Otse põhisisu juurde

Raatuse pood & naeruteraapia

Eile ma naersin palju, nii vahva oli:) Siit teema: kes on kunagi mänginud sellist mängu nagu pitt? Mina mängisin väiksena kogu aeg pitti. Ja eile ütlevad lõunaeestlased mulle jälle, et nemad pole eales sellisest mängust kuulnud ja on kulli ainult mänginud. Nii et pitt on siis ka mingi erandlik põhjaeesti sõna...
Aga.Veel suurem nali oli Raatuse Comarket eile õhtul kella poole 11 ajal. Esiteks järjekorrad,mis poolde poodi ulatusid, siis siidripudel saialetis ja puuviljasalat kommide vahel ja millised inimesed!!! Kui palju vuntse,kes müslit söövad, ja kui palju veidraid nägusid, kõveraid lausa, noh! Pole ilus naerda, aga mina naersin eile.Müüjale naersin ka näkku.Nüüd elan kauem.
Tuginedes Merilini geniaalsele lausele "Lollid ei tohiks lapsi saada." mõtlesin eile sel teemal veidi. Vägisi tuli selline pilt, kuidas ma 39-selt lastetu ja mitmete eritasandil suhetega naisterahvas olen ja sõbrannade lastele tädi Kaisa rolli hiiglama hästi sobin. Mitte et ma sellist asja sooviksin, lihtsalt tuli selline pilt ette ja hakkasin mõtlema,kas ma ikka olen mingi vinge pereema mudel.Praegu küll ei ole, aga praegu ei peagi olema.
Lisaks veel seda, et lasteaias kutsus üks kasvataja mind mingil põhjusel tädi Kaisaks.Mine võta kinni, mis tal arus oli.
Täna ma hakkan stereotüüpe murdma.Jess! Ma ei tea kuidas, aga ära murran raiped.
Oo, inimene, kes sa minu kõrval praegu istud, kiidetud olgu sinu nimi, sest ma ei tea seda...
Eile käisin ma NSV Liidu loengus, king kotis.Iroonia seisnes selles, et just eile me rääkisime Hruštšovist, kes oli ju ka kuulus kingamees.Igal juhul, kui õppejõud jõudis isand Nikita võimult kõrvaldamiseni, ütles Laura mulle kõrvalt: "Võta nüüd see king kotist välja..." Olekski viimane aeg olnud musta mokassiini kohalolekust märku anda...

Targad inimesed,kes te teate midagi USA välispoliitikast, öelge mulle mõni hea teema.Sest mul pole tõesti tahtmist kirjutada mitu tuhat sõna Marshalli plaanist, aga see on praegu ainuke asi,mis mul pähe tuleb, millest ma äärmisel juhul kirjutada isegi võiksin.Bää..no kes käskis mul ajalugu õppima tulla, oleks võinud ju hoopis praegu Emajõe ääres Tammsaaret lugeda ja mõelda, et kirjandus on nii ülev. Nii, aitab.

Kommentaarid

Popid

Urmas Vadi "Kuu teine pool"

"Kuu teine pool" ilmus juba 2023. aastal. Enda meelest suht varsti peale selle ilmumist mõtlesin et ah, ootan raamatukogudes tormilise laenutamisaja ära ja loen siis. Ja see mõte nagu oli alles. Ju siis oli paar aastat tagasi. Raamatu tormiline laenutamine muidugi kestab siiani.  Raamatu minategelane on Toomas, lugu on temast ja tema perekonnast (ema, isa, õde, onu) 1980ndatel, 90ndatel, 2000ndate alguses. Kuigi seda otsesõnu välja ei öelda, toimub tegevus Tartus.  Peategelane, ma ütleksin, on Toomase ema. Mõnevõrra mõistetav, kui mõelda, mis Vadil selle loo kirjutamise ajendiks oli. Sellest ta rääkis  presidendi raamatuklubis , kus raamatu üle arutati.  Raamatuklubi saates räägitakse korra ka suure eesti romaani ideest. Kas "Kuu teine pool" võiks olla suur eesti romaan? Eeldusel, et selline asi olemas saab olla. (Ma pole kindel.) Arvatavasti potentsiaali täitsa on, sest ta kõnetab eestlasi kahel moel: inimestele tuttav tegevusaeg koos ajastumärkidega ja päriselust ...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...

Kergelt konnatiigi teemasse kaldudes

Vahepeal lugesin ühte blogi. Justnimelt ainult vahepeal, sest enne ei teadnud ja hiljem ei tundunud enam huvitav. Selles vahemikus reklaamis autor-tütarlaps ühte laulu, mis olevat täiesti sõltuvusttekitav. Kuulasin siis järgi-oligi. Nagu ka iga järgmine sama bändi laul, mille hankisin. Mõne aja pärast selgus, et üks osatäitja sarjas, mida hiljuti vaatama olin hakanud, teeb bändi. Muidugi sedasama. Ühel päeval kuulen tuttava tütarlapse käest, et küll see ja see on hea bänd. Jah, seesama. Paari nädala pärast kasutatakse selle bändi ühte laulu minu lemmikseebikas. Ja tagatipuks leidsin ühel kenal sügispäeval, et plaat, mille järgi kollektiiv endale nime on võtnud, passib suvest saati mul siin arvuti kõrval plaadiriiulis. Üsna hästi ju orkestri(mulle alati nii meeldis, kui Mihkel Raud "7 vapras" seda sõna kasutas) kohta, mis ei ole isegi mingi maailmakuulus(alla miljoni mängukorra last.fm-is on ju suhteliselt vähe). Aga miks ma selle jutu kirjutasin siia, oli vist sellepärast, et...