Otse põhisisu juurde

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal.

Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda.

Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma jala Antarktika pinnale tõstnud. Käis tema nimelt Kuninganna Maudi(Harald V vanaema) maal ühte uurimisjaama avamas. Pilt, nagu aru saada, ei ole Antarktikast ;)



1990. aastal võeti Norras vastu seadusemuudatus, mille järgi troonipärijaks on vanim laps soost olenemata. Seadust rakendatakse aga 1990 või hiljem sündinuile, mistõttu praegu on Norra troonipärija ikkagi pere noorem laps Haakon (sündinud 1973). Vanem õde Märtha Louise (1971) on lihtsalt printsess.

Märtha Louise on hariduse poolest füsioterapeut, aga tegi hoopis sellise firma, mis tegeleb norra rahvajuttude avaliku esitamise/ümberjutustamisega. Seoses sellega, et ta omaenda äri ajab, on tal kuninglikke kohustusi vähem. Kroonprints Haakon on aga oma tulevast ametit juba päris palju harjutada saanud. Kasvõi siis, kui kuningas tervislikel põhjustel valitsemisest eemal on viibinud.

Isa eeskujul sai ka Haakoni naisevõtust skandaalne lugu. Praegune kroonprintsess Mette-Marit polnud oma tormilise noorusaja tõttu paljude arvates just parim abikaasakandidaat. Lisaks oli tegemist üksikemaga, kelle lapse isa taust kriminaalsusesse kaldus. Kõik läks aga õnnelikult, ei pidanud Haakon abiellumiseks troonist loobuma (milleks ta kuuldavasti valmis oli) ja pulmad peeti 2001. aastal. Siit saab ühte tükki sellest vaadata. Tavalise pildi peal on sellised tegelased:



Lapsi on neil kaks: printsess Ingrid Alexandra (2004) ja prints Sverre Magnus (2005). (Mulle tundub, et kuningaperedel on lapsed tihti hästi väikeste vanusevahedega.) Lisaks ka juba mainitud Mette-Mariti poeg Marius.

Mette-Maritist veel seda, et tema on Eesti riigilt Maarjamaa risti 1.klassi teenetemärgi saanud.

Kuningaloss on suhteliselt traditsioonilise väljanägemisega ma ütleks.



Norras on varsti Nasjonaldagen tulemas. Sel aastal ma raudselt võidan viktoriiniga selle Norra reisi, mis eelmisel aastal mingitel sõnulseletamatutel põhjustel saamata jäi.

Kommentaarid

  1. Ei teagi, kas saan sulle öelda, võib-olla tuled konkurendiks veel :P

    Klassikud ütleksid kindlasti et guugelda.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...

Urmas Vadi "Kuu teine pool"

"Kuu teine pool" ilmus juba 2023. aastal. Enda meelest suht varsti peale selle ilmumist mõtlesin et ah, ootan raamatukogudes tormilise laenutamisaja ära ja loen siis. Ja see mõte nagu oli alles. Ju siis oli paar aastat tagasi. Raamatu tormiline laenutamine muidugi kestab siiani.  Raamatu minategelane on Toomas, lugu on temast ja tema perekonnast (ema, isa, õde, onu) 1980ndatel, 90ndatel, 2000ndate alguses. Kuigi seda otsesõnu välja ei öelda, toimub tegevus Tartus.  Peategelane, ma ütleksin, on Toomase ema. Mõnevõrra mõistetav, kui mõelda, mis Vadil selle loo kirjutamise ajendiks oli. Sellest ta rääkis  presidendi raamatuklubis , kus raamatu üle arutati.  Raamatuklubi saates räägitakse korra ka suure eesti romaani ideest. Kas "Kuu teine pool" võiks olla suur eesti romaan? Eeldusel, et selline asi olemas saab olla. (Ma pole kindel.) Arvatavasti potentsiaali täitsa on, sest ta kõnetab eestlasi kahel moel: inimestele tuttav tegevusaeg koos ajastumärkidega ja päriselust ...

Kergelt konnatiigi teemasse kaldudes

Vahepeal lugesin ühte blogi. Justnimelt ainult vahepeal, sest enne ei teadnud ja hiljem ei tundunud enam huvitav. Selles vahemikus reklaamis autor-tütarlaps ühte laulu, mis olevat täiesti sõltuvusttekitav. Kuulasin siis järgi-oligi. Nagu ka iga järgmine sama bändi laul, mille hankisin. Mõne aja pärast selgus, et üks osatäitja sarjas, mida hiljuti vaatama olin hakanud, teeb bändi. Muidugi sedasama. Ühel päeval kuulen tuttava tütarlapse käest, et küll see ja see on hea bänd. Jah, seesama. Paari nädala pärast kasutatakse selle bändi ühte laulu minu lemmikseebikas. Ja tagatipuks leidsin ühel kenal sügispäeval, et plaat, mille järgi kollektiiv endale nime on võtnud, passib suvest saati mul siin arvuti kõrval plaadiriiulis. Üsna hästi ju orkestri(mulle alati nii meeldis, kui Mihkel Raud "7 vapras" seda sõna kasutas) kohta, mis ei ole isegi mingi maailmakuulus(alla miljoni mängukorra last.fm-is on ju suhteliselt vähe). Aga miks ma selle jutu kirjutasin siia, oli vist sellepärast, et...