Otse põhisisu juurde

Viiul

Tümitage mind nüüd kõik, sest kell on juba nii palju, aga ma pole üldse täna asjalik olnud.Vähemalt selles osas, mis mul tegelikult plaanis oli.Praegu arutlen selle üle, kuidas kirjutatakse õigesti USA riigisekretäri nimi.Kas Condoleezza või Condoleeza või Condolezza...njah, ei tohiks just kuigi raske olla seda välja uurida.Ahaa,kirjutatakse kahe e ja kahe z-ga. Muuseas jõudsin kohe ühele kenale leheküljele,kust saab selle tädi ametliku foto endale välja printida.Ei tea kas selleks, et see endale voodi kohale riputada või?
Kogu selle aja, mis ma hommikul linnas ringi käisin, kuulasin "Jeanne d'Arc"'i. Üsna suur kontrast võrreldes sellega,et eile õhtul veel käisin jõe ääres päikeseloojangut vaatamas ja Liisi Koikson laulis malbelt ja mahedalt kõrva, kuidas ta jõeluhal jalutab. Aga ega "Jeanne d'Arc" sellepärast veel kole pole.Ainult arvestades seda, et too lugu eelmisel kevadel praktiliselt peas oli, on aastaga nii palju ununenud. Aga selle mõõga nimi on ikka veel armastus
Nüüd ma vist võin ühe saladuse avaldada. Kui me eelmisel aastal "Jeanne d'Arc"'iga esimesime ja jalad hakkasid seismisest juba nii ära väsima, siis oli nii kergendav mõelda, et varsti tuleb see ilus koht, kus mõõga nimi on armastus. Ja siis tulevad viiulid ja taada-taada-taada-taada-taa-TAA-taa-taa....Mina ei tea,mis viiulites on, aga lõikavad lausa südamesse.Mitte valusalt, vaid nii ilusalt..(Mis Chopini puutub, siis lõikab klaver ka)
Aga sina, minu tuttav viiuldaja, sa tead küll,mis sa minu matustel teed, mäletad veel, onju?
Vot, seda ma tahtsingi öelda, viiul on hirmus armas pill

Ja siis veel seda,et mul on hea meel, et inimene pole võimeline kõiki oma muljeid täpselt edasi andma.Näiteks seda tervikut, harmooniat,mida ma eile Emajõe ääres nägin, kui taevas oli õrnroosa ja lambid peegeldusid vee peal.Ma võin ju siin öelda, et oli nii-või naasugune, aga kes ise ei näinud, see ei tea.Ja kui ka nägi ise, siis sai asjast ikkagi natuke teisiti aru kui mina ja märkas mingeid detaile,mida mina ei näinud.
Minul ei ole vaja olla luuletaja, muidu ma oleksin alaliselt melanhoolses meeleolus, sest ei saaks kunagi edasi anda TÄPSELT seda, mida mõtlen/näen/tunnen.Aga see ei tähenda,et ma luuletusi ei loeks, noh, praegu vist ei loe jah, praegu loen Gorbatšovist raamatut, mis on isegi päris huvitav ( olgem ausad, ka ajaloole tuleb aeg-ajalt plusspunkte jagada).
Eile öösel,kui ma magada ei saanud, mõtlesin, et Grete on üks ilus nimi.Aga ainult niimoodi 5-tähelisena.Kohe kui sinna mingi H vahele toppida või L lõppu, läheb käest ära beibetamiseks.Siit moraal: inimesed, palun pange oma lastele nimed, mida te ise ja nemad ise hääldada suudavad.
Väidetavalt olen ma oma vanavanaema moodi.Merilin ütles. Kuidas oleks, kui mu nimi oleks Kaisa asemel Aliide? Kui juuksed kunagi halliks läheksid, siis sobiks vist küll

Minu meelest on varbavahed nii geniaalne sõna

Nägin unes uusaja eksamit.Ma polnud mitte midagi õppinud ja olin vist suhteliselt paanikas.Õppejõud küsis mu käest, mis on seevald ja kust see nimi tuleb. Mingil kummalisel põhjusel viskas mulle sel hetkel pähe, et see on ju nagu rohkem keskaja eksami küsimus( no ei ole ju!).Paistab, et ma vastasin selle küsimuse ära igal juhul, sest viimane asi, mida ma enne ärkamist nägin, oli õppejõu lai muie ja endal oli tunne, et nüüd vist pääsesin läbi.Aga ei saanudki hinnet teada...
Nonii!Paistab, et siin ja seal on asju toimumas.Kas ma olen rõõmus?JAAAAAAAA!!! OihSee oli nüüd kindalt liiga spontaanne...aga elu ilusad ja õnnelikud pisiasjad on minu jaoks õnnelikud suured asjad...Näiteks see, et mul on jälle king kotis, aga nüüd on ta terve, wiiiiii!!!
Ma olen oma teemades kuidagi väga hüplik täna, andke andeks,kes nii kergelt ümber lülituda ei suuda

Kommentaarid

Popid

Urmas Vadi "Kuu teine pool"

"Kuu teine pool" ilmus juba 2023. aastal. Enda meelest suht varsti peale selle ilmumist mõtlesin et ah, ootan raamatukogudes tormilise laenutamisaja ära ja loen siis. Ja see mõte nagu oli alles. Ju siis oli paar aastat tagasi. Raamatu tormiline laenutamine muidugi kestab siiani.  Raamatu minategelane on Toomas, lugu on temast ja tema perekonnast (ema, isa, õde, onu) 1980ndatel, 90ndatel, 2000ndate alguses. Kuigi seda otsesõnu välja ei öelda, toimub tegevus Tartus.  Peategelane, ma ütleksin, on Toomase ema. Mõnevõrra mõistetav, kui mõelda, mis Vadil selle loo kirjutamise ajendiks oli. Sellest ta rääkis  presidendi raamatuklubis , kus raamatu üle arutati.  Raamatuklubi saates räägitakse korra ka suure eesti romaani ideest. Kas "Kuu teine pool" võiks olla suur eesti romaan? Eeldusel, et selline asi olemas saab olla. (Ma pole kindel.) Arvatavasti potentsiaali täitsa on, sest ta kõnetab eestlasi kahel moel: inimestele tuttav tegevusaeg koos ajastumärkidega ja päriselust ...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...

Kergelt konnatiigi teemasse kaldudes

Vahepeal lugesin ühte blogi. Justnimelt ainult vahepeal, sest enne ei teadnud ja hiljem ei tundunud enam huvitav. Selles vahemikus reklaamis autor-tütarlaps ühte laulu, mis olevat täiesti sõltuvusttekitav. Kuulasin siis järgi-oligi. Nagu ka iga järgmine sama bändi laul, mille hankisin. Mõne aja pärast selgus, et üks osatäitja sarjas, mida hiljuti vaatama olin hakanud, teeb bändi. Muidugi sedasama. Ühel päeval kuulen tuttava tütarlapse käest, et küll see ja see on hea bänd. Jah, seesama. Paari nädala pärast kasutatakse selle bändi ühte laulu minu lemmikseebikas. Ja tagatipuks leidsin ühel kenal sügispäeval, et plaat, mille järgi kollektiiv endale nime on võtnud, passib suvest saati mul siin arvuti kõrval plaadiriiulis. Üsna hästi ju orkestri(mulle alati nii meeldis, kui Mihkel Raud "7 vapras" seda sõna kasutas) kohta, mis ei ole isegi mingi maailmakuulus(alla miljoni mängukorra last.fm-is on ju suhteliselt vähe). Aga miks ma selle jutu kirjutasin siia, oli vist sellepärast, et...