Otse põhisisu juurde

Lamp jälle

Lühidalt öeldes, hmm, mulle meeldib, kui midagi juhtub.Veel parem, kui lampi juhtub.Sellest võiks vabalt saada järjekordne ülistuslaul lambile, aga ma tegelikult ikka enam ei tee, on juba lambist kirjutatud ka. Kui midagi öelda, siis seda,et minu toas(umbes 23 ruutmeetrit) on viis lampi, ise olen kuues.Haah.
Hirmus tahtmine on hakata ilukirjandust lugema.Lihtsalt kui ma näen, et inimene käib ringi, raamat lihtsalt mõnusalt seljakotis,tekitab see tahtmist ise ka näiteks Tšehhovi novellide manu sukelduda.("Ametniku surm" on minu lemmik.)
Ja nüüd ja nüüd, just oli telekas minu unetute ööde peamine mõttematerjal- Marko Kaljuveer! Sportlased tulevad ja lähevad, aga Marko ja tema legendaarsed mütsid jäävad.(Mis paganama koht see oli, kus tal see suure tutiga müts oli, igal juhul ma nii irvitasin, et oleks tooli pealt maha kukkunud)Hea seegi.Kunagi ma lugesin ühte nippi, kuidas tüütust boyfriendist vabaneda: kui koos bf-ga telekast spordiuudiseid vaatate, tuleb Helar Osila ekraanile ilmudes kahtlust ärataid häälitsusi kuuldavale tuua.
Rrrrr Vot sellised mehed on ETV sporditoimetuses.
Nii vaba tunne oli ladina keelest ära tulles,nagu sellega olekski aasta läbi. Vahva oli see, et täna oli seal umbes kolm korda sama palju inimesi kohal kui tavaliselt.Kas inimesed ei saa aru, et keeletunnis kohal käimine on kasulik. Ja mitte ainult siis, kui kontrolltöö on.Ise teavad.Läks vist liiga jutluseks asi kätte.
Homme on juuni.Kaitskem lapsi, nemad on head.Mina olin ka väiksena hea laps, laisk aga hea
Meenub lause ühest raamatust.Midagi sellist:"Mõned mehed näevad välja, nagu oleksid nad tagumiku koju unustanud." Talle nimelt ei meeldi sellised. Aga minu pärast võite, härrased, oma tagumikku kodus ka hoida,kaminasimsil oleks ehk kena koht
Teisele teemale hüpates tuleb öelda, et saatus on endiselt minuga:P Ma arvan ka, et Andrus Veerpalu on seks mees.Mitte et need kaks lauset omavahel seotud oleksid. Mulle meeldib muudkui avastada, et asjad sobivad nagu võti lukuauku(või rusikas silmaauku).Ja Raatuse ühikasse tulles nägin ühte kevadiselt jalust nõrgaks võtvat persooni.Hea oli.

On inimesi, kes minust voodis räägivad.

Inimesed on nii ilusad ja head.Ma ei mõtle kuigi tihti sellele, et inimestel on süda ja kui siis midagi näen, on nii hea taasavastus.Peaaegu romantiline

Lõppeks ka üks nali, mis on peaaegu sama hea kui Marko Kaljuveeri mütsid.Benny Hill onju, seal sarjas on see väike kiilaspäine vanamees ka. Benny Hill ütleb vanamehele:"Kasvata kulmud pikaks ja kammi üle pea." See on parimaid nalju üle aegade

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Naoise Dolan "The happy couple"

Kuna raamat oli endal olemas, mõtlesin, et loen natuke algusest, ja kui ei viitsi, jätan pooleli. Ei tekkinud sellist soovi, lugu pani kohe algusest peale minema, kuigi lineaarse stsenaariumita. Celine ja Luke on paar, kellel on pulmaplaanid. Enne kui tegevus pulmapäevani jõuab, saame teada nii kummagi individuaalse mineviku kui nende ühise mineviku kohta. Kuidas abiellumisotsuseni jõuti? Mida kumbki pool sellest arvab? Raamat jaguneb viieks osaks, igaühes fookuses üks tegelane: pruut Celine, pruutneitsi Phoebe, isamees Archie, peigmees Luke, pulmakülaline Vivian. Tähendab et lugeja saab mitmeid olukordi näha erinevate tegelaste vaatenurgast. See osutub täitsa huvitavaks ja on ilmselt üldiselt selline asi, mida inimesed aeg-ajalt harjutada võiks. Enda mätas, teise mätas jne.  Muidugi see vaatenurkade ja aegade vaheldumine muutis lugemise mõnevõrra keerulisemaks ka, päris segaseks siiski mitte. Tuli tähelepanelik olla. The longer I'm alive, the more I think you can tell fuck-all abo...

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...

Barbara Cartland "Armastus, lordid ja lõbuleedid"

Barbara Cartland on sümbolina Eestis vist kuulsam kui tema raamatud. Oli ju kunagi see poleemika teemal Cartland versus väärtkirjandus raamatukogudes . Ilmselt sellest ajendatuna mõtlesin juba ammu, et peaks mõne Cartlandi romaani läbi lugema, teaks oma kogemuse põhjal, millest jutt käib. Valisin sellise välja, mille pealkiri piisavalt lambikas tundus. Raamatus tegutseb 1819. aasta Londonis pärijannast neiu Petrina, kelle vara hooldajaks on krahv Staverton. Raamatu alguses pole nad omavahel kohtunudki, on ainult vist raamatupidaja teel suhelnud, aga raamatu lõpuks... elab armastuse vägi (või mida see Lible lauliski). Kui lõpust alustada, siis see ajas täitsa naerma. Kogu kiremöll suudlustes, kellel hing kinni, kes ekstaasis, lisaks ühe ja sama asja tundelisel toonil seitse korda üleütlemine. Aga enne kui asi sinnani jõudis, oli ka teistsugust sisu. Kindlasti on olemas palju halvemini kirjutatud naistekaid kui see. Cartlandi sõnavara ja kirjutamise viis olid täitsa korralikud (noh, kui...