Otse põhisisu juurde

Olümpiabingo : tulemus

Hakkasin niisiis veebruaris olümpiamängude puhul taas üht olümpiabingot täitma. Mõtlesin, et täidan paar kuud. Ainult viis kuud läkski aega. 

Algul oli selline tabel:


Täidetud ruudud:
  • Moemaailm
    Sest see on Itaaliaga (kus olümpia toimus) seonduv teema. 
    "Meie sajandi iluideaalid" - mitte kõige õnnestunum teos käsitles perioodi 1890ndatest 1990ndateni.
  • Tuli
    Nagu olümpiatuli.
    Viola Ardone "Rongilapsed" - Ardere tähendab itaalia keeles põlema. Kuidagi tekkis arvamus, et nimi Ardone on ka sellest tüvest. Ilmselt ei ole. Nii et tegelikult see raamat seda ruutu täita ei saaks. Raamat ise oma kingametafooriga oli huvitav muidu. Pluss kogu tõestisündinud lugu rongilastest. 
    Alex Schulmani "Bränn alla mina brev" (põleta kõik mu kirjad) lugesin ka sel poolaastal, see sobiks ka siia ruutu.
  • Tegevus Itaalias
    Paolo Giordano "Algarvude üksildus"  - idee, et mõned inimesed on nagu algarvud, istus mulle täitsa hästi.
  • Euroopa autor
    Sest Euroopa on üks olümpiarõngastest.
    E. M. Forster "Howards End" - 20. sajandi algus, klassika, mitte lihtsaim lugeda igal hetkel.
  • Raamat olümpial 1. kulla võitnud riigist
    Ruutu bingosse pannes oli juba kahtlus, et võib tulla Šveits. Tuligi Šveits, aga selle kulla mäesuusatamises võitis oodatust erinev šveitslane. 
    Peter Stamm "Hajusad maastikud" toimus Põhja-Norras ja veel mitmes Euroopa paigas, tegevus üsna kitsalt ühe inimesega seotud.
  • Raamat olümpial enim kuldasid võitnud riigist
    Seda ruutu bingosse pannes oli lootus, et siia tuleb Norra. Tuli ka. 
    Amalie Skram "Constance Ring" - omas ajas skandaalse naiskirjaniku aus kirjutis. Irooniline, et autorist sai eluajal sisuliselt taanlane, sest Norras ei tahetud tema kirjutistest midagi kuulda. 
  • Ameerika autor
    Jälle üks olümpiarõngas.
    Seanan McGuire "Every heart a doorway" - hetkel tundub, et pigem unustatav raamat
  • Seos külma või lumega
    Ikkagi taliolümpia.
    Charles Dickens "Jõululugu" - külm mitte ainult tegevusaja, vaid ka sisu mõttes. Scrooge'i külm süda ja mis.
  • Itaalia autor
    Elena Ferrante "Täiskasvanute valelik elu" - tänapäeva tuntuim itaalia autor. Jätkuvalt meeldib. Ei kirjuta nagu millestki erilisest, aga välja tuleb paeluvalt.
  • Autori nimi kattub mõne Eesti olümpiasportlase nimega
    "Sa peaksid rohkem lugema : Värske Rõhu päevikute raamat" - Henri oli siin, Johanna ka. Võib-olla keegi veel.
  • Relv
    Sest laskesuusatamine on olümpiaala, mida vaatan.
    Fredrik Backman "Mina vänner" - relvaks oli üks nuga, mille üks tegelane ühte kohta peitis. Raamat ise ülearu dramaatiline ja paatoslik.
  • It's good drama!
    Spordi vaatamine täidab minu jaoks tihti linnukese it's good drama-valdkonnas. Ütleme, et jalgpallivõistlusel võidab Curacao Saksamaad. See on good drama. Ses mõttes, et ma võisin ju olla Saksamaa poolt, aga spordiala üldises mõttes on Curacao võit huvitavam ja muidu lahe seik. 
    Martina Winkelhofer "Peenem seltskond" oli täis draamat kuninglike isikute kohta.
  • Uisutamine/tantsimine
    Jälle taliolümpiaala, mida jälgin.
    Maija Kajanto "Sidrunikevad" - peategelane käis ühes peatükis sõbraga järve peal uisutamas. 
  • Tegelane tegeleb mõne taliolümpiaalaga
    Ainuke ruut, kus keset mängu reegleid muutsin. Alustasin ühe raamatuga, kus peategelased olid jäätantsijad. See tundus halb ja kaugele ei jõudnud. Aga Ellen Niidu elulooraamatus mainiti nii mitu korda tema purjetamisega tegelemist, et kohe tahtsin selle siia kuidagi ära sokutada.
    Niisiis Maarja Undusk "Ellen Niit : heleda mõtte laast" 
  • Tegevuses oluline toit/söögikoht
    Sest kui öelda Itaalia, siis arvatavasti seostub esimesena mingi pitsa või makaron.
    Robert Seethaler "The cafe with no name" 
  • Seotud olümpia kommentaatoriga
    David Foster Wallace "Võrguteooria" - huvitavad mõtted tennisest. Eesti keelde tõlkis olümpial kurlingut kommenteerinud Aet Süvari.
  • Lendamine/hüppamine/kõrge ehitis
    Sest suusahüpped on taliolümpiaala, mida jälgin.
    Viveca Sten "I de lugnaste vatten" - krimiromaan, mille finaalis oli olulisel kohal üks majakas.
  • Mainitakse konkreetseid olümpiamänge
    Jilly Cooper "Rivaalid" - mainiti 1984. aasta Los Angelese mänge ja mingeid veel, vist Moskvat 1980, sest üks tegelane oli endine ratsutaja.
  • Klassikalise muusika maailm
    Veel üks Itaaliaga seonduv valdkond.
    Åsa Hallengård "Silverslottet" - peategelastest ema ja poeg olid mõlemad (orkestri) pillimängijad.
Täitmata jäid:
  • Võit, võitja
  • Pealkirjas esimene, teine või kolmas
  • Aafrika autor
  • Aasia autor
  • Okeaania autor 
    Ühte Austraalia asja hakkasin lugema, aga ei jõudnud kaugele millegipärast, kuigi oli hea asi.
  • Autor talvele viitava nimega
    Siia üritasin mõnd eestikeelse nimega autorit otsida (Tuisk, Lumi vms), aga ei leidnud köitvaid. Praegu mõtlen, et Tali oleks selline nimi, mille alt võiks suurema autoritevaliku leida.
Täidetud tabel:


Kolm rida ja mõlemad diagonaalid sain ju täis koguni.

Kommentaarid

Popid

Vivaldi ei saanudki sisse

Läksin aastaaegade kallale. Lugesin mussikogus lood kokku ja sain teada, et soojemad aastaajad on populaarsemad kui külmemad: kevad/spring/весна esineb 16 ja suvi/summer 18 laulu pealkirjas. Huvitav, et summer on 16 loo nimes ja suvi ainult 2-s. Sügis on suhteliselt ebapopulaarne: kokku ainult 5 laulu, millest 3 kasutavad pealkirjas sõna autumn ja 2 sõna sügis. Fall ei esine kordagi sügise tähenduses. Talvelaule on eesti keeles 3 ja inglise keeles 8. Kõige vahvamad aastaajalaulud tabeldatuna siin: 15. Tori Amos - Winter 14. Jaan Tätte - Kevadelaul nr 3 (see on see, kus ennast kraavis pesin) 13. Pia Fraus - Summer before spring 12. Uno Loop - Talvelaul ( Hei-hei üle hangede -laul) 11. Eesti Keeled - Sinus endas talv 10. The Corrs - Summer sunshine (vanade aegade nimel, tõmbab käima küll) 9. ABBA - Our last summer 8. Edvard Grieg - Springdans II 7. Uno Loop - Kevad Kadriorus 6. Cliff Richard - Summer Holiday 5. Jaan Tätte - Kevadelaul nr 2 ( Siin keegi varem pole käinud, siin laulud ve...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Jilly Cooper "Rivaalid"

See raamat, aga ka lihtsalt Jilly Cooper (1937-2025), on mul juba mitu aastat lugemisnimekirjas olnud. Kunagi lugesin raamatut, kus peategelase lemmikkirjanik oli Jilly Cooper, keda ta kiivalt kaitses suvaliseks naistekakirjanikuks nimetamise eest. Tekkis huvi, kellega siis tegu on. Läks veel huvitavamaks, kui leidsin, et tegemist on dame Jilly Cooperiga. Teenekas. Tol raamatutegelasel, arvan, oli õigus. Hästi paneb see Jilly Cooper. Vaimukalt, teravalt, oskuslikult. Tegelasi kirjeldab otsekoheselt ja paikapanevalt.  Maud oli laisk, egoistlik ja isekas või  Jamesi kõige silmapaistvamaks omaduseks peale vapustavalt hea väljanägemise oli tema totaalne enese ületähtsustamine ja krooniline ebakindlus. Vapustava välimusega tegelasi oli "Rivaalides" palju. Ja kui keegi oli mittevapustav, öeldi ka see otse välja.  Tegelasi oli muidugi ka terve plejaad. Algul pidi tähelepanelik olema, et ree peal püsida. Raamatu alguses olev tegelaste nimekiri oli suureks abiks.  Raamatu teg...

"Eestlane loeb : raamatuaasta lugemisuuring 2025" (koost. Marju Lauristin)

Nagu pealkirigi ütleb, räägib raamat möödunud aastal raamatuaasta puhul tehtud suurest lugemisuuringust. Niuke korralik raport. Näeb välja ka nagu raport: suures formaadis üsna paksu paberi peal ja paljude joonistega. Aga ka teksti pole vähe. On nii küsitlustulemuste kokkuvõtted kui ülevaated fookusgruppidega (kirjandusõpetajad, raamatukogutöötajad, raamatumüüjad, kirjastajad) tehtud intervjuudest. Niuke hea raamat, mida jupikaupa lugeda - ühel päeval loed, mida õpetajad rääkisid, teisel päeval kirjastajate kohta jne. Midagi tohutult uut teada ei saanud. Ühest küljest on põhilised uuringust tehtud järeldused meediast palju läbi käinud, teisalt oli palju sellist, mida nagunii eeldasin. (Aga ikka oli huvitav lugeda.) Mis need lööklaused olid siis? Kõrgharidusega naine on mitte ainult suurim lugeja, vaid üldse võtmeisik eesti kultuuri edasikandmisel (sest käib ka teatris, kontserdil ja näitusel); keskealine madalama haridustasemega mees on pigem raamatuhuvita; pole tõsi, et noored ei loe ...