Otse põhisisu juurde

Jamie McGuire "All the little lights"


Ma üldiselt ei alusta sellega, et ära loe, aga võib-olla siin peaks.

Tegevus toimub Oklahoma väikelinnas. Ühe peategelase (Catherine) vanaisa oli selles linnas ärimees, aga ajas äri kuidagi niimoodi, et suutis põhjavett reostada ja inimestele haigusi põhjustada. Vanaisa on ammu surnud, aga seda perekonda linnas endiselt ei sallita. Teine peategelane Elliot käib linnas peamiselt suvekuudel (sugulaste juures). Varateismelisena kohtub ta Catherine'iga ja nad saavad suve jooksul sõpradeks.

Raamatu põhitegevus algab siis, kui peategelased on abituriendid ja Elliot juba püsivamalt ses linnas elab. Ega lihtne elu ei ole. Catherine'i pere on majanduslikult keerulises olukorras, püüavad oma suures majas peetava külalistemajaga vee peal püsida, ema vaimne tervis on halvas korras, Catherine süüdistab Elliotti, et viimane ta ükskord raskel hetkel maha jättis, koolis on ka vastikud kiusajad jne. Elliot jällegi on pähe võtnud, et tema selle Catherine'i ära päästab. 

Lõpetan siinkohal. Ära loe hakkab silme ees vilkuma jälle. 

  • Sisu
    Bah. Arvan, et raamat ei ole vastutustundlik oma sihtrühma osas. Õigustati mitut asja, mille õigustamine on libe tee. 
  • Stiil
    Ühest küljest jube veniv. Paarsada lehekülge võinuks maha raiuda, sest vahepeal asi sisuliselt edasi ei liikunud. Samas oli piisavalt haige värk, et mind huvitas, mis lõpuks saab. 
    Jutustamine oli justkui mõlema peategelase silme läbi, aga vähemalt 80% peatükkidest olid Catherine'i peatükid. Tekkis küsimus, milleks siis üldse Elliotile sõna anda. 
  • Emotsioonid
    Harvad polnud korrad, kus sain järjekordse peatüki läbi ja huikasin wtf wtf wtf. Emotsioone kindlasti oli.
  • Tegelased
    Üks raamatu kangelasi (jah, kangelasi) oli inimene, kes oli aastaid teisest inimesest tolle teadmata pilte teinud, oli ühel suvel sõlmitud tutvuse järel sellele inimesele täiesti pühendunud (enda sõnul lausa armastas teda juba aastaid) ja otsustanud ta kogu maailma käest päästa, kannatas vihahoogude all, aga kallale läks ainult pahadele, kes teda provotseerisid, heade juuresolekul peksis puud või seina. 
    Kõik oleks kena olnud, kui poisi vihaprobleemidele oleks lähenetud nõnda et Sul on probleem, sa ei kontrolli ennast mingites olukordades, mida me nüüd teeme? Aga siin käsitleti asja nõnda et Oi, peksid kedagi. See on halb. Aa, sind provotseeriti? Nojah, okei, kahju, et selline olukord tekkis. Lühidalt: vägivalla õigustamist on mulle raske maha müüda.
    Naispeategelasega oli probleem, mis naispeategelastega säärastes raamatutes tihti on - keegi hirmsasti jumaldab neid, aga ma ei saa aru, millega jumaldamine esile kutsuti. 
  • Atmosfäär
    Kõige parem osa. Andis hästi edasi meeleolusid depressiivsest väikelinnast, mis elutut kõrbe meenutab, ja kus politseülem arvab, et ta jumal on. Kesksel kohal olnud Catherine'i perekonna maja oli ka usutavalt kõhe koht. 
  • Mõtete ärgitamine
    Ei, ainult ärritamine. 
  • Lõpp
    Nähes kui dramaatiline see oli, ootasin, et lõpus üks peategelane teise päästmiseks vähemalt kuuli ette viskub vms. Sellest, mis asja suur point oli, sain juba kunagi varem aru, nii et lõpus enam liiga üllatunud polnud.
  • Kestev mõju
    Loodetavasti mitte. 
  • Sisuväline
    Kirjapildis esines imelik asi. Väljend used to oli läbivalt kirjutatud use to. He use to like it. Juuksed hakkavad valutama seda nähes. Maitea, kas keegi tahtis tähti kokku hoida või on see kohalik murre või mis.


Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...