Otse põhisisu juurde

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal.

Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda.

Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma jala Antarktika pinnale tõstnud. Käis tema nimelt Kuninganna Maudi(Harald V vanaema) maal ühte uurimisjaama avamas. Pilt, nagu aru saada, ei ole Antarktikast ;)



1990. aastal võeti Norras vastu seadusemuudatus, mille järgi troonipärijaks on vanim laps soost olenemata. Seadust rakendatakse aga 1990 või hiljem sündinuile, mistõttu praegu on Norra troonipärija ikkagi pere noorem laps Haakon (sündinud 1973). Vanem õde Märtha Louise (1971) on lihtsalt printsess.

Märtha Louise on hariduse poolest füsioterapeut, aga tegi hoopis sellise firma, mis tegeleb norra rahvajuttude avaliku esitamise/ümberjutustamisega. Seoses sellega, et ta omaenda äri ajab, on tal kuninglikke kohustusi vähem. Kroonprints Haakon on aga oma tulevast ametit juba päris palju harjutada saanud. Kasvõi siis, kui kuningas tervislikel põhjustel valitsemisest eemal on viibinud.

Isa eeskujul sai ka Haakoni naisevõtust skandaalne lugu. Praegune kroonprintsess Mette-Marit polnud oma tormilise noorusaja tõttu paljude arvates just parim abikaasakandidaat. Lisaks oli tegemist üksikemaga, kelle lapse isa taust kriminaalsusesse kaldus. Kõik läks aga õnnelikult, ei pidanud Haakon abiellumiseks troonist loobuma (milleks ta kuuldavasti valmis oli) ja pulmad peeti 2001. aastal. Siit saab ühte tükki sellest vaadata. Tavalise pildi peal on sellised tegelased:



Lapsi on neil kaks: printsess Ingrid Alexandra (2004) ja prints Sverre Magnus (2005). (Mulle tundub, et kuningaperedel on lapsed tihti hästi väikeste vanusevahedega.) Lisaks ka juba mainitud Mette-Mariti poeg Marius.

Mette-Maritist veel seda, et tema on Eesti riigilt Maarjamaa risti 1.klassi teenetemärgi saanud.

Kuningaloss on suhteliselt traditsioonilise väljanägemisega ma ütleks.



Norras on varsti Nasjonaldagen tulemas. Sel aastal ma raudselt võidan viktoriiniga selle Norra reisi, mis eelmisel aastal mingitel sõnulseletamatutel põhjustel saamata jäi.

Kommentaarid

  1. Ei teagi, kas saan sulle öelda, võib-olla tuled konkurendiks veel :P

    Klassikud ütleksid kindlasti et guugelda.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Amanda Romare "Halva Malmö består av killar som dumpat mig"

Kui see raamat 2021. aastal ilmus, pakkus ta inimestele kõneainet. Ju on teema ja käsitlus intrigeerivad.  Raamat räägib 31-32-aastasest Malmös elavast Amandast, kes käib aasta jooksul kohtingutel (peamiselt) Tinderi kaudu leitud meestega. Ja ei saa asjast asja. Sellele viitab ka raamatu pealkiri: pool Malmöt on täis mehi, kes on mind maha jätnud. Pole väga hull liialdus, sest ta käib ikka väga paljudel kohtingutel. Ise nimetab seda vahepeal groundhog day- deitimiseks. Et sama asi muudkui uuesti ja uuesti ja uuesti.  Kuna kohtinguid on palju, kohtab Amanda nende käigus igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Neil on erinevaid kiikse. Korduvalt tuli mõte mida ma just lugesin . Samas midagi üleliia šokeerivat vist ka polnud.  Algul tuli ka mõte, et see raamat võiks sisu mõttes juba vanem olla. Niuke klassikaline romantilise komöödia idee, et naine tahab meest leida ja kohtub selle käigus igasugustega, oli 20+ aastat tagasi ka populaarne. Aga siin lisab Tinder olulise tegelasena ...

Maarja Undusk "Ellen Niit : heleda mõtte laast"

Elulooraamatute puhul saab alati alustada sellest, et ma pole suurem asi elulooraamatute lugeja. Isegi mulle väga meeldivate inimeste puhul. Mida olen lugenud, on peamiselt mingite (kunagiste) kuninglike isikute elulood, aga neid võib natuke laiendades ka lihtsalt ajalooraamatuteks nimetada.  Üldse tundub, et kui elulooraamat, siis olgu ta juba surnud või noh, ikka eaka inimese kohta. Vastasel juhul tekib küsimus, mis on raamatu kirjutamise ajendanud (raha, kuulsus, edevus, ...) Nojah, tegelikult 30-aastase elulooraamatut on nagunii raske elulooraamatuks nimetada. Kui selle raamatu juurde tulla, siis esimene asi emotsioonidest kantuna on: Mulle nii meeldis seda lugeda!  Alustades sellest, kui suur see raamat füüsiliselt oli, aga kui kiiresti lehte sai pöörata, sest kiri oli suur ja pilte palju, lõpetades sisuga, oligi üleni tore. Kui raamatu läbi olin saanud, mõtlesin, et küll on hea, et Ellen Niidu tütar säärase asja kirjutas. Võinuks ka siis kirjutada, kui tegemist poleks Ee...