Otse põhisisu juurde

SuuriAsjuMahutavSoolikakujulineUniseltNägusGondel

Oo, gondel, Veneetsia...ei tahagi sinna praegu, Eestis ka küllalt hea oma õhulosse ehitada ja kanaleid rajada;) Viimati rajasin kanali paar tundi tagasi makaronitaldrikusse. Ja ma mäletan ikka veel, et Panama kanal valmis 1914, selle eest sain B:)
Täiesti kummaline oli see, et kui täna varahommikul kella 4 paiku silmad kinni panin, laulsid väljas linnud.Haah. Ma mõtlen sellised tüüpilised kevadlinnud, kes tavaliselt endast päeva ajal märku annavad, mitte mingid öökullid ega värgid. Aga ma ei saa aru, mis lindude teemat ma siin aina ajan, hull ornitoloog hüppas välja kuskilt.
Vähemalt ei räägi ma ilmast.Sest tegelikult on täiesti reaalne asi, et on olemas ilmahuvilised inimesed, perekondade kaupa lausa.Vaatavad pilvi ja taevast ja ennustavad.
Eile oli kevadkarneval. Kõik, kes selleks puhuks sugu olid otsustanud vahetada, nägid üsna geniaalsed välja mu meelest. Ja üldse mulle tundub ,et eile oli üsna murranguline õhtu mu jaoks.Jälle.Viimasel ajal ma nii tihti kipun murduma, et peaks juba täitsa murtud mees olema, aga näet' täitsa elus veel ja hingitsen üsna jõudsalt. Igal juhul murrang oli eile ka.Ja see, kui öösel tundub, et on murrang, on väga hea, sest öö on ohtlik aeg, võimendab tundeid ja värki.Ja kui öösel on tunne, et on mingist asjast suva, siis on see väga hea märk Mul on üldse täitsa põnevaid märke aeg-ajalt. Teist päeva järjest tõmban endale partneri ruuni näiteks...

Midagi hakkab kohe varsti juhtuma, ma tean seda

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Eno Raud "Naksitrallid"

Ühel päeval tulid "Naksitrallid" järsku meelde. Kas oli mõnes viktoriinisaates nende kohta küsimus või midagi. Ei meenunud, kas olen "Naksitralle" kunagi lugenud. Ilmselt olen, sest sisu kuidagi tean. Ja multikatest vaevalt selle teada sain, sest neid ei julgenud vaadata (õudsed olid).  Peamine põhjus, mis praegu pani "Naksitralle" lugema (ja on tihti üldse põhjus, miks vanu lasteraamatuid loen), oli mingi ridadevahelise mõtte otsimine. Kas saab olla võimalik, et lastekirjanik kirjutas 1972. aastal raamatu kolmest suht ebatavalisest sellist ega mõelnud sellega ridade vahel midagi? Nagu võis arvata, siis kindlat vastust ei saanud. Võib-olla mõtles, võib-olla ei mõelnud. Aga selliseid kohti, kus sai mingeid tõlgendusi põhiasjale taha mõelda, oli küll.  Peategelased, muidugi, on arhetüübid. Muhv äratuntavalt melanhoolik, umbes nagu Iiah "Karupoeg Puhhist", Sammalhabe see tšill looduslaps, umbes nagu "Muumitrollide" Nuuskmõmmik. Kingpoolele...