nüüd silmad lahti teha, kui nad seni kinni pigistatud olid;) Aga tegelikult ei punasta kah, sest mul oli halb tuju. Mulle ei meeldi, kui inimesed liialt hullu ema mängida üritavad ja asju "rahulikult ajada" püüavad. Ühesõnaga, pedandid,hoidke heaga eemale,ma ei ole nii korralik kui teie ja ei taotlegi seda. Suht igav oleks. Ja inimestel võiks olla kombeks oma plaanidest ette teatada, pikemalt. Kuigi kui raha pakutakse, ei tohiks pretensioone olla. Aga ikkagi, lõpuks keerab kõik nagunii heaks.Ära karda!(ütles väike poiss ja kõlas nii lootustandvalt;) Nüüd on vist jällegi uued protsessid...aga ma ikka veel usun, et vanade juurde tagasipöördumine poleks sugugi raske kui olukord seda soosima peaks. Mis üldse on olukord? Tahaks loota, et midagi sellist, mis aeg-ajalt paneb inimesi tegema midagi neile endilegi üllatuslikku

Telefonipäev?

Lugu järgmine.Kui Mailit poleks mulle täna kella 11.30 paiku sõnumit saatnud, kui hea meel tal on, et ma olemas olen, oleks mina rahus edasi maganud ja kooli Nõukogude Liidu matustele poleks ilmselt jõudnudki.Aga sedapuhku läks nii. Nii et aitäh Mailitile endale ka:) Kui ma siis oma hommikust helbekaussi tühjendama olin asunud, ise samal ajal teise käega sõnumit trükkides,juhtus säärane asi, et tilgake piima hüppas telefoni klahvi "2" vahele. Olles kuulnud, et sellised asjad telefonidele just eriti hästi ei mõju, ja soovides ka edaspidi number 2 kasutada, otsustasin telefoni veidi lammutada ja asja ilusti ära kuivatada. Kui olin ta suure pusimise peale mitmeks tükiks teha suutnud( pole just suurem tehnikasõber nagu teada), avanes mulle päris kole pilt. Minu väike kuldne telefon ( mis on kuldne muide ainult sellepärast, et Merilin ta välja valis) oli seestpoolt must! Kole kohe! Ja siis ma otsustasingi, et 16.mai on alates sellest aastast telefonipäev. See tähendab, et kui ühel

Täna ma räägiksin teile ühe loo, ei, kaks

Lugu selline, et ma nägin täna öösel unesid. Mõlemad toimusid minu kunagises kodus, kunagises selles mõttes, et praegu ma seal enam nii väga ei ela ja suures toas on teine diivan( see on muide eriti oluline faktor asja juures, sest see uus diivan ei meeldi mulle). Igal juhul...see esimene oli selline, et sinna minu kunagisse koju tulid külla kaks inimest, kellest ühte muide olen ma elus umbes ühe korra näinud.Tulid, istusid köögi laua taha ja hakkasid suitsetama.Vähemalt üks neist. Mina otsisin just selle sama ühe inimese pilku kogu aeg, sest millegipärast ma hirmsasti tahtsin talle otsa vaadata, tunne oli selline, et tema pilk meeldib mulle.Aga ma ikka ei saanud talle otsa kuidagi vaadata, keegi seisis ees kogu aeg või midagi. Teine unenägu oli selline, kus minu õe isiklik tädi( seega ilmselt ka minu oma) magas sellesama eelpool mainitud diivani peal( eks ta tegi seda tegelikult ka korduvalt).Kusagilt ilmus mingi raamat, mida ma nii väga lugeda tahtsin, aga millegipärast ei saanud ma

Blaablaablaa

Ma usun, et on vähe inimesi, kes nõustuvad minuga selles osas, et täna on tõeliselt ilus kevadilm. Sest see, mis enne oli, oli ikka pigem suvi ju.Aga minule meeldib, kui on 4 aastaaega ja kevadel on natuke jahedamat aega ka, muidu päike(soojus) lämmatab selle värskuse ära, mis kevadest kevade teeb. Täna on nii palju õhku, on kohe, mida hingata;) Üldiselt öelda on üsna tujutu olek, ükskord enne oli täpselt sama tunne.Tookord läks asi heaks, sest päike tuli ja mõnusad inimesed.Täna ei tule vist kumbagi, nii et kergekujuline(loodetavasti) masekas on garanteeritud. Mida muud oligi oodata, kui ma viimastel päevadel muud ei teinud kui käisin ringi ja naersin aina.Enesetunne on ikka sellise kujuga olnud: ˇˇˇˇˇˇ. ,,,,,,,,..Nii lihtne ongi luua imalat armastuslugu.

Viiul

Tümitage mind nüüd kõik, sest kell on juba nii palju, aga ma pole üldse täna asjalik olnud.Vähemalt selles osas, mis mul tegelikult plaanis oli.Praegu arutlen selle üle, kuidas kirjutatakse õigesti USA riigisekretäri nimi.Kas Condoleezza või Condoleeza või Condolezza...njah, ei tohiks just kuigi raske olla seda välja uurida.Ahaa,kirjutatakse kahe e ja kahe z-ga. Muuseas jõudsin kohe ühele kenale leheküljele,kust saab selle tädi ametliku foto endale välja printida.Ei tea kas selleks, et see endale voodi kohale riputada või? Kogu selle aja, mis ma hommikul linnas ringi käisin, kuulasin "Jeanne d'Arc"'i. Üsna suur kontrast võrreldes sellega,et eile õhtul veel käisin jõe ääres päikeseloojangut vaatamas ja Liisi Koikson laulis malbelt ja mahedalt kõrva, kuidas ta jõeluhal jalutab. Aga ega "Jeanne d'Arc" sellepärast veel kole pole.Ainult arvestades seda, et too lugu eelmisel kevadel praktiliselt peas oli, on aastaga nii palju ununenud. Aga selle mõõga nimi on

Raatuse pood & naeruteraapia

Eile ma naersin palju, nii vahva oli:) Siit teema: kes on kunagi mänginud sellist mängu nagu pitt? Mina mängisin väiksena kogu aeg pitti. Ja eile ütlevad lõunaeestlased mulle jälle, et nemad pole eales sellisest mängust kuulnud ja on kulli ainult mänginud. Nii et pitt on siis ka mingi erandlik põhjaeesti sõna... Aga.Veel suurem nali oli Raatuse Comarket eile õhtul kella poole 11 ajal. Esiteks järjekorrad,mis poolde poodi ulatusid, siis siidripudel saialetis ja puuviljasalat kommide vahel ja millised inimesed!!! Kui palju vuntse,kes müslit söövad, ja kui palju veidraid nägusid, kõveraid lausa, noh! Pole ilus naerda, aga mina naersin eile.Müüjale naersin ka näkku.Nüüd elan kauem. Tuginedes Merilini geniaalsele lausele "Lollid ei tohiks lapsi saada." mõtlesin eile sel teemal veidi. Vägisi tuli selline pilt, kuidas ma 39-selt lastetu ja mitmete eritasandil suhetega naisterahvas olen ja sõbrannade lastele tädi Kaisa rolli hiiglama hästi sobin. Mitte et ma sellist asja sooviksin, l

Teate

Ma vihkan, et mul alati arvutit käeulatuses pole, sest kohati tulevad mul mingid mõtted, mida tahaks teistega jagada kasvõi sellesama blogi kaudu..no aga mis teha, mis teha.Raha ilmselt teha. Igal juhul on mul tunne, et kuulsin alles täna esimest korda,mismoodi inimesed tõeliselt laulavad. Istusin Verdi proovis paari vinge tenori ees ja kui need laulma pistsid, oli küll selline tunne, et taevas kukub alla ja ruum plahvatab; kõrvallauljat ei kuulnud, endast rääkimata. Aga mis mul halba öelda, nii peabki ;) Tegelikult on praegu nii tore aeg.Minu elus üldse ma mõtlen.Kõik läheb suhteliselt nii, nagu ma tahan ja ilm on ka ilus.Kõlas see naiivselt? Oligi nii mõeldud:P Ja prantsuse temaatika on ka mulle neil päevil hingelähedane,tundub. Triumfikaar, Eiffeli torn, Louvre...kuigi see Eiffeli raudkolakas on natuke liiga leierdatud, et temast vaimustuda.Mis ei tähenda sugugi seda,et kui mul Eiffeli torni kunagi näha peaks õnnestuma, ma temast ei vaimustuks. Ilmselt oleks sama nagu tol korral, ku

On inimesi...

...kelle eraeluga on mul rohkem asja kui mõne teise omaga. On paiku, mis võiksid nii mõndagi öelda, kui ka seintel kõrvad oleksid. Näiteks minu köögilaud.See tuleks ilmselt lausa minema visata,sest kui Laura juhtub jälle mõnikord minu pool ööbima, siis, nojah, siis toimub seda ja teist. Ja kirjutuslaud on veel hullem, lauajutte pole küll ammu olnud, aga vanad jutud on veel alles;) Tegelikult ma tahtsin hoopis muust rääkida.Seda nimelt, et ma hakkan vist vanaks jääma.Sest sel aastal mul kohe pole sellist kevadevaimustust kui muidu.Sellist kõikehaaravat hullusetunnet,mis peaaegu et huilgama paneks. Ei, ma vist ikka pole vana, asi on selles hoopis, et magan liiga kaua hommikuti. Kuna tegelikult kui nüüd mõtlema hakata, siis tõelise kevadehõngu ajad olid keskkooli ajal.Kui ikka poole 8 ajal hommikul toast välja minna, siis muld lõhnas ja taevas helkis ja maailm oli õnne täis. Kui pikk või lühike aeg oleks õiglane teise inimese kohta arvamuse kujundamiseks? Ei saa ilmselt midagi teha,et esm

On mul veel midagi öelda?

Kuidagi tundub, et see blogivärk siin kisub käest ära ja jutt läheb lamedaks.Aga keda huvitab, nii kaua kui mul on lõbus kirjutada, kirjutan edasi. Näiteks selline asi, et Postimehe horoskoop lubas mulle eilseks uusi nägusid ja mis eile õhtul juhtus? Tulidki uued näod!Hämmastav! Täna on teemaks mingi inimsuhe, keegi, keda mu tuttavad peavad võõrkehaks...no tekitab mõningaid mõtteid,aga see oleks ilmvõimatu ju! Mkmm, see ei saa olla see, mis ta olla võiks. Tegelikult oleks isegi rohkem kui üks variant ju...I believe in angels, something good in everything i see... Muide Wilde raamatupoes on "Pollyanna" järg müügil soodukaga, mingi 35 eeku vist.Ma olen vist 3 korda seda juba vaatamas käinud seal.Nagu ahvatlevad mind ka Krossi "Keisri hull" ja Hirami "Mõru maik"....Niu. Lähtudes inimnägemise teravusest võiksin ma olla ka näiteks kõige paremini kaunistatud pühademuna....selline auhind on kusjuures täiesti olemas ja seda antakse välja mitte munade eneste, vaid

Kuidas ma ometi võisin...

...unustada Anne horoskoobi? Hahaa, minu elu suurim suunanäitaja ju nüüdsest. Aga vist mitte enam kauaks, sest maikuu Anneke lubab mulle täiesti igavat kevadet.No kes tahaks ilusa lehekuu lehtede varjus olla pigem pealtvaataja kui kaasamängija ja tõdeda sealjuures, et mai pole suurte tunnete kuu? Lisaks veel mingi kahtlane piiritõmbamine oleviku ja mineviku vahel...no andke andeks, aga selle asjaga sai minu meelest aprillis ühele poole. Või märtsis. Seega tuleb ilmselt ära oodata, mis mai toob ja mida toob juuni Anne, enne kui otsustada:P Ehk hakkan hoopis Postimehe astronurga innustunud fänniks:D Ja mõtlen, kuidas ma küll nii kaugele olen jõudnud, et sellise jampsiga ennast seon....Haah! Lisaks veel ,et praegu tuli siia üks noormees, kes on mul rebaste ristimisest saadik meeles.On selline väga vahva.Tundub vähemalt, see tähendab, mitte et ma temaga suhelnud oleksin või midagi.See olen ju ikkagi mina...aga neile, kes Jürgenit teadma juhtuvad, võib vihjeks öelda, et just teda see noors

5.05 varahommik:)

Jälle on selline öö nagu neid varemgi palju on olnud.Mõtlesin, et hakkaks kultuuriinimeseks- käiks teatris, loeks raamatuid ja muud säänast värki.Teatrisse pole jõudnud (kui hästi läheb, siis jõuan järgmisel nädalal kontserdimaja kulisside taha taaskord ja lavale ikka ka), aga raamatuid nagu täitsa oleks lugenud. Täna käisin Ilmatsalu raamatukogus. Tuli nagu väike nostalgia. Olles nüüd harjunud suurte raamatukogudega nagu TÜ oma, kus on hullud süsteemid ja asjad, oli nii vahva käia jälle väikeses raamatukogus, kus on vähem raamatuid ja üks raamatukogutädi, kes laua taga lehte loeb. Sellises keskkonnas on raamatud palju ahvatlevamad ju:) Võib-olla sellepärast ülikooli raamatukogu polegi mu lemmikkoht, liiga nõukaaegne ja pime koht on, et seal hommikust õhtuni istuda.Kuigi ma üldse ei kahtle, et seal palju tarku raamatuid on. Ikkagi pole ma veel suutnud vaimustuda sellest, et mul on võimalus lugeda kõiki oma suurepärast eriala puutuvaid raamatuid, no ei kisu kohe, noh. Mind tõmbab endise

SuuriAsjuMahutavSoolikakujulineUniseltNägusGondel

Oo, gondel, Veneetsia...ei tahagi sinna praegu, Eestis ka küllalt hea oma õhulosse ehitada ja kanaleid rajada;) Viimati rajasin kanali paar tundi tagasi makaronitaldrikusse. Ja ma mäletan ikka veel, et Panama kanal valmis 1914, selle eest sain B:) Täiesti kummaline oli see, et kui täna varahommikul kella 4 paiku silmad kinni panin, laulsid väljas linnud.Haah. Ma mõtlen sellised tüüpilised kevadlinnud, kes tavaliselt endast päeva ajal märku annavad, mitte mingid öökullid ega värgid. Aga ma ei saa aru, mis lindude teemat ma siin aina ajan, hull ornitoloog hüppas välja kuskilt. Vähemalt ei räägi ma ilmast.Sest tegelikult on täiesti reaalne asi, et on olemas ilmahuvilised inimesed, perekondade kaupa lausa.Vaatavad pilvi ja taevast ja ennustavad. Eile oli kevadkarneval. Kõik, kes selleks puhuks sugu olid otsustanud vahetada, nägid üsna geniaalsed välja mu meelest. Ja üldse mulle tundub ,et eile oli üsna murranguline õhtu mu jaoks.Jälle.Viimasel ajal ma nii tihti kipun murduma, et peaks juba

Mesjats mai

Ongi nii! Ma ei saa siiani aru, mis pidupäev see 1.mai õieti on ,aga hea, et ta on, saab endas veel ühe päeva pühapäeva tunnet arendada.Ei, tegelikult võiks täna ikka tavaline esmaspäev olla, ma olen juba liiga uimaseks muutunud sellest nädalavahetusest. Lisaks sellele ajan ma ennast oma mõtetega veidi närvi. Aga The Rasmuse plaati sai küll jälle kuulatud ja mõeldud, et kui ma seda kaks aastat tagasi muudkui ketrasin, olid hoopis teised ajad. Hämmastav on see ,et ma mäletan täpselt, milline päev oli täna kolm aastat tagasi. Kole ilm oli, hästi külm ja vihmane, mina passisin toas ja õppisin geograafia eksamiks.Ja kaks aastat tagasi 1.mail passisin ma ka toas, kuigi väljas oli väga ilus ilm, ja õppisin ajalooeksamiks. Aga mida ma aasta tagasi tegin, ei tea praegu, selleks tuleb kapipõhja kaevuda, paraku praegu ei saa....igal juhul tundub, et täna on täitsa eriline päev, sest ma ei õpigi. Ei ole plaanis hakata ka.Loen edasi oma vahvat raamatut.Tegelikult tuli Doris Kareva tunne peale.&qu