Truffe kirjanurk

Eestlastele ehk kõige tuntum kuninganna. Eestis käinud ja Tartuski käinud ja. Praegu hakkasin mõtlema, et Silvia on lahe nimi. Teine nimi on tal Renate. Esimese kleidi pits on kaunilt udupeen. Või vist ikka udupeenelt kaunis. Esimene kleit on hea meeleoluga, aga mis täpselt toimub 4. pildil? Vaaaata seda lillat värvi 3.pildil! Oleks mul seda värvi kleit seljas, vahiks ennast vist kogu aeg peeglist ja peegeldustelt. Ja 4.pildil on siiiireliiiid.. Keskmine roosa on nii armas roosa. Nagu suhkruvatt või pilveke. Lõbus lips! 2.kostüümil on lahe jakilõige. See on minu lemmik. Just because. See 1.kleit mulle väga ei meeldigi, aga värv on suurepärane. Lisa: pulmakleit aastast 1976.

Hispaania kuningannat on minu jaoks eelmistega võrreldes tunduvalt rohkem näha olnud, sest ta käib tihti spordivõistlusi vaatamas (eriti neid, kus hispaanlased edukad on). Eelmiste prouadega on ta üsna samaealine- hetkel 75-aastane. Aga riietumise osas lugesin wikist, et kuninganna Sofia olla üks stiilsemaid monarhe. Midagi halba pole tõesti öelda. Sinine on suur märksõna. Ka (klassikalised) kostüümid. Nendega on raske mööda panna. See kolmas on vist rohkem roheline, aga ilus värv ja muster. Rohkem rohelist tema seljast ei leidnudki muide. Veel värvi.  Neljas kleit langeb imeliselt. Ja kolmanda kastjuumi juures on lahedad kingad. Esimesel pildil on kõik väga hästi. Eriti see sall.  Lisa: veel üks pulmakleit 60ndatest (1962). Natuke uhkem kui eelmised mulle tundub.

Taani kuninganna Margrethe II on noorem kui eelmiste postituste prouad (nood on 76-aastased, Margrethe sai hiljuti 74). Tema tualette vaadates täheldasin teistega võrreldes rohkem nö tavainimese rõivaid (aga need on jumalast ägedad kleidid, mida endalegi tahaks). Teda ennast vaadates hakkas tunduma, et ta näeb välja selline nagu üks selle blogi lugeja võiks aastate pärast välja näha. (Ma loodan, et see on nüüd ikka kompliment, nii ta on vähemalt mõeldud.) Uhked kleidid tunduvad tihti olevat rohelised. Esimene ja neljas on jube ilusat värvi. See keskmine lilla on vahva. Ja tore sall ka. Sinine mantel koos selle lõbusa peakattega! Neljas on "nagu vanasti". See on minu lemmikkostüüm. Huvitav, mis seal esimese kleidi all on, et ta nii vormis püsib? Juhin tähelepanu, et kingad on kuldsed. Lisa: pulmakleit (1967) See pross, mida ta siin kannab, on seesama, mida näed ülespoole kerides sinise mantliga pildil. Karikakar peaks olema.

Kui paljud teavad lambist öelda, mis on Norra kuninganna nimi? Igal juhul on Sonja hea nimi. Sest iga nimi, mis on (olnud) kommi nimi, on hea nimi, onju? (Samast sarjast: Mis on sinu lemmikaul? - Sünnipäevalaul. - Miks? - Iga laul, mis koogiga lõpeb, on hea laul.) Suurel roosal kleidid on huvitavad varrukad. Vaata seda täiuslikult voolitud peakatet parempoolsel pildil. Keskmine sinine on selline nagu muinasjuttudes on kuningannade kleidid. Kollase kleidi alumine osa on väga kaunilt langev. Ja see müts...Kommentaarid on liigsed. Kõige lahedam detail kõigi nende piltide peal, mis siin on olnud ja veel tulevad. Siin on ilus värv kostüümil. Ja see kübar on kaunilt lihtne. Lisa: pulmakleit (aasta 1968) Jälle kaunilt lihtne.

Olen tagasi kroonitud ja krooni läheduses asuvate peade juures. Kui viimati tootsin meetripikkuseid kirjatükke, siis sedakorda tuleb pildinurk. Mul tuli nimelt meelde, et nägin kunagi ajakirjas Vogue huvitavat pildirida nimega Rainbow Queen - olid võetud kõik Elizabeth II ühe aasta jooksul avalikkuse ees kantud riided ja tehtud statistika, mis värvi ta kõige rohkem kanda armastab. Minu järgnevad postitused küll nii peenelt tehtud pole, on lihtsalt mõned inimesed ja mõned nende seljas nähtud rõivad väikeste vihjetega värvieelistustele ja võimalike vaimustus- või õõvastushüüetega. Kuna mul algul oli selle asjaga natuke teistsugune mõte, siis kõik värvid vaatluse all pole, on ainult kollane, oranž, punane, roosa, lilla, sinine ja roheline. Ühesõnaga vaata pilte (mis on võetud Zimbiost ). Hollandi (pensioneerunud) kuninganna Beatrix Mis toredad lillelised kostüümid. Sinine on tal kahtlemata lemmikvärv. Kaunis lilla. See mustriga kleit on hiiglama vahva. Kõig

Juhtus taas nõnda, et käisin teatris. Või mis juhtus , täitsa sihilik minek oli. Tallinna Linnateatri etendus "Maailmale nähtamatud pisarad" oli Tartus käimas. Asjadega seonduvat vaadates on see ilmselt üsna mugav etendus, millega reisida, sest lavakujundus koosnes enam-vähem ainult hulgast prožektoritest. Tuled süttisid ja kustusid. Näitlejaid oli natuke rohkem- 12, ja kõik olid tuttavad nimed-näod. Kuigi lavastaja Nüganen ise laval ei käinud, oli toimuv minu meelest küll temalik, tuli natuke apelsinideaegne huumor meelde. Aga. See etendus vist ongi see, mida mina mõtlen päris teatri all. Ma ei pane üldiselt pahaks noid moodsaid etendusi, kus kasutatakse liikuvat pilti  ja diipi allegooriat, mida peaksin mõistma laval seisva teksades ja T-särgis inimese kaudu, aga mulle MEELDIB kõige rohkem ikkagi see teater, kus näitlejad näitlevad (loomulikult usutavalt) ja neil on kostüümid seljas ja autor on keegi klassikute hulgast (kes on veel rohkem klassik kui selle etenduse lug

Seekordne vaimusünnitis räägib neist filmidest, mida olen näinud rohkem kui ühe korra ja mitte ainult näinud, vaid ise vabatahtlikult veel ja veel vaadanud. Suurem osa on muidugi romantilised komöödiad- ilmselt seepärast, et selle žanri filme on reeglina lihtne vaadata ja mida ühe naisterahva süda ikka rohkem tahab kui romantikat. Nick and Norah's Infinite Playlist - Sellel filmil on kindlasti nõrku külgi, aga on ka mitu head : 1. suhuhuhuuuurepärane soundtrack (näiteks see laul või see või see ); 2. film on lühike, minu meelest alla 1,5 tunni; 3. see on naljakas film; 4. üks peaosalisi on Michael Cera- miks mitte, onju? Harry Potter - Aeg-ajalt ikka võtab ette ja vaatab üle. Ja kui kõiki filme parajasti ei viitsi, siis võib torust tulla mõni naljakas stseen 6.osast. Röövlirahnu Martin - Raudnael, et selle filmi kõige tugevam külg on muusika. Kriminaalne Elevant lihtsalt on üks stiilsemaid bände (kuskilt lugesin, et keegi tellis nad endale pulma esinema, priima idee

Beatrice   Kuninganna Victoria ja prints Alberti üheksas laps Beatrice Mary Victoria Feodore sündis 14.aprillil 1857. Temaga olid vanemad vähem ranged kui eelmistega, nii tundub vähemalt. Nagu ma aru saan, oli Beatrice algusest peale "välja reklaamitud" kuningapaari viimase lapsena. Beatrice'ile mehe otsimisel oli üks ideid tema õe Alice'i lesk Ludvig, aga (õnneks) jäi see ära. Säärane asi oli muide tol hetkel ka seadusevastane. Üritati küll läbi suruda Deceased Wife's Sister Bill, mis oleks abielu võimalikuks teinud, aga parlamendi ülemkojast ei läinud see läbi.  Beatrice'i enda väljavalituks osutus Battenbergi prints Henry, kellega ta ka 1885.aastal abiellus. Pulmas kandis Beatrice ema Victoria pulmaloori ja pruutneitsiteks oli terve hulk kuninglikust soost naisterahvaid.  Victoria nõue oli, et Beatrice ja Henry tema juurde elama jääksid, sest üksi ta lihtsalt ei saavat hakkama.Beatrice tegutses aktiivselt ema asjaajaja ja abistajana (ausalt

Jeebus, mul hakkab nende postituste tegemisest juba raske, kuidas see kuninganna Victoria ometi kõik 9 tükki ära sünnitas. Aga nii see oli, liikugem edasi. Leopold   Leopold George Duncan Albert, niisiis, oli kaheksas laps Victoria ja Alberti perekonnas ja kui vahvad nimed tal on! Ta sündis 1853.aastal, nimi anti talle muide vanaonu (Belgia kuningas Leopold I järgi). Leopold oli vaimselt võimekas, 1872.aastal läks ta Oxfordi ülikooli, kus temast muuhulgas sai ülikooli maleklubi president, samuti kuulus ta väidetavalt vabamüürlaste hulka. 1876.aastal sai ta ülikoolist audoktori kraadi tsiviilõiguses. Peale seda reisis ta Euroopas ning koos õe Louise'i ja tolle abikaasa Johniga ka Kanadas ja USA-s. Kuna Leopold põdes hemofiiliat, ei tulnud sõjaväeline karjäär tema puhul kõne alla ning temast sai hoopis kunsti ja kirjanduse toetaja. Ühtlasi takistas hemofiilia abikaasa leidmist. Leopoldil endal oli mõttes mitmeid naisekandidaate, aga talle öeldi ära. Peale kuningann

Arthur No öelge, kas ma sain sellise pildi siia panemata jätta? Arthur oli Victoria ja Alberti seitsmes laps. Ta sündis 1.mail 1850 ja oli mõningatel andmetel Victoria lemmiklaps (korra olla Victoria suisa öelnud, et Arthur meeldib talle rohkem kui ülejäänud kaheksa last kokku). Arthur õppis Kuninglikus Sõjakolledžis ja tegi pärast seda sõjaväelist karjääri, teenides Kanadas, Iirimaal, Indias ja Egiptuses. 1893 tõusis ta kindralistaatusesse (nagu mina asjast aru saan, on see sõjaväes kõrgeim auaste). 1879.aastal abiellus Arthur Preisi printsess Louise'iga. Neil oli 3 last. Vanimast lapsest Margaretist sai abielu kaudu Rootsi kroonprintsess (ja praeguse Rootsi kuninga ning Taani kuninganna vanaema). Noorim laps Patricia andis kõneainet sellega, et abiellus täiesti tavalise punaverelise mereväelase Alexander Ramsayga. 1911.aastal sai Arthurist Kanada kindralkuberner (sama amet, mida oli varem pidanud tema õemees John Campbell). I maailmasõja ajal oli Arthur militaarselt

Louise   Louise Caroline Alberta sündis 18.märtsil 1848. Tema ristinimi oli tegelikult Louisa (Alberti ema järgi), aga teda kutsuti Louise'iks.  Louise oli intelligentne ja andekas, viimast eriti kunstis. Kuigi kunstnikukarjäär polnud kuningliku päritolu tõttu mõeldav, käis Louise siiski kunstikoolis. Peale isa Alberti surma oli Louise esimene, kes tahtis tavapärase elu juurde tagasi pöörduda ja pikaleveninud leinaaja lõpetada, ema Victoria polnud sellega nõus. Aga Louise'il oli igav. Kas selle või muu pärast armus ta oma venna õpetajasse, kelleks oli kirikuõpetaja Robinson Duckworth. Kui ema sellest teada sai, lasi ta Duckworthi lahti. Duckworthist sai hiljem Westminster Abbey preester, Louise'ile hakati kohast meest otsima. Robinson Duckworth Louise'i peetakse Victoria tütardest ilusaimaks- see võinuks abikaasaotsinguid kergendada. Samas süüdistas ajakirjandus Louise'i mõningates liialt julgetes romantilistes suhetes, tema vaated olid oma aj

Helena Printsess Helena Augusta Victoria sündis 1846.aastal Victoria ja Alberti viienda lapsena. Kodused kutsusid teda Lenchen iks. Nagu teiste lastegi puhul, mõtlesid vanemad väga täpselt läbi, millist haridust Helenale anda. Laps ise oli elav ja kunstis andekas, joonistas ja mängis klaverit, ratsutas ja sõitis paadiga. Peale seda, kui tema õde printsess Alice oli abiellunud ja Saksamaale kolinud, tegutses Helena kuninganna Victoria abilise ja sekretärina. (Enne teda sellesse ametisse ei lubatud, kuna tüdruk elas isa Alberti surma väga raskelt üle ja oleks seetõttu pidevalt nutma puhkedes ema tööd hoopis raskendanud.) Hilisteismelisena tekkis Helenal romantiline suhe oma isa endise raamatukoguhoidja Carl Rulandiga. Kui kuninganna Victoria sellest kuulis, lasi ta Rulandi kohe Inglismaalt ära Saksamaale saata (sest tegemist oli siiski teenijaskonna esindajaga, kellega printsessil polnud kohane suhelda). Carl Ruland* Algasid Helenale sobiva abikaasa otsingud.