Kjell Westö "Väävelkollane taevas"

Kirjeldus raamatu kaanelt:

Romaani „Väävelkollane taevas“ tegevustik hargneb päikselistest 1960. aastatest meie pimedasse aega. Lihtne Helsingi poiss tutvub maal suvitades jõukasse ja mõjukasse Rabelli suguvõssa kuuluva endavanuse Alexiga. Tänu sellele sõprusele saame lähema pilgu heita suguvõsale ja selle klantspinna all peituvatele saladustele. Poiss armub Alexi õesse Stellasse, nende suhted kestavad aastakümneid, ikka armastades ja tülitsedes, lahku minnes ja kokku saades, kui maailm samal ajal nende ümber muutub ja nende ellu sekkub.

Autor Kjell Westö on soomerootslane nagu ka suur osa raamatu tegelastest. Nõnda et tegevus on Soomes, aga raamat on kirjutatud rootsi keeles ja ka kohanimed näiteks on paljus rootsikeelsed. 

See on sedasorti raamat, millesarnased mulle kõige rohkem meeldivad. Arenguromaan? Võetakse mingi inimene lapsest peale ette ja lugu läheb enam-vähem läbi elu. Nagu Bildungsroman, aga ajaliselt pikem.

Siin püüti ka peategelasest järgmist põlvkonda lõpus oluliseks mängida, aga see minu jaoks kõige paremini ei töötanud. Peategelane küll seletas, et tema jaoks on nad kõik omavahel seotud (ja tehniliselt nad muidugi ongi), aga mul ei klikkinud ära. 

See kontseptsioon ka ei istunud, et päris alguses oli üks seik tänapäevast, siis mindi enam-vähem kogu raamatuks minevikust rääkima ja lõpuks jõuti taas olevikku välja. Ma oleks lihtsalt tahtnud sirgjoonelist lugu tegelase minevikust olevikku. 

Tegelased meeldisid. Huvitav oli see, kuidas peategelase lapsepõlves olulist rolli mänginud Alex täiskasvanupõlves justkui tagaplaanile jäi, aga samas anti mingite väikeste seikade kaudu siiski edasi, millega ta tegeles ja mis temaga toimus.

Ilmselt oli autori üks eesmärke ka Helsingit kirjeldada, anda edasi olustikku läbi aastakümnete. Tõenäoliselt kõnetab neid, kes Helsingiga kursis on. 

See kindlasti pole raamat neile, kelle meeldivad raamatud, kus midagi juhtub. Siin on lihtsalt inimese elu, ei ole tohutut pinget, mis kasvaks ja kuhugi välja jõuaks. Võib öelda, et midagi laheneb küll, aga niimoodi rahulikult. 

Ausalt öelda tahaks näha seda filmi, mis raamatu põhjal on tehtud. Kahjuks ei käinud kolm aastat tagasi Elektriteatris, kui seda näidati.