Paar aastat (või kauem?) tagasi tekkis mõte, et äkki "Ukuaru" on lahe raamat. Ei mäleta miks. "Ukuaru valssi" teadsin ju ammu enne seda. Võib-olla hakkas hoopis kusagilt kummitama Elle Kull "Ukuaru" filmis (mida ma pole näinud), kus ta Ulfsakile ütleb, et hakkame seal kolmekesi elama: sina, mina ja pill. Ehk tundus huvitav, kuidas nad seal elasid siis.
Alguses tekkis muidugi segadus, kes üldse kes on. Keegi jutustas mina-vormis, siis mindi väga sujuvalt kolmandas isikus jutustamise peale, siis tuli jälle mina-vorm. Kui aru sain, mis värk on, läks muidugi lugemine sujuvamaks. Korra küll mõtlesin pooleli jätta, kusagil 50. lehekülgede kandis, aga siis läks just huvitavaks ja panin edasi.
Raamat on metsamajandajatest kusagil Kõrvemaal enne II maailmasõda, selle ajal ja pärast ka. Üks peategelane on Minna, kes lükkab tagasi jõuka talumehe abieluettepaneku ja läheb hoopis lõõtsamees Aksliga halvas korras ja asulast kaugel asuvale Ukuarule elama. Teine peategelane (kusagil 20 aastat hiljem?) on Kaili, ülikoolis metsandust õppinud naine, kes koos mehega (ka metsnik) tööga seoses Ukuarule tuleb.
Kuivõrd raamatu autor on Veera Saar, mitte näiteks Varbo Sepp, siis mehed raamatus nagu üleliia olulised pole. Või noh, ütleme, et mehed on seal seoses naistega. Naise rollid ja valikud on peamine teema. Mida nad saavad teha, mida ei saa, mida on sunnitud tegema. Minna näiteks on hilisemas elus metsavaht- tol ajal pigem meeste kui naiste amet. Kaili jällegi töötab oma mehe kõrval ja mõtleb, kas tal ka kuidagi nö päristööd, seda meesteametit oleks võimalik saada. Kaili ülikooliaegne sõbranna Epp jällegi kehastab niukest mugavat naist, kes talle meestemaailmas määratud rolli loomulikuna võtab ja seda hea meelega täidab.
Aga need mehed... Njah, Aksli osas mul küll nagu erilist vaimustust polnud. Ja Kaili mees Peet... Noh, suur töölõhkuja ta ju oli.
Õnneks väga pikalt konkreetsesse metsamajandamise teemasse ei süüvitud, sest see mind paraku üldse ei huvita, küll aga olid metsa ja üldiselt looduse kirjeldused ilusad. Väga looduslähedase meeleoluga raamat üleüldiselt.
Kujuta ette: viis lehma ja jalaga õmblusmasin!
See lause käis Minna potentsiaalse hea partii kohta. Midagi paremat on tõesti raske ette kujutada.
Polnud Aegumatute armastuslugude sarja väljaannetest ühtki varem lugenud. Kuidagi hästi raamatuliku välimusega raamat oli see- väike formaat, normaalne kiri, polnud vigu täis.
Näe, "Ukuaru" film on Jupiteris just vaadatav.
Paneme ühe "Ukuaru valsi" ka siia lõppu, vohh.
Kommentaarid
Postita kommentaar