Esimene seik oli peategelase nimega. Hakatakse siis raamatu alguses rääkima, et Assi seda ja Assi teist. Mina loen ja mõtlen, et näe kui huvitav, naisautoril on meespeategelane seekord. Mingil hetkel ilmus mingi mees, keda Assi kenaks meheks pidas. Mõtlesin siis et nojah, ju Assi on gei. Ja siis maimäleta millega seoses selgus, et Assi on naine! No ei saa ju olla. Assi kõlab nagu soome lühend Aleksandrist. Aga guugeldades leidsin tõesti, et Soomes on Assid peamiselt naised.
"Suhtebilanss" on tegelikult seeria teine osa. Pesumaja seeria. Esimest osa pole lugenud, sest kui see ilmus, liigitasin tema kaanepildi nii koledaks, et heitsin ta kõrvale. Nüüd mõtlesin, et võtaks, aga rampsist on väljas. Tundub, et Tartu raamatukogudes on selle autori raamatud praegu üldse välja laenutatud.
Kuna Pesumaja seerias on iga raamat eri peategelasega, siis saab neid vabalt ühekaupa lugeda, ei pea järjest võtma. "Suhtebilansi" peategelane Assi on selle pesumaja raamatupidaja muuhulgas, aga töötab ka põhikohaga mingis firmas raamatupidajana. Sealt saadetakse ta mõneks kuuks sundpuhkusele. Talle see isegi natuke sobib, sest ta on koos õega parajasti vanaisa käest maja päranduseks saanud, mis vaja korda teha ja suurest hulgast mandist tühjendada. Mandi sorteerimise käigus tuleb välja, et vanaisal oli varjatud külgi.
Assi sundpuhkus teeb aga tema mehe Olli murelikuks, sest Olli on ülikokkuhoidlik - istub Exceli tabelite taga ja mõtleb, kust veel ja veel saaks kulusid kokku tõmmata. Assile selline filosoofia tingimata ei sobi. Ta tahaks vahepeal soodusjuustu asemel kallist hallitusjuustu osta.
Vanainimese elukorraldus on siin ka mõnevõrra teemaks ja muidugi taaskasutus. Nagu möödaminnes mainitakse muudkui, mille kuhu ära saab anda, mille kuidas ümber teha, ära parandada jne. Selle kõigega toimetavad atsakad naised. See on see soome sisu ma arvan.
Muidugi lähevad asjad raamatus kuidagi lihtsamalt ja lobedama ludinaga kui päriselus võib-olla läheks, aga samas on lugedes ikka tunne, et kuidagi väga päris on. Maitea, mingi teise tasandi usutavus kui mõnel raamatul. Ja muidugi feelgood, mitte feelbad.
Oli kohti, kus jäin ootama stseene, mida ei tulnudki. Näiteks leppis Assi ühel hetkel kokku kohtumise vanaisa sõpradega. Ma olin küll põnevil, et mida nad talle räägivad, mis sealt veel selgub jms, aga kohtumise toimumiseni raamat ei jõudnud.
Päris lõpu osas mõtlesin ka, et tuleb stseen, kus Assi on ühe oma unistuse teoks teinud, aga lõppes nõnda, et oli teeotsa peal, mitte veel kohal.
Just tuli Jupiteri ka intervjuu Maija Kajantoga festivalilt HeadRead. Peab ütlema, et ta on üks neid inimesi, kelle puhul tundub, et tunnen teda. Sest ilmselt tema olek meenutab kedagi, keda päriselt juba tunnen. Või siis meenutab ta lihtsalt Miranda Harti?
Samalt autorilt varem loetud:
Kommentaarid
Postita kommentaar