Otse põhisisu juurde

Maija Kajanto "Suhtebilanss"


Esimene seik oli peategelase nimega. Hakatakse siis raamatu alguses rääkima, et Assi seda ja Assi teist. Mina loen ja mõtlen, et näe kui huvitav, naisautoril on meespeategelane seekord. Mingil hetkel ilmus mingi mees, keda Assi kenaks meheks pidas. Mõtlesin siis et nojah, ju Assi on gei. Ja siis maimäleta millega seoses selgus, et Assi on naine! No ei saa ju olla. Assi kõlab nagu soome lühend Aleksandrist. Aga guugeldades leidsin tõesti, et Soomes on Assid peamiselt naised. 

"Suhtebilanss" on tegelikult seeria teine osa. Pesumaja seeria. Esimest osa pole lugenud, sest kui see ilmus, liigitasin tema kaanepildi nii koledaks, et heitsin ta kõrvale. Nüüd mõtlesin, et võtaks, aga rampsist on väljas. Tundub, et Tartu raamatukogudes on selle autori raamatud praegu üldse välja laenutatud.

Kuna Pesumaja seerias on iga raamat eri peategelasega, siis saab neid vabalt ühekaupa lugeda, ei pea järjest võtma. "Suhtebilansi" peategelane Assi on selle pesumaja raamatupidaja muuhulgas, aga töötab ka põhikohaga mingis firmas raamatupidajana. Sealt saadetakse ta mõneks kuuks sundpuhkusele. Talle see isegi natuke sobib, sest ta on koos õega parajasti vanaisa käest maja päranduseks saanud, mis vaja korda teha ja suurest hulgast mandist tühjendada. Mandi sorteerimise käigus tuleb välja, et vanaisal oli varjatud külgi.

Assi sundpuhkus teeb aga tema mehe Olli murelikuks, sest Olli on ülikokkuhoidlik - istub Exceli tabelite taga ja mõtleb, kust veel ja veel saaks kulusid kokku tõmmata. Assile selline filosoofia tingimata ei sobi. Ta tahaks vahepeal soodusjuustu asemel kallist hallitusjuustu osta. 

Vanainimese elukorraldus on siin ka mõnevõrra teemaks ja muidugi taaskasutus. Nagu möödaminnes mainitakse muudkui, mille kuhu ära saab anda, mille kuidas ümber teha, ära parandada jne. Selle kõigega toimetavad atsakad naised. See on see soome sisu ma arvan. 

Muidugi lähevad asjad raamatus kuidagi lihtsamalt ja lobedama ludinaga kui päriselus võib-olla läheks, aga samas on lugedes ikka tunne, et kuidagi väga päris on. Maitea, mingi teise tasandi usutavus kui mõnel raamatul. Ja muidugi feelgood, mitte feelbad.

Oli kohti, kus jäin ootama stseene, mida ei tulnudki. Näiteks leppis Assi ühel hetkel kokku kohtumise vanaisa sõpradega. Ma olin küll põnevil, et mida nad talle räägivad, mis sealt veel selgub jms, aga kohtumise toimumiseni raamat ei jõudnud. 

Päris lõpu osas mõtlesin ka, et tuleb stseen, kus Assi on ühe oma unistuse teoks teinud, aga lõppes nõnda, et oli teeotsa peal, mitte veel kohal. 

Just tuli Jupiteri ka intervjuu Maija Kajantoga festivalilt HeadRead. Peab ütlema, et ta on üks neid inimesi, kelle puhul tundub, et tunnen teda. Sest ilmselt tema olek meenutab kedagi, keda päriselt juba tunnen. Või siis meenutab ta lihtsalt Miranda Harti?

Samalt autorilt varem loetud:

Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Vigin

Üldises plaanis olen ma tolerantne. Mis puutub eri rassidesse, rahvustesse, mitmesugustesse vähemustesse nt. Igapäevaselt ma pole tolerantne. Olen korduvalt mõelnud neist pisiasjadest, mis mind ärritavad, nimekirja teha, aga ei julge, sest see tuleks nii ilmatumalt pikk. Järgnevalt siiski mõned (üksikud) näited, selline pisikene sissejuhatus, öelgem. Kui astroloogiasse näiteks kalduda, siis klassikud ütlevad, et Lõvidele olla iseloomulik vigade nimekirju teha. Ja ka konkreetsetele inimestele neid esitada. Ma päris nii hulluks ei aja, lihtsalt esitaks mõned tähelepanekud. Elus ikka paned asju tähele. Matsutamine (jm sinna alla kuuluv, muuhulgas ei meeldi näha söödavat toitu teise inimese suus- seega, hea oleks suu söömise ajal kinni hoida) luristamine (nii nohu korral kui joogiga, viimase puhul kõrrega luristamine ei loe) köhimine & nuuskamine (saan aru, et paratamatud asjad, aga siiski..mõningad inimesed oskavad erakordselt ärritavalt haiged olla) hingamine (selline kuuldav ja viha...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...