Otse põhisisu juurde

Fredrik Backman "Mina vänner" / "Minu sõbrad"

Fredrik Backman on ilmselt praeguse aja menukaim rootsi kirjanik. Lausa nii menukas, et see raamat ilmus inglise keeles enne rootsikeelsena ilmumist. Sattusin mingil hetkel Backmani sotsiaalmeediapostituse peale, kus ta (ilmselt rootslaste?) selleteemalisele pahameelele vastas. Ütles, et mõtlevat ja kirjutavat ikka veel rootsi keeles. Aga ilmselt teadagi mis teeb omad korrektuurid raamatute ilmutamise osas.

Raamatu põhitegelasi on teismeline lastekodulaps Louisa, kelle kallemaid varandusi elus on postkaart ühest kuulsast maalist. Tal on pildil kujutatust oma nägemus, mis ei kattu üldise arvamusega. Juhuse tahtel kohtub Louisa maali autoriga ja see muudab tema elu igaveseks. Suure osa raamatust moodustabki selle maali lugu - kunstniku teismeiga koos kolme sõbraga ning kuud, mis eelnesid maali valmimisele.

Olen nüüdseks selle raamatu kohta palju arvustusi lugenud. Need on enamasti suisa nõretavad. See on maailma parim raamat, öeldakse. Milline südamlik lugu, millised tegelased, raamatu lõpuks on silmad nutmisest paistes. Südamlikuga olen nõus, lugu oli ka hea ja kergesti loetav.

Minu peamine probleem selle raamatuga: see oli (eriti esimeses pooles) täis neid lauseid... inspirational quotes, mis need ongi. Tsitaatlaused? Niukesed lühikesed sügavust püüdlevad laused. Sellised, mis inimestel tänapäeval mõnikord raamituna kodus seina peal ripuvad või kuhugi padja peale tikitud on. (Või need, mida on täis Coelho "Alkeemik".) Kannataksin ära, kui oleks mõned üksikud, aga siin... nagu üks arvustaja tabavalt ütles, jäi mulje, nagu autor püüaks iga lausega skoorida. See pole vajalik.

Nagu autori enda lausetest veel vähe olnuks, tsiteeriti hulgaliselt ka pärisinimesi - kunstnikke, filosoofe. Jällegi - paar korda on normaalne, aga enama jaoks võib ju lihtsalt mõnd aforismikogumikku lugeda. Ja see, et suvalised tegelased varrukast tsitaate tõmbavad... võib-olla on siis sellised inimesed olemas.

Uhkete lausetega loodud pühalikule meeleolule lisandus draama kütmine. Korduvalt, liiga korduvalt, lõppesid lõigud või peatükid lausetega stiilis see jäi viimaseks korraks, kui nad seda kõik koos tegid. Pisarakiskumine, asjatult traagilise õhkkonna loomine. Mulle ei istu.  

Tegelaste hulgas oli paar ürgandekat tüüpi. Olen mõelnud, et vist ei suuda looduslikult üliandekat inimest vaadata samasuguse looduse loominguna nagu kaunist lilleõit või päikeseloojangut. Imetlus kuulub pigem töökatele. Raske on ette kujutada, et keegi võiks lambist (st eriliselt õppimata) milleski nii hea olla. Aga seda ma ütlengi mitte kuidagi kriitika mõttes, vaid ainult ses mõttes, et minul on raske ette kujutada. Täitsa nõus, et sellised inimesed on päriselt olemas.

Backman on selgelt maailmaparandaja. Tema suur eesmärk tundub olevat oma kirjutistega maailma paremaks muuta. Selle raamatu tegelased ehk näisid mõnest küljest minu jaoks ebausutavad, aga ilmselt saab tõlgendada ka nõnda, et autor soovis neis lihtsalt eelkõige parima välja tuua. Oli aru saada, et ta nii südamest tahab neile tegelastele (ja üldiselt inimestele) head. See muudab tema kritiseerimise muidugi raskeks. (Aga ei saanud seda tegemata ka jätta.)

Raamat ilmus just aasta alguses eesti keeles ka ja tundub, et on raamatukogudes vähemalt menukas. Sel hetkel, kui mina seda ESTERi linki külastasin, olid kõik näha olevad eksemplarid välja laenutatud. 

Samalt autorilt varem loetud:

Täpselt samasuguse pealkirjaga raamatut olen ka varem lugenud: Emmanuel Bove "Minu sõbrad" Lisaks muidugi toob "Minu sõbrad" meelde kunagised märkmikud, kus sai lasta sõpradel lemmikasjade kohta ankeedi täita. 

Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Eno Raud "Naksitrallid"

Ühel päeval tulid "Naksitrallid" järsku meelde. Kas oli mõnes viktoriinisaates nende kohta küsimus või midagi. Ei meenunud, kas olen "Naksitralle" kunagi lugenud. Ilmselt olen, sest sisu kuidagi tean. Ja multikatest vaevalt selle teada sain, sest neid ei julgenud vaadata (õudsed olid).  Peamine põhjus, mis praegu pani "Naksitralle" lugema (ja on tihti üldse põhjus, miks vanu lasteraamatuid loen), oli mingi ridadevahelise mõtte otsimine. Kas saab olla võimalik, et lastekirjanik kirjutas 1972. aastal raamatu kolmest suht ebatavalisest sellist ega mõelnud sellega ridade vahel midagi? Nagu võis arvata, siis kindlat vastust ei saanud. Võib-olla mõtles, võib-olla ei mõelnud. Aga selliseid kohti, kus sai mingeid tõlgendusi põhiasjale taha mõelda, oli küll.  Peategelased, muidugi, on arhetüübid. Muhv äratuntavalt melanhoolik, umbes nagu Iiah "Karupoeg Puhhist", Sammalhabe see tšill looduslaps, umbes nagu "Muumitrollide" Nuuskmõmmik. Kingpoolele...