Truffe kirjanurk

Kohe panin selle endale nimekirja, kui nägin, et Lily Kingil uus raamat tuleb. Sest sellest ühest tema raamatust, mida varem lugenud olen, on väga positiivsed mälestused.  "Heart the lover" tegevus algab naissoost peategelase ülikooliaastail, kui ta kohtub ühes loengus Sami-nimelise noormehega ja tolle korterikaaslase Yashiga. Kõik kolm õpivad kirjandust. Tegevus toimub kusagil 1980ndate lõpupoole (ainus selge vihje tegevusajale on vestlus, kus arutletakse NLiidu kokkukukkumise võimaluse üle). Teemaks on muidugi suhted. Teine osa raamatust toimub esimesest 20+ aastat hiljem ja tegelased on siis muidugi teistsugustes rollides ja olukordades.  Minu jaoks VÄGA haarav raamat. Tõmbas esimesest leheküljest lugema ja järgmisel päeval sain juba läbi. Oleks varem ka saanud, kui oleks kogu aeg lugenud. Tempo on ka kogu raamatu ulatuses kiire. Ei heieta, pigem ütleb üsna väikese sõnade arvuga palju. Muuhulgas oskab väga ilusasti kirjeldada seda olukorda, kui ühele inimesele meeldib tein...

Lugesin seda teist korda. Esmakordne lugemine oli 2019. aasta suvel. Tollal tundus ilmselt raamatu teema nii huvitav, et põhitähelepanu läkski otsestele sündmustele ja vähem sellele, milline raamat üldiselt oli.  Peategelased: Marianne ja Connell (algul õpilased, siis üliõpilased) Tegevusaeg: 2011-2015 (kuigi see nagu ülioluline pole) Tegevuskoht: Iirimaa (väljamõeldud väikelinn Carricklea ja päris Dublin) Teema on see, kuidas Marianne ja Connell üksteise elusid mõjutavad. Kui suurt rolli mängib see, kes on sinu kõrval ja läheduses murrangulistel aastatel (mingi 16-20+ on enamasti murranguline, nii peas toimuva kui ümbritseva mõttes). Need võivad päris palju olla inimesed, keda sa tegelikult pole ise enda lähedusse valinud, vaid kes lihtsalt juhtuvad seal olema (näiteks klassikaaslasi reeglina ju ei vali). Ja siis on inimesi, kelle läheduses tahaks olla sellepärast, et see nagu... sobib lihtsalt. Ühtlasi näeme, kuidas keskkond võib inimeste rolle ja olemist muuta.  Esmakordsel...

Jällegi võtsin selle raamatu ainult seepärast, et raamatukogus pilk talle peale jäi. "Keedie" on eellugu raamatule "Mingi säde" , mida mõni aeg tagasi lugesin. Kui "Mingis sädemes" on peategelaseks 11-aastane Addie, siis siin raamatus on ta 6-aastane, nii et lugu toimub 5 aastat varem. Peategelane Keedie on Addie samuti neurodivergentne vanem õde, 13-aastane. Nende perekond elab Edinburghi lähedal Juniperi külas.  Üldiselt kipun kuidagi arvama, et eellood (ja ka mõne teise tegelase vaatepunktist sama loo ümberjutustamised) pole kuigi hea mõte. Tundub, et mis sa lüpsad seda vana lugu, tee täitsa uus lugu. Samas on siiski näiteid, kus eellugu ei jäta lüpstud muljet. Ja sel raamatul siin polnud ka midagi viga.  Mõningaid märkusi muidugi on. Näiteks see tunne, et raamat nagu liiga ilmselgelt üritas autismiteemal harida. Sellega seondub ka teine küsimus: kas tõesti 13-aastased suudavad oma käitumist nii hästi analüüsida kui Keedie siin? Tõenäoliselt suudab ta s...