reede, 26. juuli 2013

Kuldvillak

Teadagi on Kuldvillak minu lemmiksaateid telekas. Tegin nüüd ise ka ühe valmis mingitest lambiteemadest, mis esimestena pähe tulid. Mängida saab siin. Kui üksinda mängid, siis vali alguses "1 team" ja edasi saab punkte panna pluss- ja miinusmärgi pealt.

Kes eriti ägeda (või näiteks numbriliselt kauni) skooriga lõpetab, võib lahkelt kommentaariumis teada anda.

neljapäev, 18. juuli 2013

Tean, et ei oska tantsida...

Möödunud nädalal esines Tõnis Mägi muuhulgas ka Tartus. Ma ei tea, millal see juhtus, et mul suvistesse vabaõhukontsertidesse usk veidi ära kadus, nõnda läksin sinnagi natuke pika hambaga. Ei, nii on vale öelda. Tahtsin minna küll, aga nagu kartus oli, et jube kurb, kui see nüüd halb juhtub olema. Sest head asja on ka võimalik halvasti teha.

Ei olnud halb, väga viisakas oli. Igasuguseid tüüpe käis lavalt läbi, väljareklaamituid ja muid, mõnda ootasin rohkem kui mõnda teist. Mägi Tõnis oli ise eatu nagu ikka oma valges kastjuumis, laulis ja kargas. Mõtlesin, et peab ikka laulja olema, kes võib oma kontserdi rahumeeli lauluväljakul korraldada, sest tõmbabki selle rahvast täis. (Pakun, et Pärnus ja Tallinnas polnud ka vähe rahvast.) Ja ma pakun, et inimeste keskmine vanus tulnukski selline keskmine, sest vanad olid kohal ja noored olid kohal.

Kõige armsam laul oli väikese tüdruku laul õhupallist, aga muidugi ka ajatu "Aed" ja humoorikas "Ilus oled isamaa" (see "no-no-no-no-noot" lihtsalt on huumor, mul tuleb alati T.Petersoni superstaarisaate esitus meelde). Chalice tegi ka nalja (kes kuulis, see kuulis) ja nii palju lisalugusid pole mina juba ammu kuulnud ühelgi kontsertol.

Praegu tuli pähe, et üks laul võinuks veel olla. See oli Liisi Koiksoni plaadil "Väike järv" mu meelest. Nimi ei tule meelde, aga jutt käis sadamas istuvast väikesest poisist-tüdrukust. Võib-olla hoopis see Märt Avandi esituses? (Kuigi ka "Ballaad" ei kõlanud sugugi pahasti, kõlas hoopis väga armsasti püüdlikult.) "Muulil" oli selle loo nimi, just. Kuulata saab siin.

Kui juba selle teema peale minna, mis laul oleks veel võinud olla, siis see on tegelikult suhteliselt libe tee. Sest mis on Tõnis Mägi kõige parem laul? (Mina igal juhul loobusin hetkel vastava top 10 koostamise plaanist.) Hea lugeja võib muidugi kommentaariumis ses osas arvamust avaldada, loeksin huviga.

Muide, lauluväljaku juurde veel tulles. Mingil päeval toimus seal 2 Quick Starti (üks minu esimesi lemmikbände muide) juubelituuri kontsert ja mulle kostis nii hästi ära, et võisin kaasa laulda. Natuke nagu kummastav, sest see on ju ikkagi kaugel. Ju siis oli soodne tuul.

Ja ühtlasi. Mõned Vladislav Koržetsi laulusõnad on minu kõige lemmikumad.

* Postituse peakiri pärineb laulust "Peegel", mis minu suureks kurvastuseks esitusele ei tulnudki, oleks olnud suur huvi kuulda.

kolmapäev, 17. juuli 2013

Publiku nõudel

Juulikuu kipub postituste osas kas täiesti surnud või väga elav olema, sel aastal siis nähtavasti see esimene variant. Igal juhul üks postitus tuleb nüüd, pole välistatud, et mõni kihutab lähiajal veel järele.

Kuu alguspäevadel külastasin esmakordselt Hiiumaad, siin mõned meeldejäänud tõigad:

  • Kui olla kaval ja minna nädala sees, siis pole üldse niii palju rahvast kui nädalavahetusel (kuigi ega ma ei tea kindlalt, et neid sinna nädalavahetusekski palju tuli).
  • Hiiumaal on õhk puhas (Sest mitte kusagil mujal pole kohatud nii palju lendavaid ja muidu sibavaid sitikaid, sealhulgas ka hiigelsipelgaid. Viimased, ma saan aru, on lahti lastud selleks, et inimesi kehalisele aktiivsusele ärgitada- kui ühe koha peale mõneks hetkeks seisma jääda, ronivad kohe mitmekesi tuhvli sisse.)
  • Hiiumaa on tuntud loomakasvatussaar - igasuguseid karvaseid ja sulelisi võis seal näha: lehmad, hobused, lambad, kitsed... Mõned olid taraga ümbritsetud, mõned kõndisid seal, kus ise tahtsid. Võtame näiteks hobused. Väga ilusad loomad, sellised suured ja väärikad. Aga kui terve kari neid mingi ehmatuse peale hirnuma pistab ja sinust mööda kappab, hakkab ikka natuke õudne. Mis kitsedesse puutub, siis mulle saab aina enam selgeks, et loomana oleksin ma kits, kuna mitte ühelgi muul loomal pole nii ägedat suhtumist näitavat nägu kui kitsel. 
  • Hiiumaal ei saja vihma (võib-olla on sellepärast Dagö laulu nimi "Jää" mitte "Vihm")
  • Ai timmel-vimmel-simmel, tuulikuid neid kui vihmapiisku - umbes samamoodi nagu mujal on bensiinijaamad siinpool teed ja sealpool teed. Ühte sai ka sisse piiluda, sihuke täitsa uus oli.

    • Vaatetorne ka kui vihmapiisku - aga miks ei peaks neid rannikul palju olema, saab linde vaadata ja muidu merd ja metsa. Minu isiklik lemmik, selline mõnusalt kaabukujuline.
    • Uued sõnad ja väljendid: paargu ehk suveköök, lipsul käima ehk ehal käima. Ühtlasi see asi, et tuuleveski ja pukktuulik näiteks on täitsa erinevad asjad. 
    • Kui on soov ninni-nänni osta, siis pigem Hiiumaalt kui Haapsalust, sest Hiiumaal on samad asjad odavamalt. (Nagu ka näiteks muuseumipiletid.)
    • Minu lemmikmuuseum Hiiumaal oli militaarmuuseum. Kuigi teema poolest pole ehk kõige minum teetass (mingid püssid ja soomukid jms), siis mulle meeldis üldine idee ja teostus. Ja piletit müünud onul olid ägedad vanakooli prillid.
    • Tädid, kes suviti kirikutes passivad ja neid turistide jaoks avatuna hoiavad, võivad olla suhteliselt sõbralikud. (Kas oleksime sattunud laulupealinn Kärdla laululavale, kui sõnakas kirikutädi poleks teed kätte näidanud?)
    • Kui ma oleksin moekunstnik, teeks raudpolt siin (paraku) lagunevas Paluküla kirikus oma show, sest dramaatiliselt punane kassikäik on justkui juba valmis pandud.
    • Kohustuslik täpike tuletornide teemal- mulle tundub, et nt Kõpu tuletorn võiks pigem hirmus olla klaustrofoobile kui kõrgusekartjale. Halvas füüsilises vormis inimesele (arvutiekraanilt peegeldab vastu iseenda nägu) on sobivaim Tahkuna tuletorn, kus igal korrusel oli mingi väljapanek, mida vaadates sai enne edasiminekut natuke hinge tõmmata.
    • Muide, mis veel lindudesse ja nende vaatlemisse puutub, siis on igasugused Lääne-Eesti saared selle jaoks kahtlemata täitsa kuldne koht. Alati kui mina mingit suurte tiibadega lindu näen, pakun nalja pärast välja, et see on kormoran, sellepärast, et kunagi olime M-i ja T-ga Võsu rannas ja seal lendas ka mingi suurem lind ringi. M pakkus, et äkki on kormoran, T turtsatas (talle omasel moel) naerma ja ütles: "Ei ole kormoran." Ühesõnaga. Mul tuleb see lugu alati meelde ja siis tuleb nali peale ja sellepärast pakun, et on kormoran. Sest, olgem ausad, kormoran on väga viis sõna ka. Mulle küll meeldiks, kui mu perekonnanimi näiteks oleks Kormoran. See sobiks ju täitsa hästi. Jah, võib-olla siis oleks selle blogi nimi Kormorani tiivatõmbed või Kormorani arooniakarva tiivasuled või Kormorani rüüstesaar/k. Võimalusi on, onju.