Otse põhisisu juurde

Olümpiabingo : tulemus

Hakkasin niisiis veebruaris olümpiamängude puhul taas üht olümpiabingot täitma. Mõtlesin, et täidan paar kuud. Ainult viis kuud läkski aega. 

Algul oli selline tabel:


Täidetud ruudud:
  • Moemaailm
    Sest see on Itaaliaga (kus olümpia toimus) seonduv teema. 
    "Meie sajandi iluideaalid" - mitte kõige õnnestunum teos käsitles perioodi 1890ndatest 1990ndateni.
  • Tuli
    Nagu olümpiatuli.
    Viola Ardone "Rongilapsed" - Ardere tähendab itaalia keeles põlema. Kuidagi tekkis arvamus, et nimi Ardone on ka sellest tüvest. Ilmselt ei ole. Nii et tegelikult see raamat seda ruutu täita ei saaks. Raamat ise oma kingametafooriga oli huvitav muidu. Pluss kogu tõestisündinud lugu rongilastest. 
    Alex Schulmani "Bränn alla mina brev" (põleta kõik mu kirjad) lugesin ka sel poolaastal, see sobiks ka siia ruutu.
  • Tegevus Itaalias
    Paolo Giordano "Algarvude üksildus"  - idee, et mõned inimesed on nagu algarvud, istus mulle täitsa hästi.
  • Euroopa autor
    Sest Euroopa on üks olümpiarõngastest.
    E. M. Forster "Howards End" - 20. sajandi algus, klassika, mitte lihtsaim lugeda igal hetkel.
  • Raamat olümpial 1. kulla võitnud riigist
    Ruutu bingosse pannes oli juba kahtlus, et võib tulla Šveits. Tuligi Šveits, aga selle kulla mäesuusatamises võitis oodatust erinev šveitslane. 
    Peter Stamm "Hajusad maastikud" toimus Põhja-Norras ja veel mitmes Euroopa paigas, tegevus üsna kitsalt ühe inimesega seotud.
  • Raamat olümpial enim kuldasid võitnud riigist
    Seda ruutu bingosse pannes oli lootus, et siia tuleb Norra. Tuli ka. 
    Amalie Skram "Constance Ring" - omas ajas skandaalse naiskirjaniku aus kirjutis. Irooniline, et autorist sai eluajal sisuliselt taanlane, sest Norras ei tahetud tema kirjutistest midagi kuulda. 
  • Ameerika autor
    Jälle üks olümpiarõngas.
    Seanan McGuire "Every heart a doorway" - hetkel tundub, et pigem unustatav raamat
  • Seos külma või lumega
    Ikkagi taliolümpia.
    Charles Dickens "Jõululugu" - külm mitte ainult tegevusaja, vaid ka sisu mõttes. Scrooge'i külm süda ja mis.
  • Itaalia autor
    Elena Ferrante "Täiskasvanute valelik elu" - tänapäeva tuntuim itaalia autor. Jätkuvalt meeldib. Ei kirjuta nagu millestki erilisest, aga välja tuleb paeluvalt.
  • Autori nimi kattub mõne Eesti olümpiasportlase nimega
    "Sa peaksid rohkem lugema : Värske Rõhu päevikute raamat" - Henri oli siin, Johanna ka. Võib-olla keegi veel.
  • Relv
    Sest laskesuusatamine on olümpiaala, mida vaatan.
    Fredrik Backman "Mina vänner" - relvaks oli üks nuga, mille üks tegelane ühte kohta peitis. Raamat ise ülearu dramaatiline ja paatoslik.
  • It's good drama!
    Spordi vaatamine täidab minu jaoks tihti linnukese it's good drama-valdkonnas. Ütleme, et jalgpallivõistlusel võidab Curacao Saksamaad. See on good drama. Ses mõttes, et ma võisin ju olla Saksamaa poolt, aga spordiala üldises mõttes on Curacao võit huvitavam ja muidu lahe seik. 
    Martina Winkelhofer "Peenem seltskond" oli täis draamat kuninglike isikute kohta.
  • Uisutamine/tantsimine
    Jälle taliolümpiaala, mida jälgin.
    Maija Kajanto "Sidrunikevad" - peategelane käis ühes peatükis sõbraga järve peal uisutamas. 
  • Tegelane tegeleb mõne taliolümpiaalaga
    Ainuke ruut, kus keset mängu reegleid muutsin. Alustasin ühe raamatuga, kus peategelased olid jäätantsijad. See tundus halb ja kaugele ei jõudnud. Aga Ellen Niidu elulooraamatus mainiti nii mitu korda tema purjetamisega tegelemist, et kohe tahtsin selle siia kuidagi ära sokutada.
    Niisiis Maarja Undusk "Ellen Niit : heleda mõtte laast" 
  • Tegevuses oluline toit/söögikoht
    Sest kui öelda Itaalia, siis arvatavasti seostub esimesena mingi pitsa või makaron.
    Robert Seethaler "The cafe with no name" 
  • Seotud olümpia kommentaatoriga
    David Foster Wallace "Võrguteooria" - huvitavad mõtted tennisest. Eesti keelde tõlkis olümpial kurlingut kommenteerinud Aet Süvari.
  • Lendamine/hüppamine/kõrge ehitis
    Sest suusahüpped on taliolümpiaala, mida jälgin.
    Viveca Sten "I de lugnaste vatten" - krimiromaan, mille finaalis oli olulisel kohal üks majakas.
  • Mainitakse konkreetseid olümpiamänge
    Jilly Cooper "Rivaalid" - mainiti 1984. aasta Los Angelese mänge ja mingeid veel, vist Moskvat 1980, sest üks tegelane oli endine ratsutaja.
  • Klassikalise muusika maailm
    Veel üks Itaaliaga seonduv valdkond.
    Åsa Hallengård "Silverslottet" - peategelastest ema ja poeg olid mõlemad (orkestri) pillimängijad.
Täitmata jäid:
  • Võit, võitja
  • Pealkirjas esimene, teine või kolmas
  • Aafrika autor
  • Aasia autor
  • Okeaania autor 
    Ühte Austraalia asja hakkasin lugema, aga ei jõudnud kaugele millegipärast, kuigi oli hea asi.
  • Autor talvele viitava nimega
    Siia üritasin mõnd eestikeelse nimega autorit otsida (Tuisk, Lumi vms), aga ei leidnud köitvaid. Praegu mõtlen, et Tali oleks selline nimi, mille alt võiks suurema autoritevaliku leida.
Täidetud tabel:


Kolm rida ja mõlemad diagonaalid sain ju täis koguni.

Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Vigin

Üldises plaanis olen ma tolerantne. Mis puutub eri rassidesse, rahvustesse, mitmesugustesse vähemustesse nt. Igapäevaselt ma pole tolerantne. Olen korduvalt mõelnud neist pisiasjadest, mis mind ärritavad, nimekirja teha, aga ei julge, sest see tuleks nii ilmatumalt pikk. Järgnevalt siiski mõned (üksikud) näited, selline pisikene sissejuhatus, öelgem. Kui astroloogiasse näiteks kalduda, siis klassikud ütlevad, et Lõvidele olla iseloomulik vigade nimekirju teha. Ja ka konkreetsetele inimestele neid esitada. Ma päris nii hulluks ei aja, lihtsalt esitaks mõned tähelepanekud. Elus ikka paned asju tähele. Matsutamine (jm sinna alla kuuluv, muuhulgas ei meeldi näha söödavat toitu teise inimese suus- seega, hea oleks suu söömise ajal kinni hoida) luristamine (nii nohu korral kui joogiga, viimase puhul kõrrega luristamine ei loe) köhimine & nuuskamine (saan aru, et paratamatud asjad, aga siiski..mõningad inimesed oskavad erakordselt ärritavalt haiged olla) hingamine (selline kuuldav ja viha...