Elulooraamatute puhul saab alati alustada sellest, et ma pole suurem asi elulooraamatute lugeja. Isegi mulle väga meeldivate inimeste puhul. Mida olen lugenud, on peamiselt mingite (kunagiste) kuninglike isikute elulood, aga neid võib natuke laiendades ka lihtsalt ajalooraamatuteks nimetada.
Üldse tundub, et kui elulooraamat, siis olgu ta juba surnud või noh, ikka eaka inimese kohta. Vastasel juhul tekib küsimus, mis on raamatu kirjutamise ajendanud (raha, kuulsus, edevus, ...) Nojah, tegelikult 30-aastase elulooraamatut on nagunii raske elulooraamatuks nimetada.
Kui selle raamatu juurde tulla, siis esimene asi emotsioonidest kantuna on:
Mulle nii meeldis seda lugeda!
Alustades sellest, kui suur see raamat füüsiliselt oli, aga kui kiiresti lehte sai pöörata, sest kiri oli suur ja pilte palju, lõpetades sisuga, oligi üleni tore. Kui raamatu läbi olin saanud, mõtlesin, et küll on hea, et Ellen Niidu tütar säärase asja kirjutas. Võinuks ka siis kirjutada, kui tegemist poleks Eestis tuntud inimesega. Raamat ei jätnud kahtlust kui tubli, tegusa, sooja ja huvitava inimesega oli tegemist.
Huvitav oli ka portreteeritava eluaastaid silmas pidades. Vahemikku 1928-2016 jäi ikka igasuguseid aegu. Nii riigikorra mõttes kui lihtsalt argielu plaanis. Eriti huvitavad olid Elleni ülikooliaastad 40ndate lõpus, kus ta samal ajal ka noore autorina samme tegi. (Need polnud kerged.) Ülikooliaastatel käis tegevusest läbi veel mitmeid hilisemaid tuntud eestlasi (Lennart Meri, Eno Raud jt).
Mõnda aega hiljem tuli muidugi Jaan mängu, ei temast üle ega ümber saa. Jälle hiigla huvitav lugeda. Ka Elleni ja Jaani hilisema elu kohta - kuidas Jaan oli kirjanik ja Ellen juhtis kindlakäeliselt argielurege ning oli kirjanik, kui aega üle jäi. Siit võib õhku visata küsimuse kui palju mahukam olnuks Elleni looming, kui ta poleks nii palju igapäevaeluga tegelema pidanud. Samas võib kohe juurde küsida kui teistsugune see looming siis oleks olnud.
Mis loomingusse puutub, siis raamatus olnud luuletused ja nende analüüsimine oli niuke nii ja naa koht. Mõne koha peal meeldis ja sobis, mõnel pool läks nagu paljuks.
Praegu mõtlesin, et ehk oleks huvitav mingi võrdlevuuring teha selle raamatu ja Jaan Krossi "Kallite kaasteeliste" kohta. Vaadata, kuidas samu sündmusi on eri raamatutes kirjeldatud. Sel muidugi oleks sügavamat mõtet, kui Elleni biograafia oleks ka tema enda kirjutatud.
Üsna üleni armas raamat.
Kommentaarid
Postita kommentaar