Otse põhisisu juurde

Veera Saar "Ukuaru"


Paar aastat (või kauem?) tagasi tekkis mõte, et äkki "Ukuaru" on lahe raamat. Ei mäleta miks. "Ukuaru valssi" teadsin ju ammu enne seda. Võib-olla hakkas hoopis kusagilt kummitama Elle Kull "Ukuaru" filmis (mida ma pole näinud), kus ta Ulfsakile ütleb, et hakkame seal kolmekesi elama: sina, mina ja pill. Ehk tundus huvitav, kuidas nad seal elasid siis. 

Alguses tekkis muidugi segadus, kes üldse kes on. Keegi jutustas mina-vormis, siis mindi väga sujuvalt kolmandas isikus jutustamise peale, siis tuli jälle mina-vorm. Kui aru sain, mis värk on, läks muidugi lugemine sujuvamaks. Korra küll mõtlesin pooleli jätta, kusagil 50. lehekülgede kandis, aga siis läks just huvitavaks ja panin edasi. 

Raamat on metsamajandajatest kusagil Kõrvemaal enne II maailmasõda, selle ajal ja pärast ka. Üks peategelane on Minna, kes lükkab tagasi jõuka talumehe abieluettepaneku ja läheb hoopis lõõtsamees Aksliga halvas korras ja asulast kaugel asuvale Ukuarule elama. Teine peategelane (kusagil 20 aastat hiljem?) on Kaili, ülikoolis metsandust õppinud naine, kes koos mehega (ka metsnik) tööga seoses Ukuarule tuleb. 

Kuivõrd raamatu autor on Veera Saar, mitte näiteks Varbo Sepp, siis mehed raamatus nagu üleliia olulised pole. Või noh, ütleme, et mehed on seal seoses naistega. Naise rollid ja valikud on peamine teema. Mida nad saavad teha, mida ei saa, mida on sunnitud tegema. Minna näiteks on hilisemas elus metsavaht- tol ajal pigem meeste kui naiste amet. Kaili jällegi töötab oma mehe kõrval ja mõtleb, kas tal ka kuidagi nö päristööd, seda meesteametit oleks võimalik saada. Kaili ülikooliaegne sõbranna Epp jällegi kehastab niukest mugavat naist, kes talle meestemaailmas määratud rolli loomulikuna võtab ja seda hea meelega täidab. 

Aga need mehed... Njah, Aksli osas mul küll nagu erilist vaimustust polnud. Ja Kaili mees Peet... Noh, suur töölõhkuja ta ju oli.

Õnneks väga pikalt konkreetsesse metsamajandamise teemasse ei süüvitud, sest see mind paraku üldse ei huvita, küll aga olid metsa ja üldiselt looduse kirjeldused ilusad. Väga looduslähedase meeleoluga raamat üleüldiselt.
Kujuta ette: viis lehma ja jalaga õmblusmasin! 
See lause käis Minna potentsiaalse hea partii kohta. Midagi paremat on tõesti raske ette kujutada.

Polnud Aegumatute armastuslugude sarja väljaannetest ühtki varem lugenud. Kuidagi hästi raamatuliku välimusega raamat oli see- väike formaat, normaalne kiri, polnud vigu täis.


Näe, "Ukuaru" film on Jupiteris just vaadatav. 

Paneme ühe "Ukuaru valsi" ka siia lõppu, vohh.

Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Vigin

Üldises plaanis olen ma tolerantne. Mis puutub eri rassidesse, rahvustesse, mitmesugustesse vähemustesse nt. Igapäevaselt ma pole tolerantne. Olen korduvalt mõelnud neist pisiasjadest, mis mind ärritavad, nimekirja teha, aga ei julge, sest see tuleks nii ilmatumalt pikk. Järgnevalt siiski mõned (üksikud) näited, selline pisikene sissejuhatus, öelgem. Kui astroloogiasse näiteks kalduda, siis klassikud ütlevad, et Lõvidele olla iseloomulik vigade nimekirju teha. Ja ka konkreetsetele inimestele neid esitada. Ma päris nii hulluks ei aja, lihtsalt esitaks mõned tähelepanekud. Elus ikka paned asju tähele. Matsutamine (jm sinna alla kuuluv, muuhulgas ei meeldi näha söödavat toitu teise inimese suus- seega, hea oleks suu söömise ajal kinni hoida) luristamine (nii nohu korral kui joogiga, viimase puhul kõrrega luristamine ei loe) köhimine & nuuskamine (saan aru, et paratamatud asjad, aga siiski..mõningad inimesed oskavad erakordselt ärritavalt haiged olla) hingamine (selline kuuldav ja viha...